Laboritöö nr 5. Terased ja malmid (4)

1.
 
Mis on eutektne mehaaniline segu?
 
Student Response
Feedback
A.
kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel
 
B.
kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel
 
C.
kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel
 
D.
kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel
 
Score :
1,5/1,5
 
2.
 
Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid ?
 
Student Response
Feedback
A.
eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T
 
B.
eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C
 
C.
eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T
 
D.
eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T
 
Score:
1,5/1,5
 
3.
 
Mis on keemiline ühend?
 
Student Response
Feedback
A.
keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt
 
B.
Cu(Zn)
 
C.
Fe3C
 
D.
Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre
 
Score:
1,5/1,5
 
4.
 
Milline nimetatud struktuuriosadest on faas?
 
Student Response
Feedback
A.
keemiline ühend
 
B.
tardlahus
 
C.
eutektikum
 
D.
eutektoid
 
Score:
1,5/1,5
 
5.
 
Millised väited on õiged?
 
Student Response
Feedback
A.
Tardlahuseks nimetatakse faase, kus üks komponentidest säilitab oma kristallvõre, teise komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõresse
 
B.
Tardlahuse korral tekib komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel
 
C.
Tardlahuse korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest
 
D.
Puhtad metallid on tardlahused
 
Score:
1,5/1,5
 
6.
 
Mis on teras?
 
Student Response
Feedback
A.
Teras on keemiline element
 
B.
Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus
 
C.
Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%)
 
D.
Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%)
 
Score:
1,5/1,5
 
7.
 
Mis on austeniit (A)
 
Student Response
Feedback
A.
Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu
 
B.
Raua ja süsiniku keemiline ühend
 
C.
Süsiniku tardlahus  rauas
 
D.
Süsiniku tardlahus rauas.
 
Score:
1,5/1,5
 
8.
 
Mis on tsementiit (T)
 
Student Response
Feedback
A.
Süsiniku tardlahus rauas
 
B.
Raua ja süsiniku keemiline ühend
 
C.
Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu
 
D.
Süsiniku tardlahus rauas.
 
Score:
1,5/1,5
 
9.
 
Mis on ferriit (F)
 
Student Response
Feedback
A.
Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu
 
B.
Raua ja süsiniku keemiline ühend
 
C.
Süsiniku tardlahus rauas.
 
D.
Süsiniku tardlahus rauas
 
Score:
1,5/1,5
 
10.
 
Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus (massiprotsentides)?
 
Student Response
Feedback
A.
0.8%
 
B.
0.02%
 
C.
0.01%
 
D.
6.67%
 
Score:
1,5/1,5
 
11.
 
Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C juures (massiprotsentides)?
 
Student Response
Feedback
A.
6.67%
 
B.
2.14%
 
C.
0.02%
 
D.
0.8%
 
Score:
1,5/1,5
 
12.
 
Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 727 C juures (massiprotsentides)?
 
Student Response
Feedback
A.
6.67%
 
B.
0.8%
 
C.
2.14%
 
D.
0.02%
 
Score:
1,5/1,5
 
13.
 
Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 800 C juures (massiprotsentides)?
 
Student Response
Feedback
A.
1%
 
B.
6.67%
 
C.
0.8%
 
D.
2.14%
 
Score:
1,5/1,5
 
14.
 
Teil on tegemist 0,5% C sisaldusega terasega. Palju on süsinikku austeniidis lahustunud 727 C juures (massiprotsentides)?
 
Student Response
Feedback
A.
0.8%
 
B.
1%
 
C.
6.67%
 
D.
2.14%
 
Score:
1,5/1,5
 
15.
 
Palju on perliidi süsinikusisaldus (massiprotsentides)?
 
Student Response
Feedback
A.
6.67%
 
B.
0.02%
 
C.
0.01%
 
D.
0.8%
 
Score:
1,5/1,5
 
16.
 
Palju süsinikku on seotud tsementiidis (massiprotsentides)?
 
Student Response
Feedback
A.
6.67%
 
B.
0.02%
 
C.
0.8%
 
D.
0.01%
 
Score:
1,5/1,5
 
17.
 
Millise muutuse tulemusel tekib perliit ?
 
Student Response
Feedback
A.
Keemilise reaktsiooni tagajärjel
 
B.
Austeniitse muutuse tagajärjel A->P(F+T)
 
C.
Eutektoidse muutuse tagajärjel A->P(F+T)
 
D.
Eutektse muutuse tagajärjel A->P(F+T)
 
Score:
1,5/1,5
 
18.
 
Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%?
 
Student Response
Feedback
A.
Sest perliidi tekkimisel süsinik koguneb perliidi aladel ja rikastub seal seni kuni saavutatakse 0.8% süsinikku
 
B.
Sest perliit tekib austeniidi lagunemisel 727 C juures ja siis on austeniidi süsinikulahustuvus alati 0.8% olenemata süsinikusisaldusest terases (Selleks, et perliit tekiks mikrostruktuuris peab olema süsinikku enam kui 0.02%)
 
C.
Sest austeniit tekib perliidi lagunemisel ja siis perliidi aladel tekkinud austeniidi süsinikusisaldus jääb samaks olenemata kuumutamisest
 
D.
Austeniit, mille süsinikusisaldus on alla või üle 0.8% ei lagune ja jääb toatemperatuuril ka austeniidiks
 
Score:
1,5/1,5
 
19.
 
Milline on ferriidi kõvadus Brinelli ühikutes
 
Student Response
Feedback
A.
10...30 HB
 
B.
750...820 HB
 
C.
190...230 HB
 
D.
50...90 HB
 
Score:
1,5/1,5
 
20.
 
Milline on liblelise perliidi kõvadus Brinelli ühikutes
 
Student Response
Feedback
A.
50...90 HB
 
B.
10...30 HB
 
C.
750...820 HB
 
D.
190...230 HB
 
Score:
1,5/1,5
 
21.
 
Milline on tsementiidi kõvadus Brinelli ühikutes
 
Student Response
Feedback
A.
750...820 HB
 
B.
190...230 HB
 
C.
1000...3000 HB
 
D.
50...90 HB
 
Score:
1,5/1,5
 
22.
 
Millised väited on õiged?
 
Student Response
Feedback
A.
Ferriit on sitkem ja plastsem võrreldes perliidi ja tsementiidiga
 
B.
Ferriit on kõvem kui perliit
 
C.
Perliit on nõrgem kui tsementiit
 
D.
Ferriit on tugevam kui tsementiit
 
Score:
1,5/1,5
 
23.
 
Süsiniku sisalduse kasvades muutuvad terase mehaanilised omadused järgmiselt (vali õiged)?
 
Student Response
Feedback
A.
survetöödeldavus halveneb
 
B.
sitkus kahaneb
 
C.
tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema
 
D.
Kõvadus kahaneb
 
E.
Kõvadus kasvab
 
F.
Plastsus kasvab, kuid sitkus väheneb
 
Score:
1,5/1,5
 
24.
 
Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt?
 
Student Response
Feedback
A.
Mikrostruktuuri pildid on tehtud kunstlikest materjalidest läbi mikroskoobi .
 
B.
Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse
 
C.
Võetakse uuritav materjal, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse
 
D.
Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist
 
Score:
1,5/1,5
 
25.
 
Millised faasid on võimalikud toatemperatuuril tasakaaluolekus terases?
 
Student Response
Feedback
A.
Perliit
 
B.
Ledeburiit
 
C.
Tsementiit
 
D.
Ferriit
 
E.
Austeniit
 
Score:
1,5/1,5
 
26.
 
Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
 
Student Response
Feedback
A.
Ferriit
 
B.
Austeniit
 
C.
Ledeburiit
 
D.
Perliit
 
E.
Tsementiit
 
Score:
1,5/1,5
 
27.
 
Millised on struktuuriosade faasid antud mikrostruktuuril?
 
Student Response
Feedback
A.
Perliit
 
B.
Tsementiit
 
C.
Austeniit
 
D.
Ledeburiit
 
E.
Ferriit
 
Score:
1,5/1,5
 
28.
 
Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
 
Student Response
Feedback
A.
Ledeburiit
 
B.
Tsementiit
 
C.
Perliit
 
D.
Austeniit
 
E.
Ferriit
 
Score:
1,5/1,5
 
29.
 
Millised on struktuuriosade faasid antud mikrostruktuuril?
 
Student Response
Feedback
A.
Ferriit
 
B.
Tsementiit
 
C.
Perliit
 
D.
Austeniit
 
E.
Ledeburiit
 
Score:
1,5/1,5
 
30.
 
Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
 
Student Response
Feedback
A.
Ferriit
 
B.
Ledeburiit
 
C.
Perliit
 
D.
Tsementiit
 
E.
Austeniit
 
Score:
1,5/1,5
 
31.
 
Millised on struktuuriosade faasid antud mikrostruktuuril?
 
Student Response
Feedback
A.
Ferriit
 
B.
Perliit
 
C.
Ledeburiit
 
D.
Austeniit
 
E.
Tsementiit
 
Score:
1,5/1,5
 
32.
 
Millised on struktuuriosade faasid antud mikrostruktuuril?
 
Student Response
Feedback
A.
Ledeburiit
 
B.
Tsementiit
 
C.
Perliit
 
D.
Ferriit
 
E.
Austeniit
 
Score:
1,5/1,5
 
33.
 
Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
 
Student Response
Feedback
A.
Tsementiit
 
B.
Austeniit
 
C.
Ferriit
 
D.
Perliit
 
E.
Ledeburiit
 
Score:
2/2
 
34.
 
Leidke terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 37% lihvi pindalast.
 
Student Response
Answer :
0,30  
Score:
2/2
 
35.
 
Leidke terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 95% lihvi pindalast.
 
Student Response
Answer:
0,76  
Score:
0/2
 
36.
 
Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
 
Student Response
Feedback
A.
Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks
 
B.
Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel
 
C.
Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
 
D.
Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
 
E.
727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel
 
Score:
2/2
 
37.
 
Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
 
Student Response
Feedback
A.
Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
 
B.
Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel
 
C.
727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel
 
D.
Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks
 
E.
Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
 
Score:
2/2
 
38.
 
Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
 
Student Response
Feedback
A.
Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks
 
B.
Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
 
C.
727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektoidse muutuse tulemusel
 
D.
Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
 
E.
Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel
 
Score:
2/2
 
39.
 
Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
 
Student Response
Feedback
A.
Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks
 
B.
Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel
 
C.
787 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel
 
D.
Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
 
E.
Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
 
Score:
2/2
 
40.
 
Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm ?
 
Student Response
Feedback
A.
Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel
 
B.
Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel
 
C.
Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel
 
D.
Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures
 
Score:
2/2
 
41.
 
Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste kuju?
 
Student Response
Feedback
A.
Kantjas
 
B.
Pesajas
 
C.
Ovaaljas
 
D.
Kerajas
 
E.
liblejas
 
Score:
2/2
 
42.
 
Grafiitmalmis võivad esineda järgmised faasid:
 
Student Response
Feedback
A.
Perliit
 
B.
Ferriit
 
C.
Ledeburiit
 
D.
Grafiit
 
E.
Tsementiit
 
Score:
2/2
 
43.
 
Mis on malm ?
 
Student Response
Feedback
A.
Raua ja süsiniku keemiline ühend
 
B.
Raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alla 2.14%)
 
C.
Raua ja süsiniku sulam (süsinikusisaldus üle 2.14 %)
 
D.
Süsiniku tardlahus rauas
 
E.
Raua ajalooline nimetus
 
Score:
2/2
 
44.
 
Valgemalmis esinevad järgmised faasid:
 
Student Response
Feedback
A.
Ledeburiit
 
B.
Perliit
 
C.
Grafiit
 
D.
Ferriit
 
E.
Tsementiit
 
Score:
2/2
 
45.
 
Millised väited on õiged?
 
Student Response
Feedback
A.
Malmid on hästi survetöödeldavad
 
B.
Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu löökkoormusi
 
C.
Malmid on paremate tugevusomadustega kui terased
 
D.
Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate toodete/detailide saamiseks
 
E.
Malme ei saa survetöödelda
 
F.
Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad
 
G.
Malmide tugevusomadused on madalamad kui terastel
 
Score:
2/2
 
46.
 
Millise grafiidi osakeste kuju korral on võimalik saavutada tugevaim grafiitmalm ?
 
Student Response
Feedback
A.
Keraja
 
B.
Pesaja
 
C.
Libleja
 
Score:
2/2
 
47.
 
Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus?
 
Student Response
Feedback
A.
Grafiidiosakeste suurusest
 
B.
Metalse põhimassi struktuurist
 
C.
grafiidiosakeste kogusest metallses põhimassis
 
D.
Grafiidiosakeste kujust
 
Score:
2/2
 
48.
 
Liblegrafiidiga malmi tõmbetugevus [MPa] jääb järgmisse vahemikku:
 
Student Response
Feedback
A.
100...350
 
B.
100...200
 
C.
300...800
 
D.
350...1000
 
Score:
2/2
 
49.
 
Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus?
 
Student Response
Feedback
A.
grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis
 
B.
Grafiidiosakeste kujust
 
C.
Metalse põhimassi struktuurist
 
D.
Grafiidiosakeste suurusest
 
Score:
2/2
 
50.
 
Millise malmiga on tegemist?
 
Student Response
Feedback
A.
Perliitne tempermalm
 
B.
Perliitne hallmalm
 
C.
Perliitne keragrafiitmalm
 
D.
Ülaeutektne valgemalm
 
E.
Ferriitperliitne keragrafiitmalm
 
F.
Ferriitne tempermalm
 
G.
Alaeutektne valgemalm
 
Score:
2/2
 
51.
 
Millise malmiga on tegemist?
 
Student Response
Feedback
A.
Perliitne hallmalm
 
B.
Perliitne tempermalm
 
C.
Ferriitperliitne keragrafiitmalm
 
D.
Ferriitne tempermalm
 
E.
Ferriitperliitne tempermalm
 
F.
Perliitne keragrafiitmalm
 
G.
Ferriitne keragrafiitmalm
 
Score:
0/2
 
52.
 
Millise malmiga on tegemist?
 
Student Response
Feedback
A.
Perliitne tempermalm
 
B.
Ferriitne tempermalm
 
C.
Ferriitperliitne tempermalm
 
D.
Ferriitne keragrafiitmalm
 
E.
Perliitne hallmalm
 
F.
Perliitne keragrafiitmalm
 
G.
Ferriitperliitne keragrafiitmalm
 
Score:
2/2
 
53.
 
Millise malmiga on tegemist?
 
Student Response
Feedback
A.
Ferriitne tempermalm
 
B.
Ferriitperliitne keragrafiitmalm
 
C.
Perliitne hallmalm
 
D.
Perliitne tempermalm
 
E.
Ferriitne keragrafiitmalm
 
F.
Perliitne keragrafiitmalm
 
G.
Ferriitperliitne tempermalm
 
Score:
2/2
 
54.
 
Millise malmiga on tegemist?
 
Student Response
Feedback
A.
Alaeutektne valgemalm
 
B.
Perliitne keragrafiitmalm
 
C.
Ferriitne tempermalm
 
D.
Ferriitperliitne keragrafiitmalm
 
E.
Ülaeutektne valgemalm
 
F.
Perliitne hallmalm
 
G.
Perliitne tempermalm
 
Score:
2/2
 
55.
 
Millised mikrostruktuuri osad võivad esineda grafiitmalmides?
 
Student Response
Feedback
A.
Tsementiit
 
B.
Grafiit
 
C.
Ledeburiit
 
D.
Perliit
 
E.
Ferriit
 
Score:
2/2
 
56.
 
Millistel tingimustel tekib pesajas grafiit, tempermalm?
 
Student Response
Feedback
A.
Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel
 
B.
Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel
 
C.
Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel
 
D.
Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel
 
Score:
2/2
 
57.
 
Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust?
 
Student Response
Feedback
A.
Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid
 
B.
Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid)
 
C.
Pesagrafiidiga (valgemalmid) ja keragrafiidiga (valgemalmid)
 
D.
liblegrafiidiga (hallmalmid) ja keragrafiidiga (kõrgtugevad malmid)
 
Score:
2/2
 
58.
 
Millistel tingimustel tekib valgemalm?
 
Student Response
Feedback
A.
Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 C juures
 
B.
Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel
 
C.
Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel
 
D.
Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel
 
Score:
2/2