Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel

Bajeva, Ksenia

Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel (0)

Psühholoogia - Arengupsühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Keskus pole arenenud?
Kuidas õpitakse stsenaariume?
Miks need meetodid töötavad?
Mida koolis õpetatakse?

Lõik failist

Kognitiivsed protsessid.
Areng ja roll õppimisel
Nägemine, vaatlemine
Tähelepanu
Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne
Meeldejätmine:
Mõtlemine:
•töötlemine töömälus
mälust ja maailmast
•säilitamine pikaajalises mälus
pärit infoga tegutsemine
* Tähelepanu, töömälu maht on piiratud
* Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad
vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat)
•Tähendust konstrueeritakse
•Tunnetusprotsessid arenevad – seda peab õpetamisel arvestama
Tähelepanu
• Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges
vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga
käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast.
• Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine
objektile , millel on isiksuse jaoks püsiv või
hetkeolukorrast lähtuv tähtsus (Aru & Bachmann ,
2009).
Tähelepanu
• Tahtmatu ja tahtlik tähelepanu (vt näiteid)
• http://www.youtube.com/watch?v=vJG698U2Mvo

• Hoiakute, eelteadmiste osa
• Automatiseerunud protsesside osa
tähelepanu arengus – oluline õppimise
toetaja
• Optimaalne keskkond
• Individuaalsed iseärasused, nende
arvestamine
• Ärevuse mõju
Tähelepanu komponendid
1) fokuseerimine, suunamine (objektile)
2) tähelepanu hoidmine (objektil)
3) kõrvalise info mahasurumine (selektiivsus)
4) tähelepanu edasisuunamine ( paindlikkus )
* Vastavate näitajate hindamine
* Seosed teiste kognitiivsete protsessidega
* Eksekutiivne kontroll (töömälu mudelis )
Taju
• Tajumine : meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse
terviklik pilt ( tajukujund ) vahetult mõjuvatest nähtustest või
objektidest

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #1

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #2

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #3

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #4

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #5

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #6

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #7

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #8

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #9

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #10

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #11

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #12

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #13

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #14

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #15

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #16

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #17

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #18

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #19

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #20

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #21

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #22

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #23

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #24

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #25

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #26

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #27

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #28

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #29

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #30

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #31

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #32

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #33

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #34

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #35

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #36

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #37

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #38

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #39

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #40

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #41

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #42

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #43

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #44

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #45

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #46

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #47

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #48

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #49

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #50

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #51

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #52

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #53

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #54

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #55

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #56

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #57

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #58

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #59

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #60

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #61

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #62

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #63

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #64

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #65

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #66

Kognitiivsed protsessid-Areng ja roll õppimisel #67

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

118 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ksenia Bajeva Õppematerjali autor

töömälu ärevus teadusmõiste eksperdid Kognitiivsed protsessid Areng roll õppimisel

Kasutatud allikad

https://www.youtube.com/watch?v=vJG698U2Mvo

Sarnased õppematerjalid

docx

Kognitiivne areng, aju ja õppimine, mõtlemine ja mõistestruktuurid

12-17 aastaselt jõulise kasvuspurdi, see võimendab ihasid. Prefrontaalne kõrteks- ei jõua järgi limbilasele süsteemile, mille ülesanne on ihasid kontrollida ning tagasi hoida. Seetõttu ongi teismelistel oma impulsse raskem vaos hoida ning kontrollida. Olulised arengu verstapostid teismeeas: 10-11 aastaselt näeb ennast oma pere lapsena 12-19 peab täiskasvanuks hakkama saama 19-20 peavad hakkama saama ise Teismeeas arenevad kognitiivsed oskused. Peavad mõtlema ja ise otsuseid vastu võtma. Läbi riskeerimise võtmise avastavad inimesed ennast ning nendega kasvataksegi. Riskivõtmise vajaduse toetamine. Peavad õppima meeskonnas töötama nt sport, rühmatööd, kunst. Kognitiivne e tunnetusprotsesside areng Tunnetusprotsesside abil võtab laps maailmas vastu infot, mõtestab seda, salvestab mällu ning kasutab hiljem. Esimestes klassides on lapse tunnetusprotsesside areng kiirem. Tunnetusprotsessid on: 1. Taju 2

Kategoriseerimata

docx

Kognitiivne psühholoogia

hästi mõõta - Mõned on paremad ajas ja mõned on paremad ruumis Kognitiivse süsteemi mudeli parameetrid: - Meelde ei saa jääda rohkem kui… (see mis on nägemisväljast kaugemal nt) - Järeldusi saab teha ja kuid see ei pruugi olla eriti spetsiifiline ega täiuslik töötlus - Aeglaselt liikuvaid ühikuid avastatakse aeglasemalt ja kiiremaid kiiremini - Klassikalised kognitiivsed eksperimendid - Oluliste avastuste tegemise vanus tõuseb - Kuulsaks saavad üldised ja valed asjad - Varem esmaavastajad, nüüd ’teise laine’ arengajad Tajumise piirangud Ajalised ja ruumilised vastastoimed väljenduvad nii laboris kui väljaspool. Tajusüsteem töötab psühholoogiliste ja füsioloogiliste piirangute tingimustes ja küllalt sageli on mõistlik neid piiranguid tunda. Töötab ainult selle ulatuses millega oleme kohastunud. Nt

Psühhomeetria

docx

Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused

pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm 2. Toomälu piirangud avalduvad ka siis, kui laps peab korraga tegelema mitme tegevusega. Verbaalse info töötlemise bloki maht suureneb esimestes klassides alltoodud pohjustel. 1. Tõuseb mäluprotsesside toimumise kiirus. 2. Vanematel lastel on teadmisi rohkem ning need on selgemalt struktureeritud kui noorematel lastel. 3. Paremad ja struktureeritumad teadmised tõstavad protsesside kiirust. Pikaajaline mälu. Pikaajalises mälus hoitakse infot (teadmisi, väärtusi, hoiakuid, oskusi jms) pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikulttähtis ja tähenduslik. Suures osas on mälu tähenduse konserveerimine, struktureerimineja überstruktureerimine. Meeldejätmine, säilitamine ja meenutamine. Meeldejätmiseksnimetatakse protsessi, mille kaigus uus materjal salvestatakse pikaajalisse mällu.

Pedagoogika

docx

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon)

Kognitiivne psühholoogia

docx

Arengupsühholoogia seminarid

agressiooni ja hilisemat antisotsiaalset käitumist. "Varased alustajad" on need, kes on agressiivsed ning häirivad alg- ja põhikoolis ning sageli sel ajal eakaaslaste poolt tõrjutud, kuid keskkoolis suhtlevad endasarnastega ning moodustavad põhilised antisotsiaalsed eakaaslaste grupid. Nad panevad toime väärtegusid 10-12-aastaselt ning suure tõenäosusega teevad seda korduvalt. "Hilised alustajad" on need, kelle areng on normaalsem, kuid kellel esineb mõnda aega agressiivseid ja antisotsiaalseid käitumisviise, kui nad on noorukiajal kaasatud antisotsiaalsete eakaaslaste gruppide riskivatesse käitumisviisidesse. Nad panevad toime väärtegusid ainult 15. eluaasta kandis ning paari aasta pärast loobuvad osalemisest hälbinud eakaaslaste grupis. Ruble ja Brooks-Gunn leidsid 120 esimest menstruatsiooni kogenut tüdrukut käsitlenud uurimuses, et esimene

Arengupsühholoogia

docx

PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG

PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG  MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus.    Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu:  Ikooniline  Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu  Lühimälu maht 7+-2 ühikut    A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu

Üldpsühholoogia

docx

Tunnetuspsühholoogia konspekt(mälu, mõtlemine, probleemide lahendamine, keel)

söömine jne · Mäluoperatsioonid o Salvestamine ehk kodeerimine- meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks Meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud Heaks salvestamiseks on tähtis luua laialdased ja mitmekesised seosed mälus juba olemasolevaga Tähtis roll kordamisel Lühimällu salvestamisel annab hea tulemuse mehhaaniline ehk mõtestamata kordamine Pikaajalisse mällu salvestamisel on efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud õppimine ja kordamine Materjali objektiivne ja subjektiivne organiseerimine · Objektiivne- õpitav materjal väliselt selgelt süstematiseeritud

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Erivajadustega laste psühholoogia alused

Mille poolest erinevad lapsed Mille poolest erinevad EV lapsed täiskasvanutest? tavalastest? Mil moel arenevad laste võimed Milline on nende arengupotentsiaal ja sellisteks, nagu täiskasvanuil? millistel tingimustel see realiseerub? Kuidas, mida ja kuna lastele õpetada? Kuidas, mida ja kuna EV lastele õpetada? Erivajadused: hälbinud areng toob kaasa isiku teistsugused vajadused ehk nn. erivajadused, mille rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada Aluseks: o Meditsiinisüsteemis rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK o Sotsiaalsüsteemis puude raskusastmed- millises valdkonnas vajab abi o Haridussüsteemis isiku õpivõimelisus konkreetses keskkonnas

Eripedagoogika

Rohkem sarnaseid