TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Sotsiaalteaduskond
Ragnar Nurkse innovatsiooni ja
valitsemise instituut
Aleks Joa
HAAB11
Haldusreformi võimalikud
mõjud kodanike elukeskkonnale
Poliitikaanalüüs
Õppeaine: Teaduspõhine
analüüs
Õppejõud: Veiko Lember ,
Tallinn 2015
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava 2016. aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007. aasta reformikavaga Seminaritöö Jürgen Uuspuu Triin Tinno Erle Neeme RIV6011 Kohalik valitsemine Sulev Lääne Tallinn 2016
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Robert Parkala HAJB AVALIKU HALDUSE REFORM Referaat Õppeaine: Teadustöö alused Juhendaja: teadur Veiko Lember Tallinn 2012 1 Sisukord Sisukord....................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................. 3 Avaliku sektori hindamine läbi käibelolevate probleemide.......
Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel Essee Mai-Liis Paenurm Juhendaja: Katre Sakala Tartu 2016 2. juulil 2015 kiitis Eesti Vabariigi valitsus heaks kohaliku omavalitsuse reformi rakendamise ajakava, mida järgides võetakse 1. juuliks 2016 vastu haldusreformi seadus (valitsus.ee, 2015). Peale esimest juulit 2016 tehakse üheseltmõistetavate ja objektiivsete hindamiskriteeriumite järgi selgeks, kes valdadest liidetakse ja kes säilitavad oma nime, kuid võivad suureneda kõrvalasuvate külade või väiksemate valdadega ühinemisel (Rahandusministeerium, 2016). Uued omavalitsused peaksid ajakava järgi tööd alustama 1. oktoobril 2018, peale erakorralisi valimisi (valitsus.ee, 2016).
sätestatud, nt kuhu rajada tee) 7. oma sisult väga mitmekesine Avaliku halduse piirid ja seosed teiste avaliku võimu funktsioonidega Piirid Avalik administratsioon teostab oma toimingud kehtiva õiguse alusel ja piirides. Isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. Haldusõigusnormid määravad kindlaks avalikku haldust teostavate organite, avalike teenistujate, asutuste, ühingute, kodanike jt. subjektide nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Haldusõigusnormi subjektiks on isik, kellele norm on adresseeritud. Haldusõigusnormid kohustavad sooritama teatud toiminguid, keelavad teisi ja lubavad kolmandaid. Suurem osa haldusõigusnorme on sunni iseloomuga ja nende rikkumine toob kaasa õigusliku vastutuse, s.h. haldusõigusnormide alusel. Rahvas (oma hääleõiguslike kodanike kaudu) määrab nii otseselt kui ka kaudselt kindlaks avalikku haldust teostavate organite jt
ning ressursside ja sõltumatuse küsimus. Seadusandliku võimu on vähene huvi Riigikogu liikmetega seotud korruptsiooni ennetamise vastu. Erakonnad ei soovi tegeleda poliitikuid puudutavate regulatsioonidega ega algatada korrupstioonivastaseid reforme. Vajaka jääb läbipaistvusest erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel. Avaliku sektori väliselt on tugevaim meedia. Meedia kajastab suurelt korruptsioonitemaatikat ja informeerib kodanike antud teemaga. Positiivsest küljest on läbipaistvus riigis suur tänu avaliku teabe seadusega (palgad, eelarved, dok. registrid jne) Eesti korruptsioonivastase võimekuse nõrgimaks lüliks on erinevate institustsioonide korruptsioonile suunatud meetmed. Ühelt poolt on regulatsioonideks seadused,( millest on küll räägitud aga pole algatatud) ja teiselt poolt puuduvad eeskirjad muude korruptsiooni
· tasakaalustataks lapsehoolduspuhkuse erinevaid vorme töö- ja pereelu parema ühitamise tagamiseks, · koostataks tänapäevasem lastekaitseseadus, mis aitaks paremini tagada laste õigusi, · võetaks edukalt kasutusele tõenduspõhine vanemlusprogramm ja levitataks seeläbi arusaama positiivse vanemluse põhimõtetest. (Valitsemise...2013) Perepoliitika arendamisel ja täitmisel tuleb kindlasti käesoleval ajal arvestada haldusreformi käivitamisega. Kas haldusreformi tulemusel paraneb ka perepoliitika kvaliteet Eesti Vabariigi linnades ning maakondades on hetkel veel suure küsimärgiga. 11 KOKKUVÕTE Perepoliitika valdkond hõlmab nii haridus-,töö- ja tervishoiupoliitikat kui ka peretoetusi. Eesti Vabariigi perepoliitika eesmärgid on kajastatud ,,Rahvastikupoliitika alused 2009-2013" dokumendis. Tegevussuunad on hästi kirjeldatud ning
keskkonnaminister – Keit Pentus-Rosimannus; kultuuriminister – Urve Tiidus; majandus- ja taristuminister; – Urve Palo; põllumajandusminister – Ivari Padar; rahandusminister – Maris Lauri; sise- ja regionaalminister – Hanno Pevkur; sotsiaalkaitseminister – Helmen Kütt; välisminister – Urmas Paet; väliskaubandus- ja ettevõtlusminister - Anne Sulling tervise- ja tööminister - Urmas Kruuse Haldusreformid ja plaanid Avaliku halduse reform on protsess, mis on suunatud haldussüsteemi struktuuri ja toimimise parandamisele. Reform tähendab muutmist paremuse poole. Eesti majandus ei ole veel nii tugev, ühiskond teeb surve (erinevad ühiskondlikud grupid eeldavad õigustatult, et nende vajadused saaksid suuremal määral täidetud, see aga tähendab pideva tasakaalu otsimist avaliku sektori võimaluste ja ühiskonna ootuste vahel), infotehnoloogia areneb (uued andmebaasid, tehnoloogiad, tarkvara jne). Kõik see põhjendab reforme
KOHALIK VALITSEMINE SEMINARITÖÖ ........................ Õppejõud: 2014 Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse reforme ja muudatusi on kavandatud pikka aega. Alates 1996. aastast on omavalitsused ühinenud vabatahtlikult ning 1997. aastast on iga uus regionaalminister pakkunud välja kohaliku ja regionaalvalitsemise ümberkorraldamiseks oma kava (Avaliku halduse arendamise alused 1998; Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas 2001; Regionaalhalduse reformi kontseptsioon 2003; Regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähtealused 2007; Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu 2009). Alates 1950. aastatest on hakatud revideerima traditsioonilisi võimuvertikaali toimimise aluspõhimõtteid. Peamised põhjused on olnud järsk heaoluteenuste kasv, valglinnastumine ja sellega kaasnev pendelmigratsioon ning
Kõik kommentaarid