50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liistok
Õppematerjali autor
et siia nii kauaks jääb. Näitlejatest meeldis mulle enim peategelast Mogri Märti mänginud Peeter Jürgens. Ta oli siin külalisena ,,Ugala" teatrist. Peeter Jürgens on 10. märtsil 1939 sündinud eesti näitleja. ,,Ugala" näitleja on ta alates aastast 2000, ,,Ugalasse" kuulus ta ka aastatel 1965-1994, kuid 1994-2000 otsustas ta teha väikese vahe, proovides kätt eraettevõtjana. Eriti hästi tuli tal välja minu arvates stseen, kus Mogri Märt kirjeldas, et raha on ülim (võim, Jumal jne). Veel meeldis mulle Urmas Lehtsalu tegutsemine. Porgandit näriv töömees oli humoorikas ning suutis publiku naerma ajada. Urmas Lehtsalu on sündinud 1963. aastal Tallinnas ning tegeleb lisaks näitlemisele veel paljude aladega, alustades õpetaja ametist ning lõpetades põllumajandusega. Eriti ei meeldinud mulle Annelii Sireli ja Aili Salongi tegutsemine (vastavalt Miili ja Leena), kuna kohe alguses suutsid nad oma naermisega kahtlase ning pisut vale mulje jätta enda tegelaskujudest.
Vahepeal oli vana Märt endale uue hoone lasknud õuepeale ehitada, mis nüüd valmis oli. Kui pere seal sees oli toimus neil taaskord lahkheli ning selle käigus lõi pikne majja. See olevat vana jumala kättemaks Märdile, tema tegude eest. Kogu tema raha põles sinna majja, noor Märt küll läks seda isa käsul päästma, kuid rahakapi peal olnud piiritusepudel plahvatas ja mees hukkus. Nüüd oli Mogri Märt oma mõlemad lapsed kaotanud. Lisaks sellele oli läinud tema jumal raha. Vanamees läks hulluks. Ka tema abikaasa suri suurde kurbusesse. Lõpuks oli vana Mogri Märt üksi, ilma kõigest. Nii juhtub kui olla südametu ja nii kinni enda arusaamistes. Ka see lugu lõppeb õnnetult, kuna niipalju on süütuid inimesi hukkunud. Minu arvates on see vale, et isa valib oma lastele sobivad partnerid. Lõppude lõpuks ei ole ju tähtis varandus ja veri vaid siiski armastus. Mõlema teose puhul on selgelt aru saada, et tegu oli
,,Raha inimene ja inimsuhted" Maailmas on väga erinevad inimesed, mõned on vaesemad ja mõned rikkamad. Vaesemad ihkavad sellist elu, kus neil on palju raha, kuid päris tihti pole see võimalik. Öeldakse, et raha valitseb inimese mõtteid. Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda. Leena oli väga töökas, kuid vaene. Noorem Märt soovis temaga abielluda, kuna armastas teda väga. Mogri Märt oli sellele abielule täielikult vastu. Ta tõi põhjuseks selle, et kus ja kuidas nad elama hakkavad n
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Kitzberg TEOSE PEALKIRI: Kauka Jumal TEOSE ŽANR: Realistlik külaproosa ILMUMISAASTA:1912 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Kitzberg sündis Mulgimaal 1855 aastal ja suri Tartus 1927 aastal. Kasvas ta siis üles Karksi vallas olles tihedalt seotud kooliõpetaja perekonnaga. Ta on töödanud mitmes vallas ametnikuna kuid pidi tööst loobuma venestusreformi tõttu
,,Kapju otsa pole kasvand." Tüdrukud ammu tööl. Noorukid mängivad põllul. Selline sõnnikulaotamine. Peremees käsutab tööle aga poeg vastab, et hingele antasse ka söògiaega. Märt vihastab. 2. Noor-Märt isa juures. Marjapuu soovis rääkida aga mõni teine kord. Poeg tuli appi sõnnikut vedama aga isa ei võtnud vastu. Poeg soovib lepitada. Riid algab. Isa võttis ka vaese naise endale... ei taha pojale sama. Nälga aga pole. Isa on ahne raha järel. Raha = jumal. Naine peab rohkem maksma kui ta ise. Rehkendab maksmatta asju. Poeg kirjeldab töökat Leenit. Poeg jätab isa kui Leenit ei saa. Perenaine sekkub ja lausub, et ei taha poega joobena näha enam. Isa on pohhuist. 3. Ants ei tulnud võlga maksma. Peremees pajatab jälle rahast, et keegi ei jua maksta. Ants tuli tütre pärast. Vanamees vaidleb Leena üle ja solvab Antsu. Räägitakse Märdi võlast. Poeg küsib, kas ta Leena kätt võib paluda. Tekib suur tüli ja Leenat ei taheta enam majja
aga ühtlasi on löödud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunt" on tugevate romantiliste joontega tragöödia, milles peamiseks osutub inimese vabaduspüüe, otsustavuse ja moraalse jõu poetiseerimine. See näidend on üks enam lavastatud teos eestis näitekirjandusest, sellest on tehtud ballett ja film. ("Libahunt", Estonia, 1928) · Kauka jumal (1915)- Karakterdraama on näidend, mis keskendub peategelasele ja selle karakteri avamisele. Peategelaseks on Mogri Märt, kelle elueesmärk on koguda varandust, raha on tema silmis ainus väärtus ja mõõdupuu. Ta on ülbe ja jõhker mees, kes ei hooli isegi oma pereliikmetest. Mogri Märdi tegelaskuju ületab realistlikud piirid ja mõjub ürgkurjuse kehastusena. Märt kaotab mõistuse, kui maja koos rahaga
8 (http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/kitzberg.htm). See näidend on üks enam lavastatud teos eestis näitekirjandusest, sellest on tehtud ballett ja film (www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Kirjandus10kl_etk_ja_kitzberg.rtf). · Kauka jumal (1915)- Karakterdraama on näidend, mis keskendub peategelasele ja selle karakteri avamisele. Peategelaseks on Mogri Märt, kelle elueesmärk on koguda varandust, raha on tema silmis ainus väärtus ja mõõdupuu. Ta on ülbe ja jõhker mees, kes ei hooli isegi oma pereliikmetest. Mogri Märdi tegelaskuju ületab realistlikud piirid ja mõjub ürgkurjuse kehastusena. Märt kaotab mõistuse,
,,Kauka Jumal" - Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu. I vaatus : Mogri Märt vaatab inimesi raha järgi, suhtlemine pereliikmetega on tõre, tundub nagu ta ei hooliks perest, peab end ülemuseks. Märt on ihne ja raha määrab kõik. II vaatus : Kellel on palju raha see on nagu jumal. Alavääristas oma naist vähese kaasavara pärast ja alavääristas ka oma töölisi. Vaesed =kerjused. III vaatus : Tema ihnus on väga suur. Isegi kui ta peab raha andma, annab ta selle väga suure protsendiga. IV vaatus: Raha on jumal, raha on võim, esimese asjana lasi Märt majja tuua oma rahakapi. Raha oli väärtuslikum kui oma enda poeg. Samuti on tal ükskõik oma surevast tütrest, neiu last nimetab värdjaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid