c. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel d. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 2/2 Küsimus 2 (2 points) Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T b. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on
mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on FeC eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response Feedback A. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T B. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C
ferriit 28 Millistest jahtumisetappidest tekib Lihv 1 toodud struktuur? : 1. 727 kraadi juures tekib ferriit austeniidist eutektse muutuse tulemusel 2. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel 3. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks 4. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 5. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 29 Lihv 2. Tegemist on alaeutektoidse terase mikrostruktuuriga. Teras koosneb perliidi ja ferriidi struktuuriosadest (näidatud fotol). Kuid milline on antud terase faasiline koostis? : 1
väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on
kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on
perliit 5. ledeburiit Question 28 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Millistest jahtumisetappidest tekib Lihv 1 toodud struktuur? Vali üks: 1. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel 2. 727 kraadi juures tekib ferriit austeniidist eutektse muutuse tulemusel 3. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 4. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks 5. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit Question 29 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Lihv 2.
kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response Value Correct Answer A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T
3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse taga mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasil B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefa C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasili D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaas Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse taga mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasi Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasi C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasil D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasi Score: 5/5 5. Mitu faasi on antud mikrostruktuuril
erinevatel kristallise C. kahe erineva faasi p üheaegsel rekristall D. kahe erineva faasi m erinevatel rekristall Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse taga tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised Student Response A. eutektmuutuse (L-> faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse ( ning faasideks on F
D. mittetermotöödeldavad sulamid Score: 5/5 8. Millised omadused on ühefaasilisel struktuuril? Student Response A. Väiksema kõvaduse ja tugevusega võrreldes kahefaasil B. Hea survetöödeldavusega C. Halbade valuomadustega võrreldes eutektsete struktuu D. Lõiketöödeldavus on halb seoses suure plastsusega ja l E. Plastsus ja kõvadus on suuremad võrreldes eutektoidse Score: 4/4 9. Mis on keemiline ühend? Student Response A. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erin B. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja korrapäraselt C. Fe3C D. Cu(Zn) Score: 5/5 10. Mis on tardlahus? Student Response A
A. eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga B. Eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga D. eutektoidmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on FeC eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response Feedback A. eutektmuutuse (L>E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T
b. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga c. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga d. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 Küsimus 4 (5 points) Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T b. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on
Student Response A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga Student Response D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on
A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on Student Response B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D
struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga
survetöötluse meetmed. Siis me räägime juba kõrgtugevatest terastest, mille tugevus on üle 1500. Legeerivad elemendid nagu ka C - ei ole terastes puhtalt. C on terastes ferriidis, austeniidis, tsementiidis. Samuti on legeerivate elementidega nende mõju ei ole mitte puhta wolframi, molipteeni vms, vaid läbi muutuste. Nad lahustuvad rauas ferridis, austeniidis; moodustavad keemilisi ühendeid; mõjutavad temperatuure eutektoidse ja eutektse muutuse temperatuure jne. Legeerivate elementide mõju terastes Põhilised legeerivad elemendid: Mn, Si, W, Cr, Ni jt. Esimene on legeeriva elemendi mõju raua polümorfismile. Meil on faasidiagrammil alumine polümorfse muutuse temp, mida me tähistasime A3-ga ja ülemine polümorfse muutuse temperatuur, mida tähistasime A4-ga. Süsinik alandas alumist ja tõstis ülemist temperatuuri. Samamoodi avaldavad mõjud legeerivad elemendid polümorfse muutuse temperatuurile. See
Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm, kus toimuvad vastavad reaktsioonid: L(4,3%C) + Fe3C ; (0,76%C) + Fe3C; L+ Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3)malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% ,tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit.Kui sulamis on rohkem süsinikku, kui 0,67%, tekib struktuur, kus on tsementiidi kihid ja vahel perliit.Faaside koostised on kõigil juhtudel ühesugused, mikrostruktuur on aga erinev ja
ei mahu ära. Austeniit on stabiilne ülalpool 727C, seal on C lahustuvus tunduvalt suurem. Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub alfa või gaama raud. Ta on rabe ja kõva. Raud ja tema sulmaid süsinukuga jaotakse kolme rühma: 1)puhas raud (alfa-raud) C on vähem kui 0,008%; 2)teras, C on üle 0,008 3) malm. Süsiniku on 2,14%- 6,7% Eutektoidse sulami jahtumisel tekib struktuur, mis kooseb alfa ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nim perliidikd. 9. Terase ja malmi liigid. Teras: teras sisaldab kuni 2,5 % lisandeid. C sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja vaalamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitaavus. 1)Väikese C sisaldusega , kuni 0,25%---------Ei sobi termiliseks töötlemiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Pehmed,
Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm, kus toimuvad vastavad reaktsioonid: Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vaatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks. Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit Kui sulamis on rohkem süsinikku, kui 0,67% (hüpereutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on tsementiidi kihid ja vahel perliit. Faaside (ferriit ja tsementiit)
Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm, kus toimuvad vastavad reaktsioonid: Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vaatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks. Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit Kui sulamis on rohkem süsinikku, kui 0,67% (hüpereutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on tsementiidi kihid ja vahel perliit. Faaside (ferriit ja tsementiit)
rohkem, kui lahustub või -rauas. Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm, kus toimuvad vastavad reaktsioonid: Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks (joon 6-17). Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit (joon 6-18) Kui sulamis on rohkem süsinikku, kui 0,67% (hüpereutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on tsementiidi kihid ja vahel perliit (joon 6-19) Faaside (ferriit ja tsementiit) koostised on kõigil juhtudel
väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub või -rauas. Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm. Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nim. perliidiks. Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit. Kui sulamis on rohkem süsinikku, kui 0,67% (hüpereutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on tsementiidi kihid ja vahel perliit. Faaside (ferriit ja tsementiit) koostised on kõigil juhtudel ühesugused, mikrostruktuur on aga erinev ja
(lagunemise) lõppjoon (tegemist on sekundaarse kristalliseerumisega). Temperatuuril TE toimub eutketmuutusega sarnane muutus, kuid lähtefaasiks pole mitte vedelfaas, vaid tardfaas. Erinevalt eutektmuutusest nim. seda muutust eutektoidseks ja tekkinud tardlahuste ja kristallide segu eutektoidiks. Sulameid, mis asetsevad punktist E vasakul, nim. alaeutektoidseteks; sulameid punktist E pareml aga üleeutektoidseteks. Eutektoidse, ala- ja üleeutektoidse sulami struktuur on joonisel 1.47, lk 43. Teisel juhul (joonis 1.46b, lk 43) koosnevad kõik sulamid peale primaarset kristalliseerumist tardlahuse kristallidest, peale ümberkristalliseerumist tardlahuse kristallidest. 4.Faasid metalesis/ Fe-C sulameis: Sulam on aine, mis on saadud kahe- või enama komponendi kokkusulatamisel või paagutamise teel. Sulamit, mille põhikomponent (üle 50%) on metall, nim. metallisulamiks.
annaabi.ee 
