50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tagne Luts
Õppematerjali autor
Eesti Maaülikool Linnu- ja seagripp Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla
Põhjus on ebaselge, kuid arvatakse, et Reye sündroomi teke võib olla seotud aspiriini tarvitamisega gripi ajal. Seetõttu ei soovitata lastel ja noorukitel palaviku alandamiseks aspiriini kasutada. Ringlemas on kaks gripiviiruse tüve. Üks neist on nii-öelda tavalise sesoonse gripi viirus. See muudab oma ehitust igal aastal veidike, kuid kuna uus ehitus on üsna suure täpsusega ette prognoositav, on vaktsiin selle vastu juba enne suuremaid puhanguid valmis tehtud. Teine on aga päris uus gripp, mille saabumist ette näha ei osatud. Selle gripiviiruse ehitus on sesoonsetest viirustest nii palju erinev, et kasutatavad gripivaktsiinid organismi tema vastu võitlemiseks ette ei valmista. Kui kummagi gripiviiruse põdemine tervel inimesel võib kulgeda ilma tüsistusteta, siis kahe viirusega nakatumisel võib tekkida nende geneetilise informatsiooni vahetus ning uue muteerunud viiruse käitumine võib olla ettearvamatu ja raskendada oluliselt haiguse kulgu. Mis on sigade gripp?
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1.................................................................................................................
· uriin · Kalitsiviirusnakkust esineb väga sageli kassipoegadel ja kassikasvandustes. · Haigestumist soosib loomade liigtihe paigutus, ke hv sööt, stress jne. Virion võib olla nii kerakujuline kui ka moodustada filamente LINNUGRIPP Põhjustaja: Orthomyxoviridae Influentsa-A Lindudelt on isoleeritud kõiki hemaglutiniin- (16) ja neuraminidaas-(9)antigeeni kombinatsioone, mis tõestab viiruse äärmiselt suurt varieeruvust. Juhul, kui rakk on nakatunud samaaegselt mitme viirusega, võib üheks genoomse segmentatsiooni tagajärjeks olla uus viiruste põlvkond, mis on moodustunud erinevate viiruste vanemgeenide
tagajäsemete) intensiivne sügelus ja loomad võivad muutuda raevukateks. Haiguse raskema kulu korral tekivad kesknärvisüsteemi kahjustused, millele järgneb surm. Koerad muutuvad raevukaks, neil esineb tugev sügelemine, paralüüsid tekivad lõua- ja farünksi piirkonnas, mille tagajärjel tekib tugev salivatsioon. Haigusnähud sarnanevad marutaudile. Dif.diagnoos: veised – marutaud, BSE (hullulehmatõbi); sead - Sigade Tescheni tõbi, Sigade katk, Sigade gripp, SRRS, Sigade parvoviroos, Söödamürgistus. Lahangul: fibronekrootiline riniit, kopsuedeem, hemorraagilised lümfisõlmed, nekroosid maksas, põrnas, meningoentsefaliit. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine (peaaju, maks, põrn, kopsud, l/sõlmed), Identifitseerimine (kasvab hästi rakukultuuris), NR, ELISA IFM, seroloogiline uurimine, eosinofiilsed inklusioonid neuronite ja lümfisõlme epiteeli tuumades. Viirust võib isoleerida kraniaalnärvide ganglionitest ja ajust.
B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS: haige inimene viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid, süstimisel ühiste süstaldega, tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral, sugulisel teel Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal. Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased. Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvan
mõjutavad infektsioonid. 28. Olulisemad infektsioonhaigused sigadel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: vesikulaarsed haigused suu-ja sõrataud, sigade vesikulaarhaigus, vesikulaarne eksanteem; sigade klassikaline katk, sigade aafrika katk. Infektsioonid, mille tõrje on riigi poolt reguleeritud: aujeszky haigus, sigade brutselloos, salmonelloos, leptospiroos. 29. Olulisemad infektsioonhaigused lindudel (ülevaade) · Lindude gripp e lindude klassikaline katk · Newcastle'i haigus e lindude aasia katk · Nodulaarne dermatiit · Rift Valley palavik 30. Suu- ja sõrataud Vastuvõtlikud liigid: kodu ja uluksõralised (aga ka kaamel, elevant, siil). Väga nakkav ja kergesti leviv viirusinfektsioon. Põhjustab suurt majanduslikku kahju. Veistel: pikaajaline piimatoodangu langus, kaaluiibe vähenemine, kehakonditsiooni halvenemine, suremus noorloomade hulgas, abordid. Sigadel:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid