mandrijää setted ja pinnavormid -- moreenid, moreentasandikud, künklik moreenreljeef, otsamoreen, voored. Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed.Pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED
Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal (Nt. Kauksis) on liivane rand ning luited. Lõunakallas (Nt. Pihkva) on aga kinni kasvanud ning soostunud. Aluspõhi Devoni ja Ordoviitsiumi settekivimitest, kusjuures Devoni settekivimite paksus suureneb põhjast lõunasse. Aluspõhja kivimeid katavad liustikusete moreen ning selle peal jääjärve ja järvesetted. Jääjärvelise savi ning järvelise liiva ja muda paksus kokku on suurim (3436 m) Peipsi keskosas. Aluspõhja pinnamoes on kõrgemat ja tasast osa kaheks jagav lai vagumus, mille sügavus suureneb lõuna poole. Selle vagumuse põhi on järve keskosas 60 meetri võrra madalamal järve veetasemest (30 meetrit üle merepinna). Vagumuse lääneveer on üsna järsk. Vagumuse põhjas on mitu paarikümne meetri sügavust lohku.
Eesti pinnavormid Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, orundid ja nõod . Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod . Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru...
pakseneb vastavalt ka pealiskord. Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Paksus on põhjas 2-3 m., lõunas 5-10m.). Loopealne e. Alvar (pinnakate puudub). Mandrijääsetted on moreen (erineva suurusega kivimite segu), kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted (liiv, kruus, klibu), järvesetted (liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted (kruus, liiv, savi), allikasetted (allikalubi), tuulesetted (liivaluited), elutekkelised (turvas) ning inimtekkelised (aheraine, põlevkivituhk, prügi). Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas. Pinnamood on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna
Maastik üldmõiste kõigile loodusterritoriaalsetele üksustele. Maastik jaotatakse loodus- ja kultuurmaastikeks Maastikuteadus tekkis 20.sajandi alguses. Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline ke...
Tekkeviis A. tekkinud magma tardumisel maakoores või maapinnal B. tekkinud murendmaterjali kogunemisel ja pikaajalisel litifitseerumisel C. tekkinud ainult laamade kokkupuutealadel D. tekkinud jõgede kallaste erodeerival toimel Tugevus E. pehmed ja pudedad F. tugevad ja vastupidavad G. tugevad ja kristalse struktuuriga H. pehmed ja kristalse struktuuriga Näited I. lubjakivi, liivakivi J. jõe ja järvesetted K. graniit L. marmor 12.) Kummal poolkeral on ookeanivesi külmem? Põhjenda. (2p) Ookeanivesi on külmem põhjapoolkeral kuna lõunapoolkeral on soojasi hoovuseid rohkem. 13.) Kuhu ja miks kujunevad jõgede deltaalad? Improviseeri joonis. (3p) Jõgedes sisalduvat orgaanilist ja mitteorgaanilist materjali kannab vesi pidevalt mere suunas ning see
Jääaegade setted: Liustikutekkelised setted ehk moreen sorteerimata, kihilisus puudub, sisaldab liiva, kruusa, saviosakesi, aluskorrarahne. Jääjärvelised setted savid, viirsavid, aleuriit ja liiv. Liustikujõelised setted veerised, kruusaterad, jämeliiv. Balti jääjärve setted savi, viirsavi, aleuriit, liiv. Jõelised setted 3-10 m paksused liivad, kruusad. Tuulesetted põimjaskihilised kvartspäevakivi- ja kvartsliivad. Jäävaheaegade setted: Soo- ja järvesetted turvas, sapropeliit, aleuriit ja liiv. Holotseeni setted Merelised setted Läänemere vanad setted (Joldiamere, Antsülusjärve, Litoriinamere, Limneamere setted). Järvesetted järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv. Soosetted madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. Tuulesetted päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas. Tehnogeensed setted karjääride jäänuksetted, aheraine, paesõelmed. Kemogeensed allikalubi.
(laguunide kinnikasvamisel) ning nende kinnikasvamisel soid. Muldadest dom. leet, soo ja soolakulised rannamullad. Metsadest: nõmmemetsad, aga soostunud metsi. Niitudest puis ja rannaniite. 12. Soomaastik: Moodustab 20 % Eesti pindalast. Hõlmad suuremaid soostunud alasid: Endla soostik, Soomaa, Alutaguse. Soomaastike alla kuuluvad ka väiksemad ja eriliigilised sood nagu allikasood Viidumäel jne. Pinnakatte mood. järvesetted ja neil lasuvad soosetted (turba paksus kuni 10 m).
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita...
teine soostik. Soostiku pindala on 12793ha ja sellest turbamaardlat on 10700ha. Madalsoode all on 8168ha, siirdesoodega kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha'l. Soostik on üldiselt looduslikus seisundis ning kuivendust ei toimu. Maavaldajateks on Tudulinna ja Iisaku vald. [] Soostiku aluspõhi koosneb ülem-ordoviitsiumi lademe lubjakivist, mis sügavamal asendub mergliga. Aluspõhja katavad moreensed järvesetted, mis koosnevad saviliivadest, liivsavidest, liivadest, savidest, järvekriidist ning saropeelist. Soostiku mineraalse põhja kõrgeim punkt on Kaasiksaares (52 54 m). Soostiku kitsas põhjaosas langeb soo põhi põhja suunas, soo äärealadelt aga keskele. Soopinna reljeefi kõrgeim punkt asub soostiku keskel (56-57m). Soopõhja vagumus on soostiku pinnareljeefis nõrgalt märgatav lameda nõona. Nagu soo
(Al- ja Fe hüdroksiididega) Mille järgi kindlaks teha kõrvalekaldeid veekogu algseisundist, kui algseisundit pole säilinud? *valida fooniveekogud, mis on vähe muutunud, st, millele on inimmõju olnud väike *sette uuringud: põhjasette fosforisisaldus ja ränivetikate säilinud kestad lasevad mineviku tingimuste kohta järeldusi teha Paleolimnoloogia - uurib järvesetteid. Tänu setetes säilivatele mikroskoopilistele organismidele või nende jäänustele, sette keemilisele koostisele on järvesetted looduslikuks arhiiviks, kuhu talletub teave limnoloogiliste, klimaatiliste ja inimtekkeliste protsesside kohta nii järves kui ka valglal Kvaliteediklassid - kõrge (`high') kvaliteedi klass, haarab pinnaveekogusid, millele inimmõju praktiliselt puudub ja kus seetõttu nii elustik kui hüdrokeemilised ja -morfoloogilised näitajad vastavad looduslikule seisundile, hea (`good') võimaldab nõrka inimmõju ja bioloogiliste näitajate
Liustikusetted ehk moreen (valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen P-Eestis; hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen Kesk- Eestis; punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaba moreen L- Eesti;sinakashall moreen klindi esisel alal; pruun karbonaatne moreen Kagu- Eestis) Liustiku sulamisvee setted [1. Liustiku jõesetted (oosi, sanduri ja mõhna setted) ja 2. Liustiku järvesetted (põhja settinud rööpkihileised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärve tekkelised mõhnasetted)] Meresetted [ merepõhja setted (liiv ja sügavamates kihtides savi) ja rannasetted ( koreserikkad väikese savisisaldusega setted) Tuulesetted ehk eoolsed setted (peenliiv; Läänemere rannikuluited; primitiivsed liivamullad; vanadel rannikuluidetel-leetunud ja leedemullad)
Künkliku reljeefiga piirkondade osakaal on aga näiteks Lätis suurem kui vastavalt nendele erinevused taimestikus. Praegusest Eesti territooriumist oli juba neemeni Eestis. ajajärgu lõpul suur osa (Madal-Eesti) Balti jääpaisjärve all. Balti ajajärgul kujunes sellest Joldiameri, edasi Antsülusjärv, Litoriina- ja Limneameri. Viimane staadium kestab veel praegugi. Nende veekogude tegevuse tulemusena on Madal-Eestis kujunenud mitmesugused rannamoodustised (rannasetted) ning mere- ja järvesetted. Nende tüüpilisemad levikualad on Kasari ja Pärnu jõe madalik, kus esinevad tüsedad viirsavisetted, mis pinnalt on valdavalt kaetud meresetteliste liivade, saviliivade ja liivsavidega. (Balti mere erinevate staadiumide setted ei ole iga kord setete iseloomu järgi selgelt eristatavad.) Balti ajajärgu algul oli Kõrg-Eesti maismaa, Madal-Eesti aga vabanes järk-järgult mere alt. Seoses maapinna pideva tõusuga Loode-Eestis taganeb Balti meri pidevalt ka
vettpidavad kihid, mis liigestatakse veelademeteks, veeladestiteks ja veepidedeks. · Veelade koosneb enam-vähem ühtalse litoloogilise ilmega kivimist · Kvaternaari ladestik sisaldab surveta vett · Kultuurkiht sisaldab reostunud vett · Soosetete (turba) vesi · Tuulesetete vesi seotud üldiselt peeneteraliste ja hästi sorteeritud luiteliivadega · Jõesetted (kruus, liiv, saviliiv ja liivsavi), järvesetted (saviliiv, liivsavi, järvelubi ja järvemuda), meresetted (liiv, rannakruus), jääjärvelised setted (levivad Eestis laialdasel alal, liiv, saviliiv ja viirsavi), liustikujõesetted (moodustavad sandureid, oose, mõhnu ja deltasid, liiv ja kruus), liustikusetted · 08.10 Eesti maastikud Ida-Eesti maastikuvaldkond Tunnusjooned · Tuumalaks on veekogu: Peipsi-Pihkva järv · Osa maasitkuvaldkonnast on väljaspool Eestit · Taigavööndi ääreala
otsusele aeg 10 000 radiosüsiniku aastat tagasi, kui Põhja-Euroopas algas jääajajärgse kliima oluline paranemine ning organogeensete järvesetete kuhjumine ja soode areng. Pinnakatte stratigraafilisel liigestamisel on juhttasemeks kõige soojema jäävaheaja, ülem-Pleistotseeni kuuluva Prangli (Lääne-Euroopas Eemi, Venemaal Mikulino, Alpides Riss-Würmi) jäävaheaja setted. Klassikalised sellised setted on Rõngus moreenidevahelised soo- ja järvesetted ning Prangli saarel moreenidevahelised meresetted. Eestis on ka vanema, Kesk-Pleistotseeni kuuluva Karuküla (Lääne- Euroopas Holsteini, Venemaal Lihvini, Alpides Mindeli-Rissi) jäävaheaja setteid. Nende jäävaheaegade ning kolme Eesti jääaja setteid loetakse kihistuteks (Sangaste, Ugandi, Järva), neid liigestavaid staadiumi- ja staadiumi vaheaja setteid (Ülem- Sangaste, Alam-Ugandi, Kesk-Ugandi, Ülem-Ugandi, Kelnase, Valgjärve, Savala,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
