Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond
Xxxx Xxxx
LÄHETUSE ÕIGUSLIK KORRALDUS
Referaat aines MS.0119 Õigusõpetus
Juhendaja Reet Nurmla
Tartu 2010 Sisukord
Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3
Töölähetus ......................................................................................................................... 4
Kulude hüvitamine ja päevaraha ................................................................................... 4
Hüvitiste ja päevaraha maksustamine ........................................................................... 5
Teenistuslähetus ................................................................................................................ 6
Kulude hüvitamine ........................................................................................................ 6
Päevaraha ...................................................................................................................... 7
Hüvitiste ja päevaraha maksustamine ........................................................................... 8
Kokkuvõte ......................................................................................................................... 9
Kasutatud materjal .......................................................................................................... 10
2 Sissejuhatus
Antud töös antakse ülevaade töötajate ja ametnike töö- ning teenistuslähetustele
saatmiste õiguslikust korraldusest.
Töölähetuseks nimetatakse töötaja saatmist tööülesannete täitmiseks väljapoole
töölepinguga määratud töö tegemise asukohta .
Teenistuslähetuseks nimetatakse avaliku teenistuja suunamist ministeeriumis kantsleri
ja muus ametiasutuses ametiasutuse juhi (või nende volitatud isiku) korraldusel
kindlaksmääratud ajavahemikuks teenistusülesande täitmisele väljapoole alalise
teenistuskoha asukohta.
Välislähetuseks nimetatakse teenistuja või töötaja lähetamist välisriiki.
3 Töölähetus
Väljapoole töölepingus ettenähtud töö tegemise kohta võib tööandja lähetada töötaja
tööülesannete täitmiseks. Kui pikemat tähtaega pole omavahel kokku lepitud, ei või
tööandja töötajad kauemaks kui 30 järjetikuseks kalendripäevaks komandeerigusse
saata. Töötaja nõusolekuta ei ole lubatud lähetusele saata:
rasedat; töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast last; töötajat, kes kasvatab puudega last.
Töötajat, kes on alaealine, võib saata töölähetusele üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja nõusolekul.
Kulude hüvitamine ja päevaraha
Töötajal on õigus tööandjalt nõuda sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täimisega
kaasnevate muude mõistlike kulude (sõidupiletid, viisa vormisatmine , reisikindlustus,
pagasivedu, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning
välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt alammäära ulatuses.
Kõik töölähetusega seotud kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel.
Päevaraha maksmiseks ja kulude hüvitamiseks teeb tööandja otsuse, mis on väljendatud
ka kirjalikult. Dokumendis, mis on lähetuskulude väljamaksmise aluseks, näidatakse:
töölähetuse sihtkoht ; töölähetuse ülesanne; töölähetuse kestus; hüvitavate lähetuskulude määrad; välislähetuse päevaraha määrad.
Kui lähetuskoht välisriigis on vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asulast, kus paikneb töö
tegemise koht, makstakse töötajale välislähetuse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas
viibimise aja eest.
4 Välislähetusse väljasõidu päeva eest masktakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk
väljub hiljemalt 21.00 ning välislähetusest saabumise päeva eest makstakse, kui sõiduk
saabub pärast kella 3.00.
Kui lähetusest saabumise päeval töötaja suundub teisele lähetusele saab ta päevaraha
ühekordse määra ulatuses. Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada 70
protsenti juhul, kui lähetuskohas viibimise ajal on tagatud töötajale tasuta toitlustamine .
Olukorras, kus töötajale maksab päevaraha kolmas isik, peab tööandja maksma
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Karin Teedla LÄHETUSE ÕIGUSLIK KORRALDUS Referaat Juhendaja: Reet Nurmla Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Töölähetus on tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga kokkulepitud töö tegemise asukohta. Teenistuslähetuseks loetakse avaliku teenistuja suunamist ministeeriumis kantsleri ja muus ametiasutuses ametiasutuse juhi korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikuks teenistusülesande täitmisele väljapoole alalise teenistuskoha asukohta. Teenistuja lähetamine välisriiki loetakse välislähetuseks. Ametilähetus eristub teistest lähetuseliikidest selle poolest, et selle lähetuse liigi puhul ei ole üheski seaduses reguleeritud tööandja ja töötaja omavahelisi suhteid. Reguleeritud on vaid kulude hüvitamise maksuvabastuse tingimusi ning selleks vajalikku tõe
Lähetuse õiguslik korraldus Töölepingu seaduse kohaselt on töölähetus see, kui tööandja saadab töötaja täitma tööülesandeid väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Avaliku teenistuja saadab lähetusse ministeeriumis kantsler ja muus ametiasutuses ametiasutuse juht või nende poolt volitatud isik. Välislähetusesks nimetatakse teenistuja saatmist välisriiki. Eesti Vabariigi välisesinduse teenistuja (välja arvatud välisesinduse juht) lähetatakse välisesinduse juhi korralduse alusel. Erialadiplomaat ja koosseisuväline haldusteenistuja lähetatakse lähetajaministeeriumi kirjalikul nõusolekul välisesinduse juhi korralduse alusel Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui ei ole kokku leppitud pikemat tähtaega. Töölähetusse ei või saata rasedat ning töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last ilma tema nõusolekuta. Samuti võib a
Rasedaid, alaealisi ning töötajaid, kes kasvatavad alla kolmeaastast või puudega last võib lähetada ainult juhul, kui on olemas nimetatud isikute ning alalealise seadusliku esindaja eelnev nõusolek. [2] Lähetada ei saa ka teise isiku töötajat, juhul kui lähetuskulusid peab hüvitama lähetajat vastuvõttev isik või asutus. Nt kui emaettevõte lähetab tütarettevõtte töötajaid. Füüsilisest isikust ettevõtjat ei saa lähetada, kuna lähetus eeldab mingis vormis töösuhet ning mitut osapoolt. FIE saab lähetada töötajaid, kuid mitte iseennast. Aktsionäri, osanikku ja mittetulundusühingu liiget ei saa lähetada, kuna nimetatud isikud ei kuulu juht- ega kontrollorgani koosseisu. Üldjuhul puudub sellistel isikutel ka vajadus töölähetuseks. Välislähetus Välislähetuseks nimetatakse teenistuja lähetamist välisriiki. Teenistuja
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut xxx osakond Xxx Xxx Lähetuse õiguslik korraldus Referaat õppeaines ,,Õigusõpetus" Juhendaja: lektor Reet Nurmla Tartu 2010 2 Lähetuste liigid: Töölähetus, teenistuslähetus, ametilähetus. Lähetus ehk teisisõnu komandeering. Lähetusse tohib saata: Töötajat, juhtimis- ja kontrollorgani liiget, avalik teenistujat, loovisikut, spordilähetuse puhul: sportlast, treenerit ja kohtunikku. Lähetusse ei tohi saata: Füüsilisest isikust ettevõtjat, teise isiku töötajat (nt. Emaettevõtja töötaja), isikut kes ei ole valitud juhtimis- ega kontrollorgani liikmeks (nt. Aktsionär, osanik, MTÜ liige) Töölähetus töölepingu seaduse alusel
Töölähetus tähendab töötaja saatmist kindlaksmääratud ajavahemikus tööülesannete täitmisele väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise kohta. Lähetusse saab saata kas töötaja (töölähetus), avaliku teenistuja (teenistuslähetus), juhtimis- ja kontrollorgani (juhatuse ja nõukogu) liikme (ametilähetus), loovisiku (loovisiku lähetus) ning sportlase, treeneri, kohtuniku, spordiarsti jne (spordilähetus). Lähetusse ei saa saata füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui ettevõttele osutab teenust FIE, võib FIE lähetuse korral ise esitada lähetuskulude võrra suurema arve, mis lähetusega kaasnevad kulud katab. Lähetada ei saa ka võlaõigusliku lepinguga "töötajat". Neile on võimalik teatud juhul hüvitada lähetusega tekkivad majutus- ja transpordikulud, kuid päevaraha tuleb selliste töötajate puhul igal juhul vaadelda töötasu väljamaksmisena. Töölähetusse saadetakse isik tööandja kirjaliku otsuse alusel. Otsuses näidatakse töölähetuse siht
Lähetus ehk komandeering jaguneb: 1) töölähetuseks 2) teenistuslähetuseks 3) välislähetuseks. Töölähetus on töötaja saatmine tööülesannete täitmiseks töölepingus kirjas olevast töökohast mujale. Teenistuslähetus on avaliku teenistuja suunamine tööülesannete täitmiseks kindlaks määratud ajavahemikuks väljaspool alalise teenistuskoha asukohta. Suunajaks on ministeeriumis kantsler ja muus ametiasutuses ametiasutuse juht. Välislähetus on teenistuja või töötaja lähetus välisriiki. Töölähetus Töötajal on õigus nõuda tööandjalt tööülesannete täitmisega kaasnenud kulude ning lähetuskohale sõitmiseks kulunud kulude kompenseerimist. Kulude katmine toimub kulusid tõendava dokumendi alusel. Tööandja poolt kirja pandud töölähetuse päevaraha ning lähetuse kulude maksmise otsuses peab olema: töölähetuse koht, kestus, ülesanded, kompenseerivate lähetuskulude ja päevaraha suurus. Välislähetuse maksmine tingimused
töökoht. Lähetuse põhimõtted laienevad ka "Täiskasvanute koolituse seaduse alusel tööalase koolitusega seotud sõidu, majutus ja päevarahade maksmisele. Lähetusse ei saa saata puhkusel või haiguslehel olevat töötajat ning töövõtu või käsunduslepingu alusel töötavat isikut. Puhkuse ajal lähetusse saatmiseks tuleb poolte kokkuleppel muuta puhkuste ajakava (s.t.katkestada puhkus). Töötaja lähetus vormistatakse käskkirjaga, kus tuleb ära näidata: · lähetatava ees ja perekonnanimi, · lähetatava ametikoht, · lähetuse aeg ja sihtkoht, · lähetuse eesmärk, · kulude hüvitamine (näit päevaraha määr, majutuskulud jne). Avansi saamiseks esitab töötaja avalduse, milles peab sisalduma: · töötaja nimi ja ametikoht, · lähetuskäskkirja number ja kuupäev, · sihtkoht,
Lähetamine Eesti Vabariigi poolt välja antud otsuse alusel tähendab mõiste ,,lähetus" üldsõnaliselt, et tööandja saadab töötaja kokkulepitud perioodiks tööülesandeid täitma väljapoole töölepingus kindlaks määratud asukohta. Kuna avalikus sektoris ja erasektoris ei toimu töölepingu sõlmimine tervikliku sarnasusega, siis seadustiku alusel eristatakse üksteisest kolme liiki lähetamist: töölähetus, teenistuslähetus ja ametiähetus. Töölähetusest tuleb juttu eraettevõtete puhul ning teenistuslähetusest riigiametnike puhul. Erinevatest lähetusliikidest sisukama ja detailsema ülevaate andmiseks kasutan järgnevalt väljamõeldud näiteid. Mõiste ,,töölähetus" definitsiooni saab hästi selgitada järgnevate näitede abil. Ärimees Peeter on Tallinnas asuva ehitusfirma Haamer OÜ omanik. Ta on tööandjaks kümnele ehitustöölisele, sealhulgas ka Taavile. Vastavalt töötaja ja tööandja vahel kokku
Kõik kommentaarid