Kordamisküsimused 1. Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha ja neid kontrollida), märgatust ja kogetust järeldusi teha, õpitut igapäevaelus kasutada. 2. Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? Elu ja elusolendid (nt kodukoha taimed ja loomad ning nende eluks vajalik) Materjalid ja nende omadused ( millest asjad on tehtud ja kuidas need erinevates tingimustes muutuvad nt millest tehakse omletti ja kuidas vedel m
” (Education for Sustainable Development 2009). Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008) valdkonna „Mina ja keskkond“ üks eesmärke on, et laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi. Sotsiaalsete oskuste osas on õppekavas välja toodud, et laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd. Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks lasteaias. Jätkusuutliku eluviisi tähtsust alushariduses on rõhutanud nii loodusõpetuse valdkonna didaktikud kui mitmed riiklikud ning rahvusvahelised arengukavad (vt lähemalt ptk. nr 1). 6 Euroopas ja ka mujal maailmas on viimase 40 aasta jooksul kasvanud ökokülade ja - kogukondade liikumine. Tegemist on inimeste kogukondadega, kes demonstreerivad oma eluviisiga, kuidas elada jätkusuutlikult nii ökoloogilises, majanduslikus, vaimses kui ka sotsiaalses mõttes
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod............................................................................................... 6 1.4. Kohort-järjestikune
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
BA eksami kordamisküsimused ja vastused ERIVAJADUSTE IDENTIFITSEERI -MINE 1. ERIVAJADUSTE IDENTIFITSEERIMISE PROTSESS. Lasteaeda või kooli jõuavad lapsed erinevate eelteadmiste ja oskustega. Selleks, et õpetamine toimuks lapsest lähtuvalt, tuleb teha kindlaks, millisel tasemel laps hetkel on ja millised on tema eripärad õppimises. Alles selle põhjal saab otsustada, mida ja kuidas talle järgnevalt õpetada. Enamuse laste oskused-teadmised on piisavalt ühesugusel tasemel, et neid saaks õpetada enam-vähem ühtemoodi. Siiski märkavad õpetajad, et mõne lapse oskused-teadmised või käitumine erinevad rühma/klassi keskmisest sedavõrd, et nende edasiminek on tunduvalt aeglasem (andekate puhul aga kiirem) ja nende õpetamisel tuleb teha olulisi muudatusi. Nüüd, et milliseid muudatusi täpsemalt? Et seda otsustada, peab õpetaja mõistma, milles täpsemalt mahajäämus seisneb ehk lapse erivajadused tuleb identifit
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
Kõik kommentaarid