Sisukord Lapsepõlv.................................................................................................................. 2 Kunstiõpingud Pariisis ja loominguline areng............................................................ 2 Plakatikunstnik.......................................................................................................... 5 Fotograafia............................................................................................................. 6 Teater ja japonism.................................................................................................. 6 Elu lõpul................................................................................................................. 6 Tuntumad tööd....................................................................................................... 7 Kirjandus......................................................................
20 sajandi kunst Sajandivahetuse kunst: uusromantismi ideoloogia - Osad jäid truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uuromantilist ideoloogiat. Uuromantikud uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Selline mõtlemine põhjustas pettumist kaasajas ja arvamus, et teadus ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad: Redon (fantaasiarikas, mütoloogia jne; Ophelia); Toorop (...
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiid (perekonna matmispaik, primitiivne, vooderdatud heledama lubjakiviga). Püram...
Eesti kunsti ajalugu keskajast klassitsismini: Saare Lääne kirikud: Juba enne 14.sajandit olid seal püstitatud kõik tähtsamad kirikud. Teisest Eestist suhteliselt erineva majandusliku-poliitilise olukorra pärast arenes siin ehituskunst omalaadselt. Ehitust soodustas ka dolomiidi olemasolu. Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskop võitlesid omavahel ka ehitustegevuses ning see stimuleeris ehitustegevuse arengut. Vahel kasutati isegi samu ehitusmeistreid. Peaaegu kõik Saaremaa vanemad kirikud on ehitatud kaitsekirikutena (kindlustatud, linnuseid peaaegu pole). Läänemaal kaitsekirikud peaaegu puuduvad (arvukalt linnuseid kaitsefunktsioon). Kirikud on ühelöövilised, tornid puuduvad. Nad vastasid dominiiklaste ja tsistertslaste ehituskunstilistele nõudmistele. Kirikud on suhteliselt väikesed, proportsioonid on hästivalitud ja mõõtmeilt tagasihoidlikud. Ruumipilt on lihtne ja selge, olulised on kuplitaolised domikaalvõlvid, meisterlik raiddekoo...
20. sajandi kunst Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusrom...
1. Sissejuhatus. Historitsismi eelõhtu Mõisaarhitektuur ja mõisaansamblite ehitamine sai populaarseks barokiperioodil, mida Eestis dateeritakse tavaliselt XVII sajandi teise kolmandikuga. Sel ajal tõusis arhitektuuris esiplaanile toretsev representatiivsus, mis avaldus mõisate lossilikus hoonestuses ja nende juurde kuuluvates iluaedades. Sealjuures oli tavaline lääne arhitektuuri nähtuste kopeerimine. Historitsismile eelnes mõisaarhitektuuris klassitsism (XVIII sajandi lõpp-XIX sajandi algus). Juba sel ajal võib täheldada mõngaid neogooti elemente, millele lisandus 1770. aastaist korrapäratu inglise stiilis park, mis kokkuvõttes oli eelõhtuks romantismile ja historitsismile arhitektuuris. See tähendas enese ümbritsemist mineviku elementidega, mis pidi aitama paremini mõista ka oma rahvuse olemust. Saksa uurija Klaus Döhmer on nimetanud XIX sajandi historitsismi põhiliste tunnusjoontena pluralismi ja eksplikatiivsust. Hoonete juures ka...
Sisukord 1.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI ELU.....................................................................................1 2.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI TEGEVUS..........................................................................3 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................5 KIRJANDUS................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS Antud referaadis kirjeldan Paul Ariste Ferdinand Johann Wiedemannist kirjutatud raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üld...
Tartu Ülikool Referaat Gutsav Klimt Koostas Elis Mets Tartu 2011 Sissejuhatus Gustav Klimt (14.06.1862 06.02.1918) on sündinud Austrias Baumgartenis. 1879. aastal astus ta Viini Kunsti ja Käsitöö Kooli, mille lõpetas arhitektuurilise dekoraatori väljaõppega. 1888. aastal pälvis Klimt keiser Franz Josef'lt Kuldse Teeneteordeni panuse eest Austria kunstipärandisse. Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Sajandivahetuse aegu valmisid kolm laemaali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) Viini Ülikooli Suure Saali jaoks, kuid neid kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ning ,,pornograafilise" ainese poolest. Seetõttu ei pandud neid Ülikooli Suure Saali lage kaunistama. Kõik kolm tööd hävitati aga põgenevate SS väeüksuslaste poolt 1945. aasta mais. See oli ka ühtlasi kunstniku viimane avalik tellimustöö. 1911. aa...
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond 20. sajandi kunstiajalugu Referaat Egon Schiele (1890-1918) Kirke Narusk Juhendaja: prof. Jaak Kangilaski Tartu 2011 1.Sissejuhatus Egon Schiele oli viljakas austria kunstnik, 20. sajandi algusperioodi enfant terrible, kes mõjutas tugevalt Viini kunstiringkonda ja aega, mis järgnes Gustav Klimtile (Art Directory); (ArtInfo). Ta paigutub oma väänlevate kehade ja ekspressiivse joonekasutuse poolest
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10. Luxemburgi I Euroopa Koolist.....
Tartu Ülikool MAN RAY Referaat Triinu Eesmaa 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Elu ja kunst.......................................................................................................................................4 2. Maal..................................................................................................................................................4 3. Fotograafia........................................................................................................................................4 4. Lühifilmid.........................................................................................................................................6 5. Skulptuur......................................................................................................
Tartu Kõrgem Kunstikool Sangaste lossi interjöör Essee Tartu 2010 Sissejuhatus Sangaste loss asub Lossiküla külas, Sangaste vallas, Valgamaal. Praeguse mõisahoone ehitamist alustati aastal 1879, mil nn rukkikrahv Friedrich von Berg ja arhitekt Otto Pius Hippius Peterburist olid valmis saanud ühise projekti, mis oli inspireeritud Windsori ja Balmorali losside külastustest. Hoone on nn tudoristlikku tüüpi (gooti stiili taassünni periood, nimetatud Tudorite dünastia järgi Inglismaal). Ametlikult sai hoone valmis 2. märtsil 1881, mil kinnitati lossi torni tuulelipp. Sisetööd ja lõppviimistlus said valmis aga 1883. aasta sügisel. Algselt oli lossis 99 ruumi, kuna 100 võis neid olla vaid tsaaril. Ümberehituste käigus lisati ruume juurde ning nüüd on neid kokku 149. Lossi interjöörist Tegemist on historitsistliku ansambliga, mille kujundus lähtub neogootikast. Gootilikkuse peamisi rõhutajaid on lossi 22.8 meetr...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut AMEDEO MODIGLIANI Referaat Kati Ruljand A71492 Tartu 2009 Sissejuhatus Amedeo Clemente Modigliani on üks 20. sajandi alguse kunstnikke, kes on tuntuks saanud peamiselt oma aktide ja portreede poolest. Mõne konkreetse kusntivoolu või stiili hulka on teda raske paigutada. Mitte seetõttu, et tal puuduks kindel stiil, mis on tal olemas ning äärmiselt isikupärane, vaid seetõttu, et keegi ei maalinud temaga sarnaselt. Siiski võib mainida, et tema teosed on mõjutatud naivismist ning kubismieelsest Picasso loomingust, märgata on ka neegriplastika mõjusid. Tema teosed on primitivistlikult nukrad ja õrnad ning nendes on midagi sellist, mis köidab pilku ning on väga meeldejääv. Modigliani oli ehtne sajandialguse kunstn...
Gooti kunst (arhitektuur) Gooti kunst ehk gooti stiil. (12-15 saj.)- sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad. Arhitektuur Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete. Uue ehitusviisi tõttu oli võimalik ehitada uued pühakojad hästi kõrged. Kõrgust võimendasid veelgi saledad tornid läänefassaadil ja kitsas haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lau...
Impressionism (prantsusmaal ja eestis) Prantsuse keeles impressioon tähendab hetkelist muljet. Impressionism on prantsuse maalikunstis 1860.-70. Aastatel tekkinud vool. Sõna ise tähendab ,,muljet", voolu nimetuseks sai see tänu Claude Monet´ esimesel impressionistide näitusel välja pandud maalile ,,Impressioon. Tõusev Päike" . Tol ajal ei leidnud kunstnikud tunnustust, üksnes mittemõistmist ja pilkamist. Tähelepanu ja tunnustus tulid alles 1890. Aastatel, kui voolu kõrgaeg oli juba möödas. osa noori Prantsuse kunstnikest polnud rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. Varjutam...
Kõrgrenessanss (skulptuur). Michelangelo Michelangelo /mikelandelo/ Oli samuti väga mitmekülgne looja: skulptor, maalija, arhitekt, ka luuletaja. Suurema osa elust veetis ta Firenzes ja Roomas. Michelangelo oli tuntud oma raske iseloomu poolest, sallimatus ja terav keel muutsid tema jõulise isiku üksildaseks ja kohati traagiliseks. Michelangelo skulptuurilooming paistab silma monumentaalsuse ja võimsuse poolest. Tuntuimad tööd: · ,,Taavet- 5,5 m kõrgune, jõuline, ilmekas, figuuris on tunda suurt sisemist pinget Michelangelole oli omane võtta suuri ülesandeid, mida ta mitmesugustel põhjustel ei jõudnud lõpule viia. Selline oli paavst Julius II hauamonument. 40 figuurist valmis 3. Neist tuntuim on ,,Mooses" Medicite perekonna hauamonumendile Firenzes valmis Michelangelol neli figuuri: · ,,öö" ja ,,päev" · ,,hommik" ja ,,õhtu"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
