Facebook Like

Kirjandusteaduse alused (konspekt) (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kirjandusteooria ?
  • Kuidas teada, et tõlgenduse abil saadud tähendused on asjakohased ?
  • Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi) ?
  • Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ?
  • Millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti ?
  • Kes kõneleb? kellele ?
  • Millal? mis keeles ?
  • Millise autoriteediga ?
  • Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab ja õhutab kriitikat ?
  • Kui ka kapitalismi ning imperialismi ?
  • Kuidas on need seotud klassivõitlusega ?
  • Miks on sookategooria oluline kirjanduses ?
  • Mille poolest erinevad erinevate naiskirjanike teosed üksteisest ?
  • Kuidas kujuneb tähendus teksti ja lugeja omavahelises suhtluses ?
  • Kuidas kutsub tekst esile teatud sorti lugemiskogemust ?
  • Millised on lugeja ootused ja lugemiskogemus mingi teksti puhul ?
  • Kuidas see, mida tekst lugejaga ,,teeb" erineb sellest, mida tekst ise ,,ütleb" ?
 
Säutsu twitteris
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid?
kirjanduskaanoni tundmine
süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast
keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles)
süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -žanritest
võime tajuda intertekstuaalsust
analüüsimeetodite tundmine
võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid
Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine.
Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile .
Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub.
Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega.
Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis?
Kuidas teada, et tõlgenduse abil saadud tähendused on asjakohased ? Kus on tõlgendamise abil tuletatud tähenduse piirid? Kuidas teada, kas mingit lauset tuleub vaadelda iroonilises võtmes ja mitte sõna-sõnalt?
Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt.
Kirjanduse mõiste on tänapäevases kasutuses umbes 2 sajandit, enne aastat 1800 tähistas kirjandus igasuguseid kirjutisi, kirja pandud teadmisi.
Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)?
Kirjandus kui keele funktsioon
kirjandus kui fiktsioon
kirjandus kui esteetilist väärtust kandev objekt
kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon
Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned.
Lüürika - luuletaja vahendab enda kogemust, tundeid, teema subjektiivne, isiklik. Kasutusel „lüüriline mina“, mis võib, aga ei pruugi autoriga kattuda.
Eepika - proosavormis , kuigi klassikalises määratluses värssides (eepose heksameeter ), enamasti kolmandas isikus, pikem narratiiv , huvi keskmes objektiivne ja väline pilt või arenev sündmus.
Dramaatika - tegevuse vahetu kujutamine, otsekõne, dialoog , tegelased erinevad autorist, autor on kohal vaid lavamärkusena, sisaldab konflikte, algne struktuur: vaatused ja stseenid .
Autor-tekst-lugeja.
Kirjandusanalüüsi kese võib olla nii autor, tekst kui ka lugeja. Autor - autori tahe , maailmavaade; teos - kui iseseisev tervik, kompositsioon , idee; lugeja - iga lugeja loob tõlgendades omaenda teose.
Kirjanduse uurimise põhipraktikad. Tõlgendamine
Tõlgendamise aluseks on tõendusmaterjali kogumine ja mõistmine, kuidas kirjeldatakse tegelasi, millised sündmused toimuvad, mis järjekorras. Kitsas tähenduses on tõlgendamine keeleliste tähenduste määratlemine ümbersõnastamise kaudu, fookus ebaselgetel, keerukatel ja kujundlikel tekstiosadel. Laiemas tähenduses on tõlgendamine kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine . Tõlgendamine algab probleemi püstitamisega ning sellele pakutakse hüpoteese ja lahendusi.
Aristotelese „Tõlgendamisest”
Hilisemate tõlgendamisteooriate alus, keskendub keele ja loogika suhtele. Suuline kõne - hinge emotsioonide muljed ja sümbolid. Kirjalik tekst - suulise kõne märgiline tähestamine. Võib kultuuriti varieeruda, kuid emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad, on samad kogu inimkonna raames nagu ka objektid.
Hermeneutika
Uurib teksti tervikuna , eesmärgiks mõistmine. Hermeneutiline ring - osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu. Keskendub autori ja lugeja kommunikatsioonile teksti kaudu. Teksti tõlgendus sõltub uurija vaistust, kogemusest ja valmidusest dialoogi astuda.
Lähilugemine.
Mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, sõnadel, süntaksil, ideede järjestusel. Uuritakse komponentide omavahelisi suhteid. Sageli ilmneb vastuolu teksti vihjelise ja ilmse tähenduse vahel.
Kontekstuaalne analüüs.
Konteksti määratlemine, kuhu tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahel. Levinumad analüüsikontekstid: keele ja filoloogia ajalugu, kirjandustraditsioon, autori elulugu, ühiskondlik-, kultuuriline- ja poliitiline kontekst. Selle analüüsimeetodi puudujääk on aga, et teos paigutatakse väljaspoole teost ennast, tähendused on ajaliselt kindlaksmääratud, kontekstid võivad olla erapoolikud, teose tähendus taandatakse antud konteksti normidele.
Kriitilise teooria rakendamine.
Teooria abil korrapära või loogika leidmine teoses. Mingi raamistik rakendatakse teosele selle tähenduse avamiseks.
Kirjandusteaduse ajalugu.
Antiik: Platon „Vabariigis“ kuulutas kirjanduse tõeotsinguil eksitavaks. Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis -ajaloolisel taustal. Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas ulatuslikku keelekasutuse süstematiseeringut, sai sellest kirjandus- ja keeleteaduses eraldi uurimissuund. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid.
Keskaeg : tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste ja VT kristlikku mõõdet. Uutele žanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud.
Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism , individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale.
Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid . Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida.
Muutus arusaam tõlgendusest:
- ENNE: korrastatud reeglite süsteem
- NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru.
Romantism : fookus poeedil ja lugejal, huvi kultuuripärandi ja ajastu vastu, reeglite täpne järgimine vähe oluline. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab teose olemasolu.
Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega.
Kirjanduslugu on kirjanduse sisemine ajalugu, kas üldiselt või žanrite kaupa, ajaliselt ulatuslikul perioodil või ainult teatud ajal. Viimasel juhul vaadeladakse mingi ajaperioodi kultuurilisi (k.a. kirjanduslikke) jooni. Suhtes ajaloosündmustega määratletakse ajaloolised faktorid , mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad.
Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel ( formalism , funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval).
Kirjandus kui omaette uurimisobjekt, uurimine muutus tekstikeskseks.
Formalism - kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte „l'art pour l'art“.
Funktsionalism - 60-70 kadus arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest. Kirjandus - funktsionaalne, mitte olemuslik kategooria, teda ei erista mitte eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris.
Kirjandust vaadeldi olevikukesksena, peegeldamas loomishetke eesmärki ja väärtushinnaguid.
Tänapäev: a) pluralistlikud kirjanduslood, pole ühtset raami
b) keskendumine poeetika ajaloole
c) kirjandusajalugu pole enam vajalik
Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaasta igast perioodist).
Esimesed käsitlused - Tuglas, „Lühike eesti kirjanduslugu“ - 1934
Nõukogude aeg - E. Nirk „Estonian Literature “ - 1970
Pagulus - G. Suits „Eesti kirjanduslugu“, Lund 1953
Taasiseseisvusaeg - Annus , Epner , Järv, Oleks, Süvalep, Velsker „Eesti kirjanduslugu“ - 2001
Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme.
Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid . Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku?
Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu , selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole.
Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt. Problematiseerib juurdunud vastandpaare nagu eliidikultuur/rahvakultuur, tegelikkus/fiktsioon jne.
Kirjanduse ja mälukultuuri seosed.
Kultuurimälu - kollektiivi teadmised oma identiteedi, ühtsuse ja eripära kohta. Kirjandus on selles oluline teabekandja. Kirjandusajalugu on kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas, rahvuse looja kirjanduses. Tüvitekstid loovad ideoloogilise telje, mõttemallid ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö)
Kaanon . Kaanoni määratlus. Kaanoni kriitika.
Kreeka kanon oli reegel või mõõtepulk, kirjanduses tähistab see kirjandusklassikat. Kaanonid on nii maailmakirjandus kui iga rahvuskirjandus eraldi. Ka on näiteks piiblikaanon, mis on kindlaks määratud. Kirjanduskaanon on aga ähmane ja muutub.
Kriitika: kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega . Maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu - rassistlik, patriarhaalne , imperialistlik.
AGA kaanon on mitmete normide ja tegurite tulem, ka nn. avatud kaanon ei saaks sealt niisama välja visata sajandeid tuntud teoseid.
Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned?
Kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kirjandusteaduse alused-konspekt #1 Kirjandusteaduse alused-konspekt #2 Kirjandusteaduse alused-konspekt #3 Kirjandusteaduse alused-konspekt #4 Kirjandusteaduse alused-konspekt #5 Kirjandusteaduse alused-konspekt #6 Kirjandusteaduse alused-konspekt #7 Kirjandusteaduse alused-konspekt #8 Kirjandusteaduse alused-konspekt #9 Kirjandusteaduse alused-konspekt #10 Kirjandusteaduse alused-konspekt #11 Kirjandusteaduse alused-konspekt #12 Kirjandusteaduse alused-konspekt #13 Kirjandusteaduse alused-konspekt #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mverdej Õppematerjali autor

Lisainfo

kursuse "Kirjandusteaduse alused" 2012. a konspekt.
narratiiv , kaanon , narratiivi , jutustaja , kirjandusteooria , tõlgendus , kirjandusloo , keskendu , kordus , alateadvus

Mõisted


Kommentaarid (1)

Johanna_Kimm profiilipilt
Maasi Kolmteist : olen failiga rahul.
14:35 30-12-2016


Sarnased materjalid

28
docx
Kirjandusteaduse kordamisküsimused
34
docx
Kirjandusteaduse alused
20
doc
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
42
docx
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
31
docx
Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool
20
docx
Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused
20
docx
Kirjandusteadus-kordamisküsimused 2015
343
pdf
Maailmataju uusversioon



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun