HEGEL ja KANT kodutöö (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kes mõtleb abstraktselt?
Mis on valgustus?

Lõik failist

HEGEL Kes mõtleb abstraktselt?

Abstraktseks mõtlemiseks loetakse mõtlemist kindlate piirjoonte vahel, lähtudes esmamuljetest ning eelarvamustest. Kui üks inimene solvab kedagi teist, siis rünnatav inimene leiab stereotüübi või kuuldud juttudega omandatud väited ning ründab vastu, kaasates sinna isikud ja tegevused, mis pole absoluutselt olukorraga seotud. Probleemile ei leita lahendust , vaid jäädakse piiridevahele ning pinnapealseks ehk mõeldakse abstraktselt. Teisalt võib abstraktseks mõtlemiseks nimetada mingi käitumise või olukorra põhjal hinnangu andmist, mõtlemata tekkinud olukorra põhjustele. Kui inimene on mõrtsukas, siis leiavad enamus inimesi, et ta on halb ning ei nähta põhjuseid, miks inimene on kellegi mõrvanud. Samuti ei märgata, et mõrtsukas tegelikkuses võis olla väga hea inimene. Seega abstraktne mõtlemine seab inimestele piirid, millest kaugemale suudavad mõelda vaid vähesed.

Kui üks abstraktne mõtlemisviis võtab kokku inimese olemuse ühe sõnaga, siis teine mõtlemisviis loob probleemi põhjustajast oma versiooni inimesest kui isikust. Rahvas võttis kokku ühe mehe teo ühe sõnga, nimetades teda mõrtsukaks. Turunaine lõi vastavalt esmamuljele oma vaatepildi teda rünnanud isikust mitmete sõnade ja segaste tunnetega, et tõestada, et tema on siiski hea inimene ja on teinud oma elus kõik õigesti.

Isik, kes on haritud ja nutikas, peab abstraktset mõtlemist liiga lihtsaks ja labaseks enda jaoks ning eelistab mõelda keerukamaid mõtteid. Ta eelistab konkreetset mõtlemist, sest „ümber nurga rääkimine“ ei ole tema jaoks õige valik oma mõtteid mõelda. Igal asjal on konkreetne ja keerukam seletus, mis vajab rohkem aega kui abstraktne mõtlemine ehk seda isikut hirmutab abstraktse mõtlemise lihtsus ja ei soovita jääda rumalaks, sest see oleks nutika inimese jaoks alandav .

Inimene, kellel antakse õpetust abstraktse mõtlemise kohta, lükkab selle teadmise tagasi, sest ta tunneb, et see on üleliigne ning seletus ise on juba abstraktne mõtlemine. Ei soovita teada asju, mida ei ole kogetud. Õpetuse korral ei tohi inimene teada, et teda õpetatakse, sest võib pettuda, et ei tundnud juba talle tuttavat seletust ära. Kuid kui õpetada inimest salaja , siis tunneb ta end solvatuna ning õppetund muutub tema jaoks olematuks .

Lihtrahva abstraktne mõtlemine on inimese isikuomaduste ära jätmine ning selle asemel antakse inimesele tema väärtus ning tiitel , olenemata missugune isikuomadustega inimene ta on. Leipzigi peene seltskonna abstraktne mõtlemine kaasab inimese teole ka teo tagamaad ning isiku iseloomuomadused, mõrtsukale luuakse omamoodi lunastus ja mõistmine, et tegelikkuses on ta hea inimene, olenemata tema halbadele tegudele. Vastandlikud on need kaks juhtumit selle poolest, et esimesel juhul võetakse mõrtsuka iseloom ja olemus kokku ühe sõnaga, teisel juhul kaasatakse tema teosse ka tagamaad ja tegelikud oletatavad head iseloomuomadused.

Turueidel ja ohvitseridel on erinev kogemus ostja-naisterahvast. Turueit mõtleb ostja-naisterahvast kui mädamunast, sest naisterahvas sõnas ka temale, et tema müüdavad munad on mädad. Seega ei näe turueit enam ostjas mitte midagi head, kuna tema kõrvus on ainult mädamuna. Ohvitserid on kogenud aga ostja-naisterahva meeldivate omadustega ning tema eeldatava meeldiva välimusega, sest naisterahvas pole ohvitseridele lausunud midagi kõrva riivavat või südant haavavat.
KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus ?

Alaealisuse põhjusteks on laiskus, sest alaealistena mõtleb nende eest eestkostja ning sellega harjutakse ja ei leita põhjust, miks peaks saama täiskasvanuks. Samuti aitab laiskusele kaasa ka mugavus ning mugavustsoonis püsimine, sest sellest väljumine oleks inimeste jaoks ebamugav ja ebameeldiv. Üheks põhjustest on ka argus ehk ei ei juleta teha samme täiskasvanuks saamise poole, kuna kardetakse kukkuda ja haiget saada ning et mitte haiget saada, siis pigem jääda alaealiseks.

Ollakse harjunud , et keegi teine mõtleb inimese eest ja see on mugav ja lihtne, et ei tule kasutada oma aru. Selletõttu puuduvad ise mittemõtleval inimesel ka otsusekindlus, sest ühtegi otsust ei tehta oma aruga , vaid selleks kasutatakse kellegi teise aru. Selleks, et söandada kasutada oma aru, tuleb loobuda teise aru juhatusest, kuid selleks on vaja mehisust ja julgust, kuid sageli puudub ka see, sest inimene on arg ja ta ei julge astuda välja oma mugavustsoonist või pingutada oma mõistust, sest kardetakse kukkuda ja „haiget“ saada ning seetõttu ka pigem loobutakse.

Igas publikus leidub vabaduse andmise puhul keegi, kes on isemõtleja. Isemõtleja peab olema suutlik end harida vaimselt ning selle abiga on ta ka suuteline väljuma alaealisusest. Alaealisusest väljunud isemõtleja hakkab oma väärtusi levitama, et ka teised eeskostjate mõju all olevad inimesed saaksid isemõtlejateks. Oma väärtusi ei saa isemõtlejad alaealistele peale suruda või revolutsioonile ajendada, sest publik suudab valgustuse saavutada vaid väikeste sammude kaupa. Revolutsiooniga on võimalik vabaneda despootide võimu alt ning teiste poliitiliste ebakõlade lihvimiste puhul, kuid revolutsioon ei aita publikul saavutada valgustatust.

Mõistuse avalik ja eratarvitus soodustavad valgustuse edenemist, kuid avaliku tarvituse puhul on oma mõistus igal hetkel vaba, kuid eratarvituse puhul on tegemist teiste poolt rangelt piiratud oma mõistusega. Avaliku tarvituse puhul on lubatud publikule välja tuua ühiskonna puudused, kasutades omaenda mõistust ja rääkides omaenda nimel. Eratarvituse puhul peab vastav ametimees kinni pidama ette nähtud piirangutest. Ta võib küll kasutada oma mõistust, kuid ta ei saa rääkida omaenda nimel, sest piirangud ei lase neil vabalt rääkida oma mõtetest, mida arvatakse ühiskonna puudustest.

Kui teatud inimeste rühm kohustub järgima kindlaid tõekspidamisi, siis on ohustatud järgmine põlvkond, kellel puudub võimalus enda teadmisi edendada, õppida eelnevate põlvkondade vigadest ning see kõik omakorda takistab järgneva põlvkonna valgustuse seiskumist, mis ongi kuritegi inimloomuse vastu, sest inimloomus peab valgustuses edasi arenema, kuid kui eelnevad põlvkonnad loovad seadused ja tingimused, mis seda takistavad, siis polegi valgustatus enam võimalik ning järgmine põlvkond on kohustatud eelneva põlvkonna seadused keelustama, et oleks võimalik valgustuse edasiarenemine. Inimesed ei tohi elada püsiva religioonikäsitlusega ilma avaliku kahtluseta, sest see seaks ohtu järeltulevate põlvkondade valgustuse. Kuid selleks, et mitte leppida muutumatu religioonikäsitlusega leiab inimene, et sellest tuleks lahti öelda, kuid sellel puhul ongi juba tegemist pühade õiguste jalge alla tallamisega. Selle vältimiseks tulebki religioonikäsitluses teha avalikke märkusi ja tuua välja nõrku kohti, et oleks võimalik parandada ja muuta religioonikäsitlust, et järgneva põlvkonna valgustatus edasi areneks ning et ei tekiks inimeste soovi religioonist tagasi astuda, et pühasid õigusi mitte jalge alla tallata. Monarh juhildub sellest, et rahva vaated ühilduks tema vaadetega, kuid see peab olema kooskõlas tsiviilkorraga. Sellest olenemata ei soovitata monarhil sekkida alamate katsetesse oma vaateid selgitada, sest igal alamal on õigus edendada enda valgustust vastavalt oma võimetele ja alamatel peab olema võimalus leida iseenda valgustatus ning kui takistada alamate vaadete selgitamist türannide toetamisega despotismis, siis järgitakse taas üht sümbolit, mis takistab enesearendamist ja vigadest õppimist, mis aitaks järgnevatel põlvkondadel edasi areneda.

Kui valitseja annab vabaduse mõtlemisele, siis on rahvas ja ka järel tulevad põlvkonnad tänulikud, et anti vabadus valgustatusele, enesearendusele kui ka eksimustest õppimistele. Samuti ollakse tänulik, et seadusandlus ei takista alaealisusest väljumist ning ei takista omaenda mõistuse kasutamist selleks. Valitseja peab jälgima, et inimesi ei kavaldata üle, sest see on takistuseks inimeste rahumeelse ja ühiskonna ühtsusliku täisealiseks saamise ja oma mõistuse kasutamise vastu.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alundver Õppematerjali autor

HEGEL Kes mõtleb abstraktselt?
1. Abstraktseks mõtlemiseks loetakse mõtlemist kindlate piirjoonte vahel, lähtudes esmamuljetest ning eelarvamustest. Kui üks inimene solvab kedagi teist, siis rünnatav inimene leiab stereotüübi või kuuldud juttudega omandatud väited ning ründab vastu, kaasates sinna isikud ja tegevused, mis pole absoluutselt olukorraga seotud. Probleemile ei leita lahendust, vaid jäädakse piiridevahele ning pinnapealseks ehk mõeldakse abstraktselt. Teisalt võib abstraktseks mõtlemiseks nimetada mingi käitumise või olukorra põhjal hinnangu andmist, mõtlemata tekkinud olukorra põhjustele. Kui inimene on mõrtsukas, siis leiavad enamus inimesi, et ta on halb ning ei nähta põhjuseid, miks inimene on kellegi mõrvanud. Samuti ei märgata, et mõrtsukas tegelikkuses võis olla väga hea inimene. Seega abstraktne mõtlemine seab inimestele piirid, millest kaugemale suudavad mõelda vaid vähesed.
2. Kui üks abstraktne mõtlemisviis võtab kokku inimese olemuse ühe sõnaga, siis teine mõtlemisviis loob probleemi põhjustajast oma versiooni inimesest kui isikust. Rahvas võttis kokku ühe mehe teo ühe sõnga, nimetades teda mõrtsukaks. Turunaine lõi vastavalt esmamuljele oma vaatepildi teda rünnanud isikust mitmete sõnade ja segaste tunnetega, et tõestada, et tema on siiski hea inimene ja on teinud oma elus kõik õigesti.

abstraktne abstraktne mõtlemine naisterahvas revolutsioon turueit HEGEL KANT

Sarnased õppematerjalid

doc

Filosoofia 1.teema: Kant ja Hegel

KÜSIMUSED HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1) Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise määratlust (andke nende sisu edasi teksti ennast tsiteerimata) Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kui nähakse, et inimene teeb midagi halba ja ei üritatagi uurida tagamaid, et aru saada, mis viis selle teoni või sündmuseni. Teist liiki määratlus on see, kui toimub mingi üsnagi tühine tegu ja seejärel hakatakse otsima ja seostama põhjuseid tema välimuses, perekonnas, minevikus ja kõiges temaga vähegi. Kuigi tegu ei ole seotud tema taustaga. 2) Iseloomustage kahe abstraktse mõtlemise erinevust (toetuge Hegeli artiklile ja kasutage seejuures ka abimaterjali) Kahe abstraktse mõtlemise erinevus seisnebki selles, et esimese puhul ei otsita põhjuseid, miks võidi midagi halvasti teha, vaid laidetakse teguviis kohe maha, kuid teise mõtlemisviisi puhul otsitakse põhjuseid ja nähakse neid, mis viisid halva

Filosoofia

doc

Hegel ja Kant: Kes mõtleb abstraktselt?

HEGEL: Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1)Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise kirjeldust / määratlust. a)Nähakse asju pealiskaudselt eirates asjade olemust ,,See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus." b)Välimus ning ajalugu seotakse antud olukorraga isegi kui see pole antud olukorras oluline. ,,Ta mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat; kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi; samal ajal kui nood ohvitserid, kellest turunaine rääkis, kui neil muidugi selle asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga kahtlane tolle naise juures hoopis muid asju oleksid märganud." 2)Iseloomustage lühidalt kahe absta

Filosoofia

docx

„Kes mõtleb abstraktselt?“

Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: On vaid näiline, et abstraktne mõtlemine kujutab inimestele midagi liht-labaselt arusaadavat. Inimene on loomult uhke ja ei suuda teadmatusega leppida ning hoiab aukartlikult kõrvale millegi eest, mida ta ei suuda kontrollida. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Autor viitab, et abstraktsus on inimesele midagi kõrget , suurejoonelist, aukartust tekitav

Filosoofia

pdf

Filosoofia kodutöö 1: HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus?

KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1784 Immanuel Kanti artikli põhiprobleem on keskmise inimese võimetus tegutseda ja mõelda iseseisvalt ning nimetab taolist nähtust alaealisuseks. Sellele vastandab ta valgustatuse, olukorra, kus rahvas on teadlik oma otsustest ning tegudest ja on valmis ,,kasutama omanenese aru". Otsustusvõime puudumine jätab meid täielikult teiste meelevalda, suutmata kasutada enda mõistust välise abita. 1) Kant toob valgustamatuse põhjuseks kaks põhitegurit: laiskuse ja arguse. Laiskuse puhul on inimene harjunud, et tema eest tehakse kõik otsused. Arg inimene võib küll olla suuteline mõtlema autonoomselt, kuid eeldab, et tema mõistus ja jõud jäävad eestkostja omadele alla. 2) Olles laisk ning jättes mõtlemise teiste hooleks, ei pea inimene ümber õppima, kuna lapseeas oldi harjunud, et otsused tulevad alati kõrgemalt (vanematelt). Võib tekkida

Filosoofia ajalugu

doc

Abstraktne mõtlemine (Hegel) ja Valgustus (Kant)

olla ta ilu). 9. Mina arvan, et see on osa meist kõigist ja täielikult lahti saada sellest võimalik ei ole. Samas olles sellest pidevalt teadlik ja enda mõtteviisi jälgides saab seda kontrollida ja mitte laskuda tühistesse järeldustesse. Hinne: + Õppejõu poolt leitud probleemid: 1 küsimuse teine pool ei kehti 6 küsimus ebaselge (allajoonitud ,,millest ei räägita", ,,enda reputatsiooni ära rikkuda") ,,Kostmine küsimusele: Mis on Valgustus?" Kant Vastused küsimustele 1. Esimene tegur, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis, on see, et tal puudub aru. Ise mõtlemine ei vii teda valgustuseni. Teine tegur, miks inimesed on valgustamatuse seisundis on see, et neil on olemas aru, aga nad ei kasuta seda. Selle põhjustajad on laiskus ja argus. Olla laisk on olla mugav ja inimestele meeldib olla mugav, mida vähem nad enda eest mõtlema peavad, seda parem. Nad ei pea

Filosoofia

docx

„Kes mõtleb abstraktselt?“

Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 1 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Igaüks meist mõtleb aeg-ajalt abstraktselt, kuigi keegi seda ei tunnista, kuna abstraktset mõtlemist peetakse pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega. · Selle asemel, et abstraktsuse mõistesse süveneda ja seda uurida, püüab inimene seda lihtsalt vältida või eirata

Filosoofia

odt

Kant „Kostmine küsimusele: mis on valgustus?“

Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Maria Kohtla 103548IAPB Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud

Filosoofia

docx

Kant „Kostmine küsimusele: mis on valgustus?“

oma ameti positsiooniga, mis võib piirata teatud mõtete väljaütlemist. 6.Valgustust pole lubatud mitte kellelgi piirata, kuna see takistab inimkonna edasist arengut ja progressi parema elu suunas. 7.Kanti arvates on eriti tähtis valgustust edendada religioonis, kuna usk on inimeste väga suur mõjutaja ning kui religioonis levib edukalt valgustus, siis jõuab see peagi ka tavalise inimeseni. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" 1.Abstraktse mõtlemise kaheks erinevaks võimaluseks on Hegeli arvates esiteks antud subjektile ühe või mitme teatud fakti põhjal muude omaduste külge kleepimine ja teiseks on teatud subjekti, mingil põhjusel vaid ühe külje nägemine. 2.Nende kahe erineva abstraktse mõtlemise viisi erinevus seisneb selles, et ühe puhul üldistame ehk mingis mõttes üldistame ja idealiseerime subjekte selles suhtes, et subjekt

Filosoofia

Rohkem sarnaseid