Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa normid on kohandatavad ka lepinguväliste ja lepingusarnaste lepingute puhul. VÕS-i üldosa koosneb 4. suurest osast. VÕS-i üldosast leiame alati vastuse küsimusele, kas leping on sõlmitud või mitte. Eriosas on konkreetsed õigused ja kohustused, mida lepingupooled peavad täitma. Võlaõigust loeme tagant ettepoole. VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted. Kõigepealt vaatame lepingut, kui leiame et lepingus pole kõiki õigusi ja kohustusi välja toodud, vaatame eriosa ja kui seal ei ole, siis vaatama üldosa. Lepingu sõlmimisel tuleb hakata kohustusi täitma. Alati on küsimus, kuidas tuleb
), juristide arvamus (ehk õigusteadus etendas õigust tähendust teatud ajaperioodil (2.-3. saj) vanas Roomas, kus mõned juristid said anda tsiviilvaidlustes arvamusi, mis olid kohtutele kohustuslikud.), kohtu- ja halduspretsedent (saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu jägrmiste samasisuliste asjade lahendamisel.), leping ja normatiivne akt (leping pole üldjuul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Kuid teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem 19 juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina.
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid On suunatud nii riikidevaheliste suhete reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid. Euroopa Liida õigusaktid On eesti õiguse allikaks Eesti Vabariigi liikmelisuse tõttu selles organisatsioonis, poliitiliseks ja õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga liitumise leping. Eestis toimus õigusloome protsessis siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse vastavusse Euroopa Liidu õiguslike põhimõtete ja normidega.12 11 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 62-64 Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse: esmane õigus moodustub asutamislepingutes ja neid täiendavatest lepingutest: ühenduse asutamislepinguteks
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
2.3.2 7-18 aastaste alaealiste tehingud Ühepoolsed: võivad teha tehinguid seadusliku esindaja eelneva nõusolekuga (vanemad või määratud eestkostja) Mitmepoolsed: Põhireegel on selles, et nad võivad tehinguid (eelkõige lepinguid) ainult siis teha, kui seaduslik esindaja on eelneval nõus. Kui eelnevat nõusolekut ei ole, siis see tehing on hõljuvalt kehtetu, st et seaduslik esindaja võib selle heaks kiita. Või siis alaealine ise, kui ta on täisealiseks saanud. Kaua 1 leping hõljuvalt kehtetu on? § 11 tulenev teisele poolele võimalus teine pool võib küsida seaduslikult esindajalt, et kas ta soovib seda heaks kiita (teha ettepanek). Kui ta selle heaks kiidab, siis on korras. Kui ei, siis ta muutub kehtetuks. Kui ta aga 2 nädala jooskul ei vasta, siis pole ta tehingut heaks kiitnud. Tehingu teine pool võib ka võtta oma tahteavalduse tagasi (hõljumise ajal), aga ainult siis, kui ta ei teadnud ja ei pidanudki teadma, et lepingu teine pool on alaealine
Skeem nr 6 43 Teema 2. Põhimõisted: 44 TEEMA III. ÕIGUSAKTID 45 § 1. Õigusakti mõiste ja liigid 45 P.1. Õigusakti mõiste 45 P.2. Õiguse allikad 45 2.1. Leping 46 2.2. Õigusteadlaste arvamused 46 2.3.Kanooniline õigus 46 P.3.Õigusaktide liigid: üld- ja üksikaktid 46 3.1. Üldaktid 47 3.2. Üksikaktid 47 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel 48
erinevates valdkondades). 1951 ESTÜ, 1957 EURATOM, EMÜ (Rooma lepingud) Euroopa Ühenduste ajajärk. 1967 Euroopa Ühendus (ühendati juhtimine). Moodustati ka EÜ komisjon ja Ministrite nõukogu. Juba 1958 eksisteerisid Euroopa Assamblee ja Euroopa Kohus. 1969 Haagis pandi alus poliitilisele koostööle välisministrite regulaarsed kohtumised. 1986 Ühtse Euroopa akt kohustuti kujundama suhteid ümber Euroopa Liidu jaoks. 1992 Maastrichti leping Euroopa Liit, seda arendas edasi 1999 Amsterdami leping. D. Edward ja R. Lane nimetavad Euroopa õigust kitsas tähenduses Euroopa Ühenduse õiguseks. Ühenduse õigus ja Euroopa ühenduste institutsioonid on selgepiirilised ja iseseisvad ning neid ei tohi segi ajada Euroopa Nõukogu poolt loodutega. Neile kahele viidatakse kui Euroopa õigusele. Sellisest segiajamisest tuleb hoiduda. Sisuliselt on Euroopa õigus kolme rahvusvahelise supranatsionaalse organisatsiooni õigus Euroopa
korrareeglina kaitseb korda ennast. (Kui riik loob õigusnormi, siis ei loo ta seda sellepärast et keeegi saaks tööd teha selle loomisel; selle eesmärk on luua kord teatud inimsuhete sfääris) Kui satume õiguslikku tähendust omavasse situatsiooni ja ei käitu vastavalt; hakkab toimima õigustkaitsev , suunatud riigile endale, kes peab olema lõppastmes võimeline garanteerima korra, mida ta soovib näha. Eraõiguse valdkonnas - võlaõigusseaduse paragrahv 9, (1) - Leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Selline peab välja nägema tegelikkus; see on seaduses kirja pandud. Õigusnorm kirjeldab meile olukorda, mille saabumisel saabub õiguslik tagajärg. Eluliste asjade kirjeldus õigusnormis, mille on seaduslooja valinud - see ongi abstraktne faktiline koosseis
Kõik kommentaarid