Inimese suguelundkond

Tuvike, Annemai

Inimese suguelundkond (2)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

3 KEHV

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Kordamine bioloogia kontrolltööks
Inimese suguelundkond

Meeste suguelundkond

Sisemised: munandid , seemnejuhad, eesnääre, seemnepõieke
Välimised: munandikott , suguti, sperma
Sperma valmib munandites, samas sünteesitakse meessuguhormoone

Naiste suguelundkond

Kõik naise suguelundid asuvad keha sees
Munasarjad, munajuhad, emakas , tupp

Sperma arengu tingimused

Keha temperatuurist madalam temperatuur
Sperma ei tohi verega kokku puutuda
Arenevad pidevalt

Ovulatsioon

Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarjast

Viljastumine

Viljastumine on seemneraku ja munaraku ühinemine
Viljastumine toimub munajuhas
Spermid liiguvad viiburi abiga
Munarakku saab viljastada ainult 1 seemnerakk
Pärast viljastamist jaguneb munarakk kaheks, seejärel edasi ja lõpuks tekib rakukobar
Umbes nädala aja pärast kinnitub rakukobar emaka seinale

Viljatus

Viljatus tähendab et paar ei saa järglasi
Viljatusele on abiks kunstviljastumine

Idulane

Idulane on arengujärg, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub

Inimese arenguetapid

Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, hakkab tuksuma südame algne
Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Moodustuvad rindkere ja kõht, silmad, hakkab idulane vaikselt sarnanema inimesega, on võimalik eristada keha osi
Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas. Sarnaneb väliselt inimesega, nüüd nim teda looteks
Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. Kasvab lapse aktiivsus. On võimalik eristada sugu.
Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. Kasvamine aeglustub. Loode kuuleb ja tajub ema häält
Kuuendal kuul on loote nahk voldiline. Hästi on eristatavad kulmud ja silmad.
Seitsmendal kuul moodustub naha alla rasvkude , loode sarnaneb lapsega, kuid pole valmis iseseisvaks eluks veel
Kaheksandal kuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks , karvkate hakkab nahalt kaduma
Üheksas kuu on vastsündinud valmis iseseisvaks eluks. Nahk kattub lootevõiga. Laps on valmis sündima.

Lootekestad

Vesikest e lootevesi, umbes 1-1,5 l, uueneb iga kolme tunni järel, kaitseb loodet
Platsenta sinna kinnitub nabanöör, läbi platsenta on ema ja lapse organism ühenduses, nabanööris on suured veresooned, ema verest liigub lapse verre hapnik, vesi aga ka kahjulikud ained

Vahendid rasestumise vältimine

Pillid (kaitseb rasestumise eest)
Spiraal
Kondoom (kaitseb ainukesena suguhaiguste eest)

Inimese areng sünnist surmani

Vastsündinu- kümme päeva
Imikuiga - kiire ainevahetus , kasvamine, arenemine, kuni esimese eluaasta lõpuni, suur pea ja lühikesed jalad
Lapseiga - õpib laps liikuma, kõnelema, lapseiga kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse alguseni , tüdrukutel 12-13 eluaastani, poistel aga 13-15 eluaastat
Murdeiga- algab suguküpsuse saabumiseni, ning ilmnevad ka teised sugutunnused, see lõppeb 17-18 eluaastal , toimub sageli ka esimene armumine , nad on hellatundelised ja ärrituva kiiresti
Noorukiiga- kestab 21-22 eluaastani, jätkub kehaline areng, organism on nii vaimselt kui ka kehaliselt välja kujunenud, arenetakse täiskasvanuks. Algab iseseisva töö ja elu ajajärk
Varajane küpsusiga- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini, hakatakse looma peret, kasvatama lapsi ja kohanema tööga
Hiline küpsusiga- kuni 60. eluaastani, ollakse töös tasemel, perioodi lõpus hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taandarenema, lisaks saavad lapsed täiskasvanuks ja lahkuvad kodunt
Elatanuiga - kestab kuni 75. eluaastani, enamus võimeid nõrgenevad ja ilmnevad tüüpilisemad tervisehäired
Vanuri- ja raukusiga- kuni 90 eluaastani, raugeeas süveneb organismi vaimne ja taandarenemine veelgi
Surm- iga inimese elu lõpeb kord surmaga, eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Kliinilises surmas on inimest võimalik elustada, bioloogiline surm on aga pöördumatu

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

75 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annemai Tuvike Õppematerjali autor

ovulatsioonn viljastumine

Sarnased õppematerjalid

doc

Inimese suguelundkond ning areng

Bioloogia kontrolltöö Inimese suguelundkond ning areng MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes.

Bioloogia

docx

,,Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis"

Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse.

Arengubioloogia

docx

Suguelundkonna ülevaade

Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see

Bioloogia

docx

Suguelundkond

Bioloogia

doc

Inimeste paljunemine; inimene kui tervik

+ püstine kehahoid liikumine aeglasem kui neljal jalal sünnitamine raskem Skujuline selgroog siseelundid toetuvad üksteise peale keha mass jaotub väikesele pindalale, suurem koormus 19.Mida mõistetakse negatiivse tagasiside all? Negatiivse tagasiside all mõeldakse mingi kehasisese kõrvalekade korral käivitub sellele vastupidine reaktsioon, mis taastab organismis esialgse olukorra. 20.Kuidas toimub negatiivse tagasiside siis, kui inimese kehatemperatuur tõuseb? Keha ülekuumenemise kohta jõuavad signaalid peaaju kehatemperatuuri kontrollkeskusesse ja vastuseks sellele algavad muutused, mis langetavad kehatemperatuuri. * higi eritub nahapinnale (aurab ja nahapind jahtub) * naha pindmiste veresoonte laienemine (soojus läheb läbi naha väliskeskkonda) 21.Kuidas toimub negatiivse tagasiside siis, kui inimese kehatemperatuur langeb?

Bioloogia

docx

IMMUUNSÜSTEEM

· Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. · Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks. · Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. · Viimasel arengukuul on loote elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. · Inimese looteline areng kestab tavaliselt 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. · Sünnitustegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esimesel sünnitusel kestab sünnitustegevus 12-14 tundi. Loote areng 01.08.2007 Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt.

Bioloogia

rtf

Suguelundid

Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(selle kaudu sisenevad spermid, mille ko

Bioloogia

docx

Bioloogia KT kordamine

1. Mehe ja naise suguelundite ehitus (tunda ära joonisel) ja suguelundite osadeülesanded- Õpik lk 16-17 Mehe suguelundid:  Munandid- moodustuvad meesuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid  Munandimanused- talletuvad valminud spermid  Seemnejuhad- mööda seda liiguvad seemnepurske ajal seemnemanustest välja spermid kusitisse.  Seemnepõikesed ja eesnääre- enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele toodetud nõre ning moodustab sperma  Kusiti- juhib sperma välja Naise suguelundid: Emakas- areneb viljastatud munarakust loode Munasarjad- toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone, kus valmib iga 28 päeva järel üks munarakk Munajuha- munarakk liigub emakasse, toimub munaraku viljastumine Tupp- selle kaudu väljub sündiv laps, algab ka spermide teekond

Bioloogia

Rohkem sarnaseid