docstxt/15319899538177.txt
docstxt/1303482929115643.txt
docstxt/13146275861019.txt
docstxt/135152579181.txt
docstxt/13830764440632.txt
docstxt/135979306061.txt
docstxt/12785956379324.txt
docstxt/13170579554545.txt
docstxt/135290450023.txt
docstxt/12786639209324.txt
docstxt/131522541333166.txt
docstxt/123434843913602.txt
docstxt/123444921413602.txt
docstxt/134970081389.txt
W HS 13 M ~380V 17 18 19 20 6 L 1 Joonis 1.3 Toitesüsteem pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See
oktoober 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 24 OT GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clement’i – Clement’i Desormes’i riist , ajamõõtja Desormesi meetodil Skeem Töö käik. 1. Avage kraan 4. Tekitage pumbaga 7 pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan 4 ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan 6. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrseks
docstxt/1271777632107172.txt
Õhu erisoojuste suhte määramine Clement'i Desormes'i riist , ajamõõtja Clement'i Desormesi meetodil Skeem Teoreetilised alused Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel on kehtiv Poissoni seadus. pV=const . Clemont'i-Desormes'I meetod võimadlab lihtsal viisil määrata cp ja cv suhet. Olgu P1 natuke suurem atmosfäärirõhust P2. Rõhkude vahet näitab vedelikmanomeeter 2. kui avada lühikeseks ajaks kraan ,siiis saab rõhk anumas võrdseks välisrõhuga P2 ja gaasi ruumala võrdseks v2-ga. Et rõhu võrdustemine välisrõhuga toimub anumas praktiliselt momentaanselt ,siis võib soojusvahetuse anumas ja väliskeskonna vahel lugeda võrdseks nulliga. Seega võib antud protsessi lugeda adiabaatiliseks ja kirjutada. P1V1 = P2V2 . Valemi edasi arendades ning lõpuks lihtsustades , kuna ülerõhud gh1 ja gh2 on katse
Vastav aparaat koosneb umbes 10 l mahutavusega anumast 1, mille korki läbiva toru ühe haru 3 küljes on vedelikmanomeeter 2 ja teine haru 5 on kraaniga 4 suletav. Korki läbiv teine ava on suletav kraaniga 6. Olgu anumas 1 toatemperatuuril oleva gaasi ruumala V1 ja rõhk p1. Olgu p1 natuke suurem atmosfäärirõhust p2. Rõhkude vahet näitab vedelikmanomeeter 2 (näit h1). Kui avada lühikeseks ajaks kraan 6, siis saab rõhk anumas võrdseks välisrõhuga p2 ja gaasi ruumala võrdseks V2-ga. Et rõhu võrdsustumine välisrõhuga toimub anumas praktiliselt momentaalselt, siis võib soojusvahetuse anuma ja väliskeskkonna vahel lugeda võrdseks nulliga (soojusvahetus ei saa toimuda silmapilkselt, selleks kulub mõningane aeg). Seega võib antud protsessi lugeda adiabaatiliseks ja kirjutada: p1V1 = p 2V2 (1)
TÖÖ KÄIK 1. Avage kraan . Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 . 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan . 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. 4 Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm
Selle phjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal ( - potentsiaal). Töö käik: külgtoru täidetakse juhendaja poolt määratud kolloidlahusega, U-torusse kallatakse umbes 15 ml külgvedelikku ja asetatakse kohale CuSO4-ga täidetud vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga. Nüüd avatakse ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendav kraan (1), nii et kolloidlahus tungiks vimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Kraan hoitakse lahti seni, kuni külgvedelik tuseb elektroodideni. Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus. Lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja
olekudiagramme, mis tasapinnaliste või ruumiliste geomeetriliste kujunditena mitmesuguste omaduste või omaduste ja koostise vahel. Vedelik keeb tempera võrdne välisrõhuga. Töövahendid. Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, amp Töö käik. Mõõtmisi alustatakse madalamast rõhust (100 torr) ja seejärel suurendatakse järkjärg sammule ja määratakse vedeliku keemistemperatuur erinevatel rõhkudel. Viimane lug (ventilatsiooni kraan avatud: Vent Valve „OFF“). Mõõtmisi teostatakse alljärgnevas jär 1. Avatakse jahutusvee kraan. 2. Reguleerimisnupu abil reguleeritakse rõhk väärtusele 100 torr (Setpoint=100) ja va „STOPP“). 3. Kui etteantud hõrendus on saavutatud (ekraani näit ei muutu) lülitatakse sisse kolv reguleerimisnuppu päripäeva. Kolvi küte reguleeritakse sellise arvestusega, et vedelik (voolutugevust, mis on märgitud ampermeetri näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s
juhtides 10ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250ml keevasse vette. Seejärel võtakse kasutusse elektroforeesi uurimise seade, mille külgtoru täidetakse Fe(OH)3 kolloidlahusega, U-torusse kallatakse umbes 15ml külgvedelikku (H2O) ja asetatakse kohale CuSO4-ga täidetud vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga. Nüüd avatakse ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendav kraan, nii et kolloidlahus tungiks vimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Kraan hoitakse lahti seni, kuni külgvedelik tuseb elektroodideni. Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus. Lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 24 OT: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clément'i-Desormes'i riist, ajamõõtja Clément'i-Desormes'i meetodil. Skeem Töö käik 1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1. 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrdseks
juhtides 10ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250ml keevasse vette. Seejärel võtakse kasutusse elektroforeesi uurimise seade, mille külgtoru täidetakse Fe(OH)3 kolloidlahusega, U- torusse kallatakse umbes 15ml külgvedelikku (H2O) ja asetatakse kohale CuSO4-ga täidetud vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga. Nüüd avatakse ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendav kraan, nii et kolloidlahus tungiks vimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Kraan hoitakse lahti seni, kuni külgvedelik tuseb elektroodideni. Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus. Lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna
789 lahustub vees 78.37 Ohutus: Vältida kõikide eksperimendis kasutatavate kemikaalide sattumist nahale ja silma ning nende aurude sissehingamist. Hoida oma töökohal puhtust ja korda. Kogu eksperimendi aja kanda kaitseprille ja kaitsekindaid. Analüüsi käik: Värvainete eraldamine taimelehtedest ekstraheerimismeetodil: 1. Panime kokku statiivi ja asetasime statiivilie kinnitatud rõngale jaotuslehtri. Jälgides hoolikalt, et jaotuslehtri kraan läheks rõngast ilusti läbi ja ei puruneks paigaldamise käigus. 2. Valmistasime ette filtreerimiseks vajalikud vahendid. Lõikasime süstla sisse filterpaberist kaks rõngast, et tekitada süstla põhja kahekordne kiht filterpaberit. 3. Panime taimelehed uhmrisse ja uhmerdasime need ühtlaseks massiks. 4. Valmistasime ~ 15ml heksaani ja etanooli (suhtes 2:1) ekstraheerimissegu ning lisasime selle uhmris olevale massile. 5
9 1 6 11 3 5 10 2 õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 ventiil 2 Katseseadme kirjeldus
Tööhügieen ja tööohutus oli ettevõttes heal tasemel. Kõigil töötajatel olid tööriided olemas ja vastavatel töödel ka kindad käes. Igal tööl olid vastavad kaitsevahendid olemas (ahju juures paksud ja kuumakindlad kindad, köögikombainidel olid kaaned peal ja segamismasinatel olid kaitsevõred ees. Enne töölehakkamist pesti seal alati käed ära ja peale iga töö lõpetamist pesti jälle käsi. Töid tehti alati puhaste tööriistadega. Ainuke vigane asi seal oli kraan kuni see oli katki ja teda oli raske panna sobival tugevusel vett laskma. Vahel sai seal keegi märjaks, sest kraan pritsis vett. Enne uute tööriistade kasutamist õppetai mulle ka kuidas neid kasutada turvaliselt. Ainuke tööõnnetus mis mul seal oli tuli küpsetuspaberiga sõrme lõikamisest. Kokkuvõte ja järeldused Töös oli häst hügieen ja töö tulemus. Kuna igas töös tuleb ka praake sisse siis see võiksgi paremini olla, et praake ei tuleks sisse
Elektrokineetiline potentsiaal on potentsiaal sellisel kaugusel piirpinnast, kus vedel faas hakkab liikuma tahke faasi suhtes. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel Elektrokineetilist potentsiaali mõjutavad: temperatuur, lahjeduse suurus ja mõnel juhul ka pH. Töö käik Hoolikalt pestud ja kuiv U-toru kinnitatakse hoidiku külge, külgtoru täidetakse kraanini raudhüdroksiidi sooliga. Kraan suletakse ning toru täidetakse ääreni kolloidlahusega. U- torusse kallatakse umbes 15 ml külgvedelikku (vett) ja asetatakse kohale CuSO 4-ga täidetud vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga. Avatakse ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendav kraan, nii et kolloidlahus tungiks vōimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga
Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. KATSE KÄIK Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus. Suletakse kraan 10. Seade loetakse hermeetiliseks, kui 10-15 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1-2 mm Hg. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning
TÖÖVAHENDID Elektrofereesi kiirust mõõdetakse joonisel 1 kujutatud seadmes. TÖÖ KÄIK Hoolikalt pestud ja kuiv U-toru kinnitatakse hoidiku külge, külgtoru täidetakse juhendaja poolt määratud kolloidlahusega, U-torusse kallatakse umbes 15 ml külgvedelikku ja asetatakse kohale CuSO4-ga täidetud vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga. Nüüd avatakse ettevaatlikult U- toru ja külgtoru ühendav kraan (1), nii et kolloidlahus tungiks vimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Kraan hoitakse lahti seni, kuni külgvedelik tuseb elektroodideni. Juhul kui kolloidlahust ei jätku, suletakse ühenduskraan, lisatakse kolloidlahust ja jätkatakse U-toru täitmist, kuni külgvedeliku nivoo ulatub soolasillani. Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus
Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus selliselt, et jääkrõhk oleks 20-30 mmHg võrra suurem rõhust, mille all aine toatemperatuuril keeb (benseen~80mmHg, tolueen~20mmHg). Suletakse kraan 10. Seade loetakse hermeetiliseks, kui 10-15 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1-2 mm Hg. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o
Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõ Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemp rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasesr aab Clapeyroni-Clausiuse v Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kolbi 1( täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi a Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil l selliselt, et jääkrõhk oleks 20-30 torri võrra suurem rõhust, mille all aine toatemperatuuril keeb. Su hermeetiliseks, kui 10-15 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1-2 mm Hg. Seejärel lü et vedelik hakkaks keema u 10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. Vedeliku keemise intensiivsust regul Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Ve
Teatud kaugusel diafragmast saavutab voolukiirus oma esialgse väärtuse nind staatiline rõhk osaliselt taastub. Diafragma hüdrodünaamilise takistuse tõttu esineb jääv rõhukadu. Ahendkulumõõtur koosneb kuludiafragmast, piesomuundurist ja nendega ühendatud numbrinäiduga mõõteriistast. Staatiline rõhulang vahetult diafragmas sõltub vedeliku kulust. Veevoolu avamiseks mõõtepaaki ja sellest möödajuhtimiseks järjekordse veekulu reguleerimise ajal on ettenähtud kraan 4. Rõhulangu möödetakse mõõteriistaga 6, mis saab 3 impulsi piesomuunduri 8 kaudu. Diafragma lahutamiseks mõõteriistast on impulsstorudel kraanid 7. Katse jooksul mõõtepaaki 1 kogunenud vee maht määratakse nivooklaasi 2 mõõteskaalalt. Veekulu reguleeritakse kraani 3 abil Mõõtepaaki tühjendatakse kraani 5 kaudu. 3 TÖÖ KÄIK
mõeldamatu ilma veeta. 70 kilose kehakaaluga isik sisaldab 42...45 liitrit vett. VEEPÄEV 22. märtsil tähistakse ülemaailmset veepäeva. VÕIMALUSI VEE SÄÄSTLIKUMAKS KASUTAMISEKS Nõude pesemisel täitke kraanikauss veega Parandage tilkuvad kraanid Käige parem dusi all kui vannis. Kastke aeda õhtuti, kui päike on loojunud Sulgege hammaste pesemise ajal kraan. Säästad 15-20 liitrit vett päevas Pesemisel keerake vee surve väikeseks, keera kraan vahepeal kinni. Pane nõudepesu- või pesumasinasse optimaalne kogus pesu (nõusid). Ärge võtke rohkem vett kui vaja Üksikuid riideesemeid peske käsitsi Puu- ja köögivilju peske kausis kasutades seejuures harja. Ärge kasutage wc- potti prügikastina Toidu valmistamisel kasutage aedviljade keetmise asemel
Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütilise proovi karbonaatse süsihappegaasi sisaldus mahumeetodil. Saadud tulemusi võrrelda käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1. Reaktsioonianum uuritava kütusega 2. Jaotuslehter katselahusega 3. CaCl2 ga täidetud U toru 4. Metallstatiiv 5. Gaasimõõtebürett klaassilindri ja nivoopudeliga 6. Elavhõbedatermomeeter mõõtepiirkonnaga 0...50 C 7. Kolmekäiguline kraan Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Kütuse mineraalosa suur karbonaatsisaldus mõjutab oluliselt kütuse põletamist ning tingib vajaduse seda arvestada näiteks kolde soojus- ja materjalibilansi koostamisel. Karbonaatse süsihappegaasi hulk võib kütuse liigist olenevalt olla suurtes piirides, näiteks põlevkivil 20...25 %, kivisütel aga mitte üle 3...5 %. Töö põhineb kütuseproovi töötlemisel soolhappega ning seejuures eralduva CO2 hulga
manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joonis. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud). Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus elavhõbedasammas tõstetakse veidi kõrgemale sellest, mille juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti
Kui kätte võtta metallist lusikas, siis tundub, et see on külm. Tegelikult on metall hoopis hea soojusjuht ja juhib käe soojuse ära. Metalli head soojusjuhtivust võib täheldada ka näiteks siis, kui jätta metallist varrega kulp kuuma supi sisse. Supi soojus liigub mööda kulpi ja kõrvetab kätt, kui seda võtma minna. Enamus kulpe ongi plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Vahest võib juhtuda, et kraan jääb peale kasutamist tilkuma. Vesi tilgub, mitte ei voola ühtlase joana seetõttu, et kuna ta on vedelik, esineb temas ka pindpinevusjõud. Sellepärast ei lase ta kraanist lahti enne, kui ta mass on küllalt suur, et Maa külgetõmbejõud ületaks temas esineva pindpinevusjõu.
Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. Kuna elektronide arv võib olla väga suur, siis on võetud aluseks ühe kuloni suurune laeng ühes sekundis. Lühidalt on voolutugevus laengute hulk mis läbib juhti. Toome näite jälle veekraaniga. Kui meil on veesurve kogu aeg sama (konstantne), siis on ka vee voolamine konstantne. Kui me nüüd toru küljes oleva kraani osaliselt sulgeme, jääb vee voolamine väiksemaks, sest kraan töötab takistava elemendina. Analoogia seisneb selles, et konstantse pinge korral takistuse muutmine toob kaasa voolutugevuse pöördvõrdelise muutumise. Seda viimast näitab otseselt ka Ohmi seadus. Tähis on I, ühik on 1 amper, Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi, voltmeeter aga rööbiti. Voolutugevuse ühik Voolutugevuse ühikuks on amper.
keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik. Katseseadeldis oli juba kokku pandud. Vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus. Suletakse kraan 10. Kolvi küte lülitatakse sisse mille intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige küttereziimi korral on tilkade arv minutis vee puhul 8-25, teiste vedelike puhul veidi suurem. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Vedeliku aururõhu saab arvutada valemi järgi:
tsentrifugaaljõud ja ringsiiber hoiab tühjendusavad suletuna. Puhastamise ajaks, mis toimub väga lühikese aja jooksul, juhitakse hetkeks sulgemisvesi põhja alt ära, ringsiiber liigub alla, avatakse tühjendusavad ja mustus separaatorist heidetakse tsentrifugaaljõudude mõjul separaatorist välja. Käsitsijuhtimise korral on separaatori ja veepaagi vahel nelja asendiga manööverkraan . Separaatori puhastamiseks: 1. Suletakse kütuse juurdevoolu kraan, 2. Manööverkraani abil juhitakse juhtvesi ringsiibri alt ära, siiber kukub alla ja avab puhastusaknad. Tsentrifugaaljõu mõjul paisatakse trumlis olev vesi, kütus ja mustus läbi avade trumli taga olevasse kambrisse, kust ta valgub mudapaaki. 3. Trumlisse juhitakse pesuvee juurdevool 4. Suletakse pesuvee juurdevool 5. Avatakse uuesti separeeritava kütuse juurdevool trumlisse. Automaatjuhtimisel toimub hüdraulilise süsteemi juhtimine elektroonse
aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud). Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus elavhõbedasammas tõstetakse veidi kõrgemale sellest, mille juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti
Fe sisalduse määramine vees ET-AAS meetodil Aparatuur · Gradueeritud katseklaasid 10 mL · Pipetid 1 mL, 0,002 mL · AA-grafiitspektrofotomeeter PU 9100X · Fe õõneskatoodlamp Reaktiivid · MilliQ vesi · Fe standardlahus 100 ng/mL Töö käik Tutuvuda ET-AAS spektromeetriga. Lülitada spektromeeter vooluvõrku, lülitada sisse Fe lamp. Reguleerida lambivool 15 mA. Mõõtma asuda 20 min peale lambi sisselülitamist. Avada argooni ballooni kraan. Reguleerida mõõtmiseks sobiv lainepikkus 248,3 nm. Nullida instrument. Otsida analüüsiks sobiv arvuti programm. Valida klahvi F8 abil `furnace system', edasi `define job', sisestada `job name' ja `operator name'. · Klahvi F8 abil valida 'define method'; · Klahvi F2 `library index' alt otsida programm 018 PR Fe. Valada MilliQ vett keeduklaasi ja 20 L pipetiga pipeteerida seda grafiitküvetti, analüüs teostada vajutades klahvile F8. ET-AAS programm Fe määramiseks: 1
Hüdroajam Labortöö nr 1 Tööprotsess: Pumba käivitamisel hakkavad silindrid liikuma välja ja tagasi sisse. Ja kraanidega saab muuta vastavalt seda, millised silindrid töötaksid ja milline mitte. Pump koos käivitusmootoriga Paak Filter Paindus toru Rõhuklapp Silinder Indikaator Kraan
Kui tikk süüdata, siis tiku ja tikutoosi vahel toimub nii suur hõõrdumine, et selle temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Kui väljas on temperatuur madalam kui toas ja köögis keedetakse vett, siis on õhku läinud väga palju veeauru. Kartulid on toorena kõvad. Kui nad ära keeta, siis muutuvad nad pehmeks. See on tingitud sellest, et vee temperatuuri tõustes suureneb molekulide kineetiline energia ning ka kiirus. Vahest võib juhtuda, et kraan jääb peale selle kasutamist tilkuma. Vesi tilgub seetõttu, et kuna ta on vedelik ja temas esineb ka pindpinevusjõud. Eelnevate näidete põhjal võib järeldada, et köögis leidub palju erinevaid ja huvitavaid füüsikalisi soojusnähtusi.
4.ptk Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem 8.klass Õpitulemused Näited 1.Kahe tundmatuga lineaarvõrrand - Ül.908 normaalkuju ax+by=c, esimese tundmatuga lineaarliige ax, teise teise | 12 tundmatuga lineaarliige by ja vabaliige c; tähed a,b ja c tähistavad arve, need on laiendajad on 12;4;2;3 võrrandi kordajad; kahe tundmatuga võrrandil on samad põhiomadused, mis 48x-4(2x-5)=2(y+2)-3(2x-3y) ühe tundmatuga võrrandil 48x-8x+20=2y+4-6x+9y 48x-8x-2y+6x-9y=4-20 NB kaks kahe tundmatuga lineaarvõrrandit 46x-11y=-16 normaalkuju moodustavad lineaarvõrrandisüsteemi 2.Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi Ül.901 normaaalkuju - võrrand üldkujul ax+by=c 3x-5(3y-4)=-3(x-2)+6 kirjutatakse nii, et lineaarliikmed on 3x-15y+20=-3x+6+6 tähestikulises järjekorr...
Lahuse kontsentreerimine. Seadme soojusbilansi koostamine ja kasuteguri määramine. 2. LABORATOORSE ROTAATORAURUSTI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE Laboratoorne rotaatoraurusti on ette nähtud preparatiivsete tööde teostamiseks. Seadmel on mõõteriistad bilansskatsete jaoks. Rotaatoraurusti skeem on esitatud Joonisel 1. Joonis 1 Katseseadme skeem 1. Lähtelahuse anum 2. Kahekäiguline kraan lahuse juhtimiseks kapillaari mööda aurusti kolbi või aparaadi täitmiseks õhuga. 3. Vaakumkondensaator 4. Kondensaator-jahuti spiraal 5. Voolik vee ärajuhtimiseks 6. Jahutist väljuva vee temperatuuri andur (termomeeter) 7. Vaakummeeter 8. Seadmest lahkuva auru temperatuuri andur (termomeeter) 9. Termoandurite sisend vakumeeritud seadmesse 10. Aurusti kolvi ajam koos pöörlemissageduse regulaatoriga 11. Aurusti kolb 12. Aurusti vann 13
manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joonis. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Töö käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud). Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus – elavhõbedasammas tõstetakse veidi kõrgemale sellest, mille juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti
Loodus ei andesta vigu Ajal, mil maailm murrab pead, mida teha lähiajal ähvardava energiakriisiga, on jäänud kahe silma vahele, et vahepeal on saabunud veekriis, mis on kujunenud kõige tõsisemaks tevishoiu- ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Samal ajal, kui vaesuses elav Afganistani perekond peab hakkama saama 10 liitri veega päevas, raiskab keskmine USA perekond 600 liitrit. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapid...
manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joon 8. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus selliselt, et jääkrõhk (Patm hHg) oleks benseeni korral ~80 mm Hg, tolueeni puhul ~20 mm Hg. Suletakse kraan 10. Seade loetakse hermeetiliseks, kui 10 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1...2 mm Hg. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
