Ooper Itaalias Impressaario juhtis Itaalia ooperiteatrit, üüris teatrit, määrata ametisse lauljad, ostis heliloojalt ooperi, ülesandeks avaldada oma etendusega publikule muljet. Pärast seda, kui helilooja oli oma teose ära müünud, ei olnud tal sellele enam autoriõigusi. Itaalias esitati etendusi kolmel hooajal. Need pandi paika kirikukalendri järgi. Esimene hooaeg oli sügisest advendini. Teine hooaeg oli kolmekuningapäevast kuni paastuajani. Siis oli kõige tegusam aeg. Kolmas hooaeg oli ülestõusmispühadest kuni suveni. Ooperit esitati seeriatena ehk nii kaua kuni publikut jätkus. Igal hooajal olid uued näitegrupid. Ainult kõige paremad jäid püsima järgmiseks hooajaks. Helilooja sai oma tasu kätte siis, kui etendust oli esitatud kolm korda. Juhul, kui esimene etendus ebaõnnestus, jäi helilooja rahast ilma. Põhjused, miks etendused võisid ebaõnnestuda: *Halb libretto (ooperitekst) *Halvad näitlejad *...
Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi....
Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. Üsna viljakas. Impressaario e. projektijuht maksis raha ja helilooja kirjutas loo. Helilooja sai kolmandal esinemisel alles raha. Hinnati primadonnasid. 4)Mis on prantsuse ooperile iseloomulik? Kasutatakse tihti balletinumerid 5)Nimeta ooperiheliloojaid Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Prants:Bizet, Verdi, Gounad Saksa: Wagen, C.M von Weber, Schumann Itaal: Donizetti, Rossini MÕISTED Impressaario- grupijuht Itaalia ooperis Opera buffa- koomiline ooper Opera seria- tõsise sisuga ooper. Belcanto- ilus laul
mütoloogia 2) ajalooline süzee 3) inimest ümbritsev olustik 4) eksootika ja muinasjutud. Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid. Aasta jagunes kolmeks hooajaks (stagione). Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, ühte ooperit mängiti seni, kuni jätkus publikut. Helilooja müüs oma ooperi impressaariole, honorari sai alles peale kolmandat etendust ja kaotas igasugused õigused sellele. Kui etendus läbi kukkus, jäi helilooja honorarist ilma. Tänu Verdile 19 sajandi II poolel see muutus; ta müüs oma teoseid kirjastajale ning teatrid maksid talle
Referaat Charlie Chaplin Nimi Kool Õpetaja Charlie Chaplin, täisnimega Charles Spencer Chaplin, sündis Londonis 1889. Aasta 16. Aprillil. Ta oli oma peres teine poeg. Charlie ja tema vend Sydney hüljati ta isa poolt, kuna isa oli joodik ning lahkus pere juurest, kui Charlie oli kõigest 3-aastane. Ka Charlie ema polnud just parim eeskuju, kuna väljaspool abielu saadud kolmas poeg jäi tema isa George Wheeler Drydeni kätte. Emale oli see suur löök ning ta haigestus skisofreeniasse, millest ta ei paranenud ning ta suri aastaid hiljem hullumajas. Charlie ei saanud head haridust ega õppinud, vaid hakkas juba väikesest peale laval esinema. Nagu me kõik teame, saadakse kuulsaks enamasti just Ameerikas, ning sinna suundus ka Chaplin esmakordselt aastal 1910 trupiga "impressaario Fred Kamo". See trupp on kuulus kui tordiga-näkku-nalja leiutaja. 1912 mindi tagasi Ingl...
Seejärel sõitis noorpaar peagi Pariisi, peale mida suunduti USAsse. 1970. aastatel muutusid arstide külastused Dali kodus aina sagedasemaks ning rõõmuhetked jäid harvemaks. 1981. aastal enne talve tulekut suri Gala. Kunstnik elas kaotust väga rängalt üle. 23. Jaanuaril 1989. aastal puhkes Salvadori majamuuseumis tulekahju. Dali ei raatsinud hoonest lahkuda ning hukkus. Nii sai ta armastatud Galaga jälle kokku. _________________________________________________________________ * impressaario etenduste, kontserdite majanduslik korraldaja TEGEVUS Salvador Dali oli maailmakuulus hispaania kunstnik ning ka sürrealismi kõige skandaalsem ja poleemilisem* esindaja. Loominguline anne ilmnes Salvadoril varakult. Kui ta oli neljateistkümnene, avati Figueresese teatris tema tööde näitus, mis köitis kriitikute tähelepanu. Dali omandas kaunite kunstide akadeemias Madridis klassikalise maali oskused.
Impressaario Itaalia ooperiteatrijuht Bel canto Meeldejääv meloodia, oluline on suur koor, võimsus Libreto ooperi kirjanduslik alus Opera seria tõsine ooper Opera semiseria pooltõsine ooper, kedagi süüdistatakse alusetult Grand opera suur ooper Festsipelhaus Spetsiaalselt Wagneri ooperid etendav ooperimaja Gestamtkunstwerk Wagneri ooperi põhiidee on muusika, tants, draama, poees, süntees Giuseppe Verdi 1813-1901 19. itaalia kõige tuntum helilooja, 7. aastaselt sai organisti abiliseks, 12. aastaselt organisti õpilaseks, paari aasta pärast assistendiks. 1842 ,,Nabucco", 1843-1890 teeb tööd, kirjutab oopereid (,,Macbeth", ,,Luisa Miller") ,,Rigoletto", ,,traviata" . Ta tegeles ka poliitikaga, sai senaatoriks. 1879 ,,aida" peale selle esietendust ei kirjutanud enam ühtegi ooperit. Elu lõpus elas Milanos, tegeles heategevusega. Bizet 1838 1875 9 aastaselt läks muusikakonservatooriumi klaverit õppima Läks elama Itaalisass...
Charles Chaplin Referaat Autor: Martiina Põder 9.a klass Charles Chaplin(näitlejanimega Charlie Chaplin) on tuntud kui inglise komöödiafilmirežissöör, -stsenarist, -näitleja kui ka -produtsent. Ta tegutses Hollywoodi algusaegadel. Tema on üks kuulsamaid tummfilmi ning selle ajastu tegelasi. Chaplin osales väga paljudes komöödiafilmides(83) ning on võitnud ka 3 Oscarit. Charles Chaplini tegelaskuju tuntakse ära järgmiselt – tal on väike vunts, jalutuskepp, lohisevad kottpüksid, suured kingad ja suur must kõvakübar. Charles Chaplin sündis 1889. aastal Londonis. Tema vanemad olid näitlejad ja lauljad. Laulmist, tantsimist ja näitlemist õpetasid nad ka oma pojale. Ta sündis ja kasvas väga vaeses keskkonnas ja pidi ...
Ooper 19. sajandil Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooper oli 19. sajandil üks juhtivaid muusikažanre. Publiku huvi ooperi vastu oli vaga suur. Ooperis käidi rohkem kui sõnateatris. 19. Sajandi ooperi pealinn oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperi ettekanneteks, esmajoones raha. Pariisist ooperitellimuse saamine tähendas, et helilooja on jõudnud rahvusvahelise tunnustuseni. ITAALIA Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis oopereid. Oopereid esitati seeriatena, see tähendab kavva võetud ooperit mängiti nii kaua, kui publikut jätkus. 19. Sajandi esimesel poolel oli tavaks, et helilooja müüs oma ooperi impressaariole, kusjuures honorari sai helilooja kätte alles pärast kolmandat etendust. Ooper võis läbi kukkuda mittesobivate lauljate, peaosatäitjate tujude, nõrga libreto (sisu), aga ka
ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti ,,Adélaide" saamislugu on sarnane. Ballett ,,Boolero" oli Vene baleriini Ida Rubinsteini tellimus. Maailmakuulsuse saavutas siiski orkestripalana. See kujutab endas 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. Lavamuusika Lavamuusikas jõudis Ravel muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti balletiga ,,Daphnis ja Chloe", mille tellis Vene impressaario Sergei Djagilev. Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan. Seda muusikat esitatakse sageli ka kahe orkestrisüidina. Ravel jõudis kirjutada kaks ooperit, neist tuntum on ,,Hispaania tund". See on buffo- laadis muusikaline komöödia. Teiseks on ühevaatuseline ooper ,,Laps ja võlumaailm", mis on lüürilis- fantastiline ooper. Muinasjuttude ja mänguasjade värvika maailma helidesse panekuks kasutas Ravel
teinekord ka ootamatutel hetkedel. 1730. aastal läks Vivaldi Prahasse, mis oli tol ajal muusikat, eriti aga ooperit armastav linn. Seal kanti esmakordselt ette kaks äsjakirjutatud ooperit, mille noodid tänaseks säilinud pole. Pärast seda läks Vivaldi tagasi oma kodulinna Veneetsiasse . 17331735 kanti Veneetsias ja Veronas ette mitmed Vivaldi uued ooperid, sealhulgas ka "L'Olimpiade", mille esietendus toimus 1734. aastal Veneetsias. 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. Vivaldi pidi tooma 1737. aasta lõpuks ühe oma ooperi lavale, kuid ootamatult sai takistuseks tema kunagine preestriamet. Nimelt oli Ferrara peapiiskop, kardinal Tommaso Ruffo alustanud kampaaniat, võitlemaks vaimulike moraalituse vastu. Vivaldi oli aga peaaegu kohe pärast preestriks saamist loobunud missade andmisest. Lisaks sellele oli ta väidetavalt suhtes lauljanna Anna Giraud'ga. Algselt
Ajastu põhizanrid: Ooper, Soololaul, Sümfooniline poeem,Operett, Romantiline ballett. Romantismiajastu perioodid: Vara-Romantism (1815-1830) Vaadeldakse Saksa- Austria muusikat, ooper tähtis, F. Schubert. Kõrgromantism (1830-1890) Romantiliste ideede levitamine üle kogu Euroopa, keskus Pariis. 1858 ooperi sünd. Hilisromantism (1890- 1925) 20. Saj küündiv järellainetus, pikad teosed, suured kooseisud. Itaalia ooper: itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperi. 3 hooaega: sügis-advent, kolmekuningapäev-paastuaeg, ülestõusmispühad-suvi. Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, oopereid esitati nii kaua kuni rahvast jätkus, helilooja müüs oma ooperi impressooriole, kui ooper kukkus läbi siis helilooja honorari ei saanud, oopereid kirjutati väga kiiresti, Helilooja õigused suurenesid 19. Saj keskel, Suurkujuks verdim kelle eesmärgiks luua ooper, mida publik jälgiks nagu draamat
Kontserte kirjutas ta veel lastekodu jaoks, mis hakkas 1735. aastast maksma kindla palgana 100 tukatit aastas, ning käsikirjade müügiks eraisikutele. Vivaldi sõnul teenis ta käsikirju eraisikutele müües rohkem, kui lasta kirjastustel teoseid välja anda. Vivaldi oli kuulus üle Euroopa, mistõttu võis ta oma teoste eest küsida kõrget hinda. Kasulik oli talle ka tema töötempo. 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. 1738. aastal läks Vivaldi Amsterdami, et võtta osa teatri Schouwburg van Van Campen 100. asutamisaastapäeva pidustustest. Mõned aastad enne oma surma müüs Vivaldi kõik oma teosed lastekodule. Ta plaanis minna koos Anna Giraud'ga elama Viini, kuhu nad 1740. aasta aprillis ka läksid. Viinis oli ta viiuldaja Karl VI õukonnas. Kuid juba oktoobris 1740 suri Vivaldit kõrgelt hinnanud Karl ning tema ase Vivaldi suri 28
kaheteistkümne kontserdiga, millest seitse olid programmilised: "Neli aastaaega" "Torm merel", "Rõõm" ja "Jaht". 1730. aastal läks Vivaldi Prahasse, kanti esmakordselt ette kaks äsjakirjutatud ooperit, mille noodid tänaseks säilinud pole. Pärast Prahas elamist keskendus Vivaldi peamiselt vaid ooperite kirjutamisele: 17331735 kanti Veneetsias ja Veronas ette mitu Vivaldi uut ooperit, ka "L'Olimpiade" 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. 1738. aastal reisis Vivaldi Amsterdami, et võtta osa teatri Schouwburg van Van Campen 100. asutamisaastapäeva pidustustest. Dirigeerides pidustuste avakontserti ning olles viiulisolist D- duur concerto grossos (RV 562a). See oli esimene kord, kui Vivaldi Amsterdami külastas, olles seal väga menukas, tema kuulsus Veneetsias oli selleks ajaks hääbunud enne oma surma müüs ta kõik teosed lastekodule. Plaanides minna koos Anna Giraud'ga elama
Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. See jäi tema ainsaks kompositsioonikooliks. Aastal 1905 kihlus ta oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Jekaterina Nossenkoga. Jekaterina ja Igori emad olid õed. Abielu toimus 23.jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis Igori ja Jekaterina esimene laps Fjodor ning 1908 teine laps Ljudmila. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose „Tulevärk“ esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile „Tulilind“. ŠVEITS Aastal 1910 sõitis Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast mida ta otsustas jääda elama Šveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Perekond elas Clarensis ja Lausanne'is 1920. aastani
Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. See jäi ta ainsaks kompositsiooniõpinguks. 1905. aastal kihlus Igor Stravinski oma täditütre ja lapsepõlvesõbranna Jekaterina Nossenkoga. 23. jaanuaril aastal 1906 nad abiellusid. Nende esimene laps Fjodor sündis aastal 1906 ja teine laps Ljudmilla sündis aastal 1908. 1909. aastal tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti (Ballets Russes) impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile "Tulilind". Šveits 1910. aastal sõitis Igor Stravinski Pariisi balleti „Tulilind“ esietendusele. Peale seda otsustas Igor, et jääb Šveitsi elama. Varsti kolis Šveitsi ka tema perekond. Perekond elas kuni 1920. aastani Clarensis ja Lausanne’is
1929. aastal, pärast sürrealistide liikumise lõhenemist saab Dalist uue sürrealistide keskuse initsiaator ja juht. Ta organiseerib ka enda esimese näituse Pariisis. Sama, 1929. aasta suvel tutvub Dali Elena Djakonovaga (Galaga), kelles leiab materialiseerunud naise ideaalkuju kehastaja. Enda sõnul on ta selleks ajaks juba hullumeelsuse äärel. Seisund mõjutas ka loomingut, pildid muutusid järjest kommertslikumaks ja olid täis igasuguseid jaburdusi. Galast saab Dali jaoks omamoodi impressaario. Ta käib päevade kaupa galeriist galeriisse, pakkudes Dali töid ja tehes kõik võimaliku, et kunstnikku märgataks. Just Gala saavutas selle, et Dali ei kaotanud kontakti sürrealistidega, kelle autoriteet Pariisi kunstiringkondades oli märkimisväärselt suur. 1934. Aasta talvel abiellus Dali Galaga Hispaanias Prantsusmaa konsulaadis ja noorpaar sõitis seejärel peagi Pariisi. Pärast lühemaajalist Prantsusmaal viibimist suundub noorpaar USAsse. Dali
Rinuccini. kes oli: metseen; humanistid; impressario - metseen - teaduse, kunsti ja kirjanduse hedonistlik toetamine rikaste üksikisikute, kuningakodade, aristokraatia ning hiljem suurkodanluse poolt. Termin tuleneb Rooma keisri Augustuse sõbra Gaius Cilnius Maecenase (8 saj. e. Kr.) nimest, kes asutas kirjandusringi, kuhu kuulusid muuhulgas Vergilius, Horatius ning Propertius. impressario - Seoses teatri kui uue kultuurikeskuse tekkimisega tekkisid ka uued ametid – impressaario ( teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator), solistid, orkester. Kui tekkis rohkem teatrimaju, muutus ooper kättesaadavaks ka lihtrahvale humanistid - Kunsti ja inimeste loomingut hakatakse nägema kui ilu. Ühiskonnas annavad tooni teadusest ja kirjandusest huvitatud haritlased, leiutajad, kunstnikud jt, tekib mõtlejate ühendus – humanistid, kes oma väärtushinnangutes lähtuvad nn ilu kategooriatest
1930. aastal hakkab Dali välja töötama individuaalset nn paranoiakriitilist meetodit: ,,See irratsionaalse taju spontaanne meetod põhineb mõttetute nägemuste ahela kriitilisel interpretatsioonil." Sünteesiks pakub ta visionaarset, nägemuslikku maalimist, mille arvukates detailides sulavad kokku reaalsus ja fantaasia, inimene ja loodus, nii et igas kujutises võib peituda teine kujutis. Galast saab Dali jaoks omamoodi impressaario. Ta käib päevade kaupa galeriist galeriisse, pakkudes Dali töid ja tehes kõik võimaliku, et kunstnikku märgataks. Just Gala saavutas selle, et Dali ei kaotanud kontakti sürrealistidega, kelle autoriteet Pariisi kunstiringkondades oli märkimisväärselt suur. 1934. Aasta talvel abiellus Dali Galaga Hispaanias Prantsusmaa konsulaadis ja noorpaar sõitis seejärel peagi Pariisi. Pärast lühemaajalist Prantsusmaal viibimist suundub noorpaar USAsse. Dali näitus Madison
juurat, õppides samal ajal (algul iseseisvalt) muusikat. Advokaati temast ei saanud, sest huvi muusika vastu oli suurem. Aastal 1905 kihlus ta oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Katerina Nossenkoga. Nad abiellusid 23. jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis nende esimene laps Fjodor ja 1908 teine laps Ludmilla. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli vene balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga. Djagilevi tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. 1910 suundus Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast seda otsustas jääda elama Sveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Sveitsis sündis 1910 teine poeg Soulima ja 1913 tütar Maria Milena. Viimase raseduse ajal avastati Katerinal tuberkuloos ja ta paigutati sanatooriumisse. Juulis 1914 käis Stravinski põgusalt
,,Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu." Olulisism muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Loomingus võib eristada kolme perioodi: I. Vene periood (folkloori mõjud) II. Neoklassitsistlik periood III. Ameerika periood (mõjutatud jazzmuusikast) 3 Pariisis tegi koostööd kuulsa vene balletiga, trupi eesotsas vene balleti impressaario Sergei Djagilev. Tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsusue heliloojana. Nn vene perioodi kuuluvad balletid: · Tulilind · Petruska (vene laadateatrist) · Kevadpühitsus ehk Püha kevad Pariisis ka kuulus vene meestantsija ja koreograaf Vazlav Nizinski lõi koreograafia balletile Kevadpühitsus teravad jalgade-käte-liigutused, tantsiti rohkem täistallal kui varvastel inspireeris moderntantsu pioneere (Martha Graham)
aastal San Cassiano kiriku läheduses. Peagi tegutses Veneetsias samaaegselt juba 4-8 ooperiteatrit, igas ca 250 kohta. (Veneetsias oli 17. sajandi teisel poolel umbes 125 000 elanikku.) Veneetsia teatrite publikuks olid linlased, mitte õukond, sest seda Veneetsias ei olnud. Ehituselt olid teatrid looziteatrid saali ümbritsesid loozid, mida võis kogu hooajaks endale üürida, keskel oli põrand, kus istuti või seisti. Teatrihoone üüris ooperi-ettevõtja ehk impressaario kas üheks teatrihooajaks (vt allpool) või üheks aastaks, sügisest suveni. Aasta sisaldas 3 teatrihooaega ehk stagione't (it k ,,aastaaeg", ,,hooaeg"): septembrist advendi alguseni, Kolmekuningapäevast kuni Lihavõtte-eelse paastu alguseni (pärast karnevali), Ülestõusmispühadest kuni suvepausini. Kõige etendusterohkem oli karnevaliaeg, mil võis etenduda kuni 12 uut ooperit. Menukaid oopereid korrati kuni publikut jätkus, tavaliselt käis publik 3-4 korda sama ooperit vaatamas.
Euroopas. Järgmised olulised uuendused opera buffas tegi Mozart, tuues sellesse zanrisse ka opera seriale iseloomulikke tegelasi (näit. Krahv ja Krahvinna ,,Figaro pulmas") ja väljendusviisi. Mozarti-aegsed kuulsad o.b autorid olid ka Paisiello (,,Sevilla habemeajaja" 1782, hiljem 19. sajandil kirjutas samal ainestikul Rossini) ja Cimarosa (,,Salaabielu" 1795). Itaalia teatrikorraldusest Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperid. Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega e. stagione't. Need kujunesid välja juba 17. sajandi teisel poolel, vastavalt kirikukalendrile: esimene oli sügisest kuni advendini, teine algas pärast Kolmekuningapäeva ja kestis kuni paastuajani siia langes ka karnevaliaeg, kus oli mitmesuguseid pidustusi, sealhulgas ka ooperietendusi, oli eriti rohkelt. Kolmas algas pärast
Nõrgatasemelise libretoga ooper lavastati peale Milaano veel ka Turinos, Genuas ja Naapolis. "Oberto" edust julgustatuna tegi Merelli Verdile ettepaneku lähema kahe aasta jooksul kirjutada "La Scalale" või Viini Kuninglikule Ooperiteatrile, kus ta ise direktori ametikohuseid täitis, kolm ooperit. Esialgu andis Merelli heliloojale Rossi libreto "Pagulane" ("Ii Proscritto"). Verdi ei jõudnud veel tööle asudagi, kui impressaario soovituse maha laitis ning koomilisest ooperist kõnelema hakkas. 1840. a esimestel kuudel algasid sobiva ainestiku vaevarikkad otsingud. Uurinud läbi aukartust äratava hulga õige vaimulagedaid libretosid, peatus Verdi häda sunnil ühel neist: Poola kuningana esineva Prantsuse ohvitseri seiklustest pajataval naiivsel libretol "Vale-Stanislav" ("Ii finto Stanislao"), mis edaspidi hakkas kandma nime "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno")
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
