Konteinervedu (0)

3 KEHV

Lõik failist

27
Referaat

Konteinervedu

JANARI KRISTIAN
LV1E

Konteinervedu

Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi.
Konteinerite mõõtmed
Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40-jalasesse konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2,35 m.
Põhiline 20-jalaste konteinerite tootja on Hiina.
Lisaks eelpoolmainitutele kasutatakse palju ka konteinereid mõõtmetega 13,6 m (45-jalased konteinerid), 14,5 m (48-jalased konteinerid) ja 16,1 m (53-jalased konteinerid).
Ameerika Ühendriikide sisestandardi järgi kasutatakse peamiselt 48-jalaseid ja 53-jalaseid konteinereid. Seda eriti raudteedel ja maanteel .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

121 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kummipart Õppematerjali autor

vedu veokorraldus euroalused laomasinad kondeinervedu kondeiner

Sarnased õppematerjalid

docx

Konteinersadama planeerimise projekt

2. Kaubaliigi iseloomustus Konteiner on spetsiaalselt kaupade veoks valmistatud kast, mis on tugevdatud, virnastatav ja horisontaalselt või vertikaalselt teisaldatav. Konteinerid on korduvkasutatavad ning nad on konstrueeritud nii, et seda saaks vedada mitme transpordiliigiga ilma kaupa vahepeal ümber laadimata. Konteinerid on virnastatavad, seega on neid lihtne ja mugav ladustada. Konteinerid jagatakse kolme põhilisse gruppi: Üldotstarbelised, Eriotstarbelised (kinnine õhutatav konteiner, pealt lahtine, lahtiste külgede ja platvormalusega, jne), Spetsiaalsed kaubakonteinerid (külmutuskonteinerid, termokonteinerid, paakkonteinerid, puistlastikonteinerid, konteinerid teatud kaupade (autod, loomad) veoks ning ka lennukikonteinerid). Peamiselt kasutatakse 20- ja 40 - jalaseid konteinereid, kuid lisaks neile kasutatakse ka palju 45-jalaseid konteinereid. Ameerika Ühendriikide sisestandardi järgi kasutatakse peamiselt 48- ja 53-jalaseid konteinereid

Stividoritöö ja tehnoloogia

docx

Transpordivahendid ja -tehnoloogiad Kordamisküsimused

TEU - twenty foot equivalent unit (6m) FEU - forty foot equivalent unit (12m) 8. Miks kasutatakse ISO standardseid konteinereid? Et vähendada kulusid transpordil (standardid aitavad rohkem kaupa mahutada) ja vähendada kauba laadimiseks kuluvat aega. Samuti suurendab see laadimisel ja transpordil ohutust. 9. Nimeta vähemalt 3 erinevat konteineri tüüpi. ● Tavakasutus/standardkonteiner (sobilikud tavakaubale) ● Open-top konteiner (laadimine on võimalik kas ülevalt või ukse kaudu) ● Hard-top konteiner (laadimine läbi katuse või ukse, eemaldava katusega) ● Flat Rack konteiner (eriti sobilikud rasketele ja ülemõõdus kaupadele, mis ei mahu tavalistesse konteineritesse, nagu näiteks ehitus-seadmed või raskemasinad) 10. Mis on reefer container? reefer container - konteiner, mis on varustatud jahutusseadmega ning selle sees olevat temperatuuri saab kontrollida 11

Transport

docx

Terminali planeerimine

 transpordivahendite koormamise normid;  olulisemad füüsikalis-keemilised omadused;  jms. Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatud kindlakujuline suletav mahuti ja ka veoühik, mida on võimalik toimetada saatjalt vastuvõtjale ilma kauba vahepealse käsitsemiseta. Konteineri mõõtmed on standardiseeritud ISO (International Standardisation Organization) poolt (tabel 4). 20´ jalane konteiner 40´ jalane konteiner Pikkus 5,9 m 12,03 m 8 Laius 2,35 m 2,35 m Kõrgus 2,39 m 2,39 m 2 2

Merendus

docx

Transpordivahendid ja tehnoloogiad-Kordamisküsi mused-Merendus

mõõtühik (kaubamõõt), mis on võrdne ühe 20 jalase standardkonteineriga FEU – forty-foot equivalent unit, 1FEU= 2 TEU; võrdub 40 jalase merekonteineriga 8. Miks kasutatakse ISO standardseid konteinereid? Iso standarditega on määratletud konteinerite mõõtmed ja kasutuseesmärk, soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. ISO määratluse kohaselt on konteiner korduvkasutusega, IS standardi tõttu, saame neid kõikjal kautada, kuna on ühtne süsteem ülemaailmselt. 9. Nimeta vähemalt 3 erinevat konteineri tüüpi. Üldotstarbelised konteinerid, pealt- ja küljelt laaditavad konteinerid, pealtavatavad konteinerid, konteineralused, platvormid, termokonteinerid, ventileeritavad konteinerid, puistekauba konteinerid, külmutuskonteinerid, tankkonteinerid 10. Mis on reefer container (lühend refrigerator container’ist?

Transport

docx

Integreeritud veod

käsitsemiskulud suhteliselt väikesed Intermodaalveo peamine logistiline kontseptsioon on selline, et vedaja transpordib konteinerterminalist tühja konteineri kliendi juurde ja jätab sinna, kuni viimane on veoühiku kaubaga täitnud. Pärast seda veab ta konteineri kokkulepitud meresadama, jõesadama või raudtee terminali, kus see virnastatakse ja jäetakse veo ootele. Kui laev või jõepraam saabub, võetakse see virnast ja tõstetakse alusele. Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama raudteeterminali seniks, kuni koostatakse konteinerite plokkrong või lähetatakse teele rong, mis veab oma koosseisus ka konteinerite vaguneid. Kui laev on jõudnud sihtsadamasse või rong on sihtjaamas, laaditakse konteiner maha ja virnastatakse seniks, kuni vedaja toimetab selle kliendile. 2. Millisel juhul on õigustatud konteinerite vedu Kaug-Ida sadamatest Euroopasse raudteetranspordiga? Kontinentidevahelisi konteinervedusid tehakse ka raudteel. Nii on oluline koht

Logistika alused

doc

AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD

EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Ain Kiisler Eliise Toomistu, Assol Saar, Helena Rattus, Kätlin Rahnel, Marit Loorits AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD Juhendaja: MENG Tõnis Hunt Tallinn 2014 1Singapuri sadam Singapuri sadam (PSA) on maailma kõige aktiivsem ümberlaadimise sõlmpunkt, selle põhitegevuseks ongi ümberlaadimine.Ümberlaadimiseks nimetatakse konteinerite teisaldamist ühelt laevalt teisele laevale, mis suundub konteineri lõppsihtkohta.Singapuri strateegiline asukoht Kagu-Aasia südames ja seos peamiste laevateedega on teinud sellest olulise logistikakeskuse ja kanali maailmakaubanduse jaoks. Olles maailma peamine ümberlaadimispunkt, on Singapur ühendatud 600 sadamaga 123 riigis, igapäevaste sõitudega kõigisse suurematesse sadamatesse maailmas.Igapäevased sõidud toimuvad

Transport

docx

Euroopa ja aasia sadamad

ASC-d teenindavad nii autosid, konteinerronge kui ka pargaseid. Need on suutelised tegema tunni jooksul kuni 50 konteineri teisaldamist. Traditsioonilise tehnoloogiana on kasutusel ka harktõstukid (straddle carrier), mis veavad konteinereid kai ja raudteeterminali vahel. Ööpäeva jooksul käideldakse ASC-de ja harktõstukite poolt kokku ca 10 000 veoühikut. Ilma juhita töötavad ASC-d teenindavad nii konteinerkraanasid kui ka konteinerveokeid. Kuna konteineri veoplatvormile on vaja asetada konteiner sentimeetrise täpsusega, teostab selle lõpliku paigutamise kinnitussõlmedesse siiski autojuht. AGV-d (Automated Guided Vehicle) transpordivad konteinerid kailt kaugemal paiknevatesse ladudesse. Oranži värvusega AGV-d liiguvad võrkaiaga piiratud alal. Maapinnale on asetatud transponderid, millega määratakse ära AGV-de liikumise teekond mõnesentimeetrise täpsusega. Ühekorraga toimub nii laeva tühjakslaadimine kui ka lastimine konteineritega. Konteinerlaeva saabudes alustab

Geograafia

pdf

Gdynia sadam

Soome kaks operaatorit ühendavad Gdynia ro-ro terminali ja mitu teist sadamat. Finnlines võimaldab Gdynia sadama ühendust 5 Hankoga (Soome sadam). Teine operaator Transfennica pakub parvlaevaühendusi Antwerpi-, Paldiski-, Hanko-, Rauma-, Kotka-, St. Peterburiga (Belgium, Eesti, Soome, Soome, Soome ja Venema sadam). Rääkides konteinerite ühenduste liinidest, siis mitu erinevat ettevõttet pakkuvad vedu nendesse sadamattese: Hamburg (Saksamaa), Bremerhaven (Saksamaa), Helsinki (Soome), Kotka (Soome), Muuga (Eesti), Riiga (Lätti), St. Peterbur (Venemaa), Bilbao (Hispaania), Tilbury (Inglismaa), Helsingborg (Rootsi), Teesport (Inglismaa), Szczecin (Poland), Klaipeda (Leedu), Rotterdam (Holland) , Felixtowe (Inglismaa), Immingham (Inglsiamaa). (Port Gdynia, 2020) 1.2 Eelised Gdynia sadamal on mitu eelist. Sadam on avatud iga päev 24 tundi ning seitse päeva nädalas.

tehnomaterjalid

Rohkem sarnaseid