50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
glops
Õppematerjali autor
Kas Esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimene maailmasõda algas aastal 1914 ja kestis aastani 1918. Esimest maailmasõda tunti kaevikusõjana, mis kaasas suurt osa maailmas ning kus langes üle 9 miljoni inimese. On teada, et ükskõik millise sõjategevuse tagajärjel on alati kannatajaid, aga kas Esimeses maailmasõjas oli ka võitjaid? Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Riigid ei osanudki aimata, et sõda võib puhkeda, sest esiteks poleks see olnud globaliseerumise tõttu kasulik ning üleüldse alahinnati ohtu, romantiseeriti sõda, puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid ja sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia
teedeta maastikul, mida kaitseks kuulide eest soomus ning millest saaks avada lühikese vahemaa tagant avada tule sihtmärgile. Nii loodigi tankid, mida esmakordselt kasutasid inglased Somme'i lahingus sakslaste vastu. Veel said olulist täiendust kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad ning kauglaskesuurtükid. Samuti suurenes 1918.-ks aastaks autode levik, mis oli enne Esimest maailmasõda olnud vaid vaatamisväärsus. Suure eelise Esimeses maailmasõjas tõi ka lennunduse areng. Maailmasõja alguses tegid lennukid vaid luurelende, kuid sõja edenedes muutus lennuvägi järjest tähtsamaks ka lahingutes. Lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega, mis aitas neil maaväge järjest tõhusamalt toetada. Sõja lõpupoole sagenesid õhulahingud ning lennukid muudeti kiiremateks ning manööverdamisvõimelisemateks. Kasutati ka zeppeline. Saksamaa kasutas palju allveelaevu ning kuulutas välja piiramatu allveesõja. Palju uputati
1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 13. Somme` lahing- toimus 1.juulist 18.novembrini 1916 Somme`i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Kumbki ei saavutanud edu, lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. 14. Millal ja kelle vahel sõlmiti Compiegne` vaherahu?- 11. november 1918 esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compeigne`i linna lähedal sõlmitud vaherahu. Esmakordselt kasutati tanke. 15. Bresti rahu ?- 1918 märts sõlmiti Bresti rahu, Venemaa loobus seni kõigist sõjas kaotatud aladest( Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga- Kaukaasia. Kui idarindel oli sõda lõppemas otsustas Saksamaa rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel
29* Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida. 30* Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Sveitsis, Genfi linnas. 46* Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud. 47* Kuigi RL-i eesmärk oli ära hoida I maailmasõjagaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet täita ei suutnud. Selle põhjused olid: 31* RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i
Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Sõdivad riigid jagunesid Antandi- ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Sõjapõhjused Esimene maailmasõda algas 1914. ja lõppes 1918. aastal. Paljude konfliktide puhul on kindlalt määratavad põhjused ja eeldused selle tekkimiseks. Esimese maailmasõja puhul oli see hoopis teisiti. Sellel sündmusel puudub täpne põhjus. Puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on pigem vajalik terviklik analüüs eeltingimustest. Põhjused peituvad isegi 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele ning tasakaaluprintsiibi nihetega 19.
Mis muutused tõi kaasa I maailmasõda inimeste igapäevaelus? Oli puudus söögist. Levisid epideemiad. 14. Millised traditsioonilised väärtused sattusid I maailmasõja ajal kriisi? Elu, pere, abielu 15. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas I maailmasõja järel? Kas pidada seda positiivseks või negatiivseks muutuseks? Asusid tööle sinna, kus varem töötasid mehed. Saavutati võrdsed õigused. Positiivne, sest see aitas kaasa naiste iseseisvumisele. 16. Miks Saksamaa sai I maailmasõjas lüüa? Tal oli vähe liitlasi. 17. Miks I maailmasõda kestis nii kaua? Ei leitud ühiseid kokkuleppeid. Positsioonisõda. 18. Miks lagunesid sõjaga Türgi ja Austria- Ungari impeerium , mitte aga Prantsusmaa ja Suurbritannia impeerium? Prantsusmaa ja Suurbritannia olid sõjas võitjad, tugevad. Austria-Ungari ja Türgi kolooniad lagunesid. 19. Mida tähendab väljend- I maailmasõda oli moodne sõda? Kasutusele võeti uudne tehnika. 20. Miks USA presidendi W
Kas Esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimene maailmasõda algselt Maailmasõda algas 28. juuli 1914. aastal ja lõppes 11. november 1918. aastal. Sõja ajendiks loetakse Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmist Sarajevos 28. juunil 1914. aastal. Esimeses maailmasõjas oli nii võitjaid kui ka kaotajaid. Võitjateks olid need riigid, kes suutsid selles suures sõja segaduses kasutada juhust ja saavutada iseseisvus. Omamoodi võitjaks oli ühiskond, sest toimus majanduse ning tehnika tööstuse areng ja ka naised saavutasid võrdõiguslikkuse. Kaotus kogu maailmale oli aga see, et esimeses maailmasõjas sai surma väga palju inimesi umbes 15 miljonit. Sõda haaras endaga kaasa kogu maailma, osasi riike rohkemal määral kui teisi. Väiksemad riigid ei
I 1. sündmuste kronoloogia maailmasõja puhkemiseni: Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Venemaa asus toetama Austria-ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ja Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutsena, esitades Venemaale ja ta liitlasele Prantusmaale ultimaatumi, nõudes mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtus ja 1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale sõja tungides kallale ka Belgiale. See sundis sõtta astuma ka Inglismaad. 2. sõja põhjused: 20. saj. Alguseks olid teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühelpool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa, teisel pool Saksamaa. Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Sõjal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid