Geodeesia eksami küsimused ja vastused, mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond , seosed teiste erialadega


    Geodeesia – teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide , plaanide ja profiilidena.
    Geodeesia on rakendusteadus , mis on tihedas seoses astronoomia , füüsika, geofüüsika, matemaatika , kartograafia, geomorfoloogia , geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks.
  • Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed


    Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidil on keerukas kuju, siis geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilse mudeli – ellipsoidiga.
    Maa keskmine raadius ~6400km (Eesti jaoks ~6388km).
  • Geograafilised koordinaadid


    Kasutusele võttis kreeka astronoom ja kartograaf Hipparchos
    Geograafilised koordinaadid on mingi punkti nurkkoordinaadid.
    P-P’ pöörlemistelg
    E-E’ ekvaator
    B ja L geograafilised koordinaadid
    Punkti A läbiva maakera normaali R ehk vertikaalsirge ja ekvaatoritasandi vaheline nurk on geograafiline laius B (mõõdetakse ekvaatorist põhja või lõuna suunas 0°-90°).
    Punkti A geograafiline pikkus L on nullmeridiaani ja punkti A meridiaani tasandite vaheline kahetahuline nurk (mõõdetakse ekvaatori - või paralleeltasandil nullmeridiaanist ida või lääne suunas).
  • Geotsentrilised koordinaadid


    Geotsentriliste koordinaatide alguspunkt ja teljed on seotud Maa raskuskeskme, pooluste, nullmeridiaani ja ekvaatoritasandiga. Eristatakse punktide (1)geotsentrilisi ruumilisi ristkoordinaate ja (2)geodeetilsi koordinaate.
  • Globaalse võrgu ja riigi geodeetilise võrgu suvalise punkti A geotsentriliste ruumiliste ristkoordinaatide algus on ühitatud Maa massi keskpunktiga O; Z-koordinaadi telg on ühitatud Maa pöörlemisteljega ja Maa massi keskpunktiga O; X-koordinaadi teljeks on Greenwichi (null-) meridiaani tasandi ja Maa ekvaatoritasandi lõikejoon; Y-koordinaadi telg on täisnurga all X ja Z teljega , ta on ekvaatortasandil ja on suunatud ida poole
  • Punkti A asukoht referentsellipsoidil määratakse geodeetiliste koordinaatidega B ja L. Punkti geodeetiline laius B on nurk punkti läbiva ellipsoidi normaali N ja ekvaatoritasandi vahel. Seda mõõdetakse ekvaatorist põhja või lõuna suunas 0°-90°. Punkti geodeetiline pikkus L on nullmeridiaani ja punkti A läbiva meridiaani tasandite vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse ekvaatori tasandil nullmeridiaanist ida või lääne suunas 0°-180°. Kolmandaks koordinaadiks on punkti geodeetiline kõrgus h referentsellipsoidi pinnast.
  • Tasapinnalised ristkoordinaadid


    Maastiku punkti mi asukoht kaardiprojektsiooni tasandil võib olla määratud ristkoordinaatidega x ja y vallitud koordinaatide telgede suhtes. Riigi geodeetilise võrgu punktide ristkoordinaatide määramisel võetakse Eestis X-teljeks 24°-meridiaan või sellega paralleelne suund, Y-teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Kohaliku täpsusega mõõdistamise puhul kasutatakse ka suvalisi ristkoordinaatide süsteeme. Koordinaatide alguspunkt on sel juhul vabalt määratud, kuid X-telg peab olema ikka orjenteeritud põhja suunas ja Y-telg ida suunas. Põhjasuunaks valitakse sageli magnetiline põhja-lõuna suund, mis määratakse bussooli magnetnõela järgi.

    6. Polaarkoordinaadid ja nende kasutamine maastikuobjektide asukohtade kirjeldamisel

    Maastiku punkti m asend geodeetilise võrgu punktide A ja B suhtes võib olla määratud:
    1)poraalkoordinaatidega, polaarraadiusega S ja polaarnurgaga φ
    2)bipolaarkoordinaatidega S1 ja S2- kahe polaarraadiusega
    3)Bipolaarkoordinaatidega φ1 ja φ2

    7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal

    Kõigepealt tuleks kanda geodeetilise võrgu punktid kumerale pinnale.Seejärel kantakse kumeralt pinnalt tasapinnale kaardi värk ja geodeetilise võrgu punktid ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid ja kontuurid.

    8. Kaardiprojektsioonid ja –moonutused

    1)Paralleelprojektsiooni
    Võib näha, et alakeskpaik on kujutatud korrektselt, väikeste moonutustega, mida tsentrist eemal, seda kokku surutum kujutis.
    Poolus langeks kokku maakera keskpunktiga, meridiaanid kujutatud tsentrist väljuvate sirgetena ja paralleelid kontsentriliste ringidena, mille raadius r=R*cosβ
    2)Tsentraalprojektsioon- kujutava ala keskosa on väikeste moonutustega, mida väljapoole seda väljavenitatum on kujutis
    3)Stereograafiline projektsioon - kujutise mõõtkava muutub kahekordseks liikudes tsentrist ekvaatorini

    9. Eesti baaskaardi TM projektsioon

    Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50000
    Parameetrid :
    • Projektsiooni abipind on silinder, mis lõikub ellipsoidiga
    • Kasutatakse ühe tsooni telgmeeridiaani 24°
    • Mõõtkavategur telgmeridiaanil on 0,9996
    • Ordinaadi väärtus telgmeridiaanil on 500 000m
    • Ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator
    • Ellipsoid on GRS80

    10. Eesti põhikaardi Lambert -EST projektsioon ja selle omadused

    Kuna Eesti territoorium on ida-lääne suunas pikem kui põhja-lõuna suunas, siis projektsioonist tingitud moonutusi silmas pidades sobib meile kõige praemini Lamberti konformne kooniline projektsioon. Moonutuste vähendamiseks on kasutatud putekoonuste asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse uhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljooneks. Kujutis on vähendatud lõikeparalleelide vahelisel alal ja suurendatud lõikeparalleelidest väljaspool.

    11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus

    Kaardilehtede nomenklatuuri aluseks on mõõtkavas 1:200 000 lehtede numeratsioon. Iga lehe number on kahekohaline arv. Esimene number tähistab 100 km laiuse riba numbrit ja teine 100 km laiuse veeru numbrit. Programmi kohaselt valmistatakse baaskaart mõõtkavas 1:50 000 ja põhikaart mõõtkavas 1:10 000. Kõikides mõõtkavades on kaardilehtede mõõtmed 50x50 cm, kusjuures kaardilehtede raamideks on ristkoordinaatide võrgu jooned. (Mõlemas projektsioonis on koordinaatide algpunkt sama, punkt A Riia lahes). Praktiline vajadus seisneb ühtses süsteemis, et siduda punkte põhivõrgu punktidega ning nii saada teada nende asukoht ning ülevaade maapinnast .

    12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97

    Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Koordinaatide X ja Y väärtused suurenevad vastavalt põhja ja ida suunas. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad.

    13. Joone orienteerimine: asimuut , direktsiooninurk , nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb , tabelinurk.

    Orienteerimiseks nimetatakse joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes, orientiiride tunnetamises, seisupunkti määramises ja kaardil kujutatud situatsiooni võrdlemises maastikuga.
    • Asimuut – horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline(tõeline).
    • Rumb – teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas ida- või lääne suunas kuni antud jooneni. (0-90o)
    • Direktsiooninurk – horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o)
    • Tabelinurk – teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Taandamine toimub analoogiliselt rumbiga
    Asimuudi ja direktsiooninurga on mõlemad horisontaalnurgad, mida mõõdetakse päripäeva. Direktsiooninurka saab arvutada magnetilisest asimuudist.
    Meridiaanide koonduvus on ida suunas positiivne ja lääne suunas negatiivne, st kui sihtpunkt T ja seisupunkt K geograafiliste pikkuste vahe dL on positiivne, siis on ka meridiaanide koonduvus positiivne, ja kui see vahe on neg., siis on ka meridiaanide koonduvus negatiivne.

    14. Geodeetiline otseülesanne

    Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi.
    Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R.
    Leida T(XT, YT), ∆X, ∆Y.
    Lahendus XT = XA + ∆X, ∆X = s * cos R ∆X: I +, II –, III –, IV +
    YT = YA + ∆Y, ∆Y = s * sin R ∆Y: I +, II +, III –, IV –

    15. Geodeetiline pöördülesanne

    Joone direktsiooninurga(rumbilise nurga) ja joone pikkuse arvutamine otspunktide ristkoordinaatide järgi.
    Antud Punktid T(XT, YT) ja K(XK, YK)
    Leida ∆X, ∆Y, s, R
    Lahendus ∆X = XB – XA ∆Y = YB – YA
    Phytagorase teoreemi põhjal: s2 = ∆X2 + ∆Y2
    R = arctan (∆X / ∆Y) = arcsin (∆Y / s) = arccos (∆X / s)
    Pärast rumbilise nurga arvutamist ja arvutuste kontrollimist teise valemi järgi määratakse tabelis toodud juurdekasvude märkide kombinatsioonid põhjal rumbi nimetus(veerand).
    Pärast direktsiooninurga arvutamise saab joone pikkuse leida täisnurksest kolmnurgast KTT’.

    16. Direktsiooninurkade arvutamine nii koordinaatidest kui ka mõõdetud nurkadest

    Koordinaatidega
    Joone direktsiooninurga ja joone pikkuse arvutamine otspunktide ristkoordinaatide järgi.
    Antud Punktid A(XA, YA) ja B(XB, YB)
    Leida ∆X, ∆Y, s, R
    Lahendus ∆X = XB – XA ∆Y = YB – YA s2 = ∆X2 + ∆Y2
    R = arctan (∆X / ∆Y) = arcsin (∆Y / s) = arccos (∆X / s)
    Mõõdetud nurkadest.
    Parempoolsed nurgad αi = αi-1 ± 180o – βi ∑βt = n * 180o + αa – αn ∑βt = 180o (n – 2)
    Vasakpoolsed nurgad αi = αi-1 ± 180o + φi ∑φt = n * 180o – αa + αn ∑φt = 180o (n – 2)

    17. Riigi geodeetiline põhivõrk

    Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist . GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut. ka traditsioonilisi meetodeid .

    18. Nõuded geodeetilistele punktidele

    Geodeetilise põhivõrgu punkt kindlustatakse maastikul geodeetilise märgiga ja tähistatkse tunnusposti, geodeetilise püramiidi või signaaliga. Geodeetiline punkt asetatkse hea kandevõimega pinnasesse nagu liiv, kõva konsistentsiga saviliiv või lubjakivi. Tunnuspostile kinnitatakse metallsilt, millele on kirjutatud punkti number ja tekst : „EESTI VABARIIGI katise all olev GEODEETILINE PUNKT“
    Püramiidid ja signaalid valmistatakse metalltorudest või palkidest. Signaalid erinevad püramiididest selle poolest, et nende ülaossa on ehitatud spetsiaalne alus instrumendi paigaldamiseks ja rõdu vaatleja jaoks. Geodeetilise põhivõrgu punktidena kasutatakse ka kirikutorne, majakaid, kõrgeid korstnaid jm.

    19. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine

    Geodeetilise mõõdistamisvõrgu (GMV) rajamise eesmärgiks on maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse teodoliit - (tahhümeetria-) käike, avatud maastikul kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit ning GPS-mõõtmisi.
    • Kolmnurkade süsteem: Lõikenurgad määratavate punktide juures > 30o, üksikute joonte pikkused alla 150m . Lähtepunktideks kõrgema klassi punktid.
    • Otselõige: Nurgad või jooned mõõdetakse kolmest antud punktist määratavale punktile.
    • Kombineeritud lõige: Mõõdetakse nurk ühest antud punktist määratavale punktile ja seejärel mõõdetakse määratavas punktis nurgad kolmele antud punktile.
    • Vastulõige: Määratavas punktis mõõdetakse nurgad neljale kindelpunktile.
    • Polaarkiirte meetod: GMV tihendamiseks , kui on kasutada elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele.
    GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku.
    • Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile.
    • Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile.

    20. Punkti asukoha abriss

    Abriss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjekti, nagu hooned, posti, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud jm. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abriss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3-4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini +/- 5cm täpsusega. Punkti abrissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna sound . Oluline on ära märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abrissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva.

    21. Situatsiooni mõõdistamine


    Situatsiooni all mõtleme objekti(kõik nähtavad objektid, nii looduslikud kui tehis ), mida tahame plaanile kanda. See toimub iseloomulike nurkade ja külgede mõõtmise abil. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise.
    • Ristjoonte viis: Sel juhul on teljeks mõõdistuskäigu külg, mööda seda külge tõmmatakse maapinnale pingule rulett , liikudes mööda ruletti püstitatakse ristjooned mõõdistatavatele kontuur punktidele( ekker ). Pikki külge määratakse kauges objektini(ruletiga). Koostateks abriss. Sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kõrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon . Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist .
    • Polaarkoordinaatide viis: kasutatakse nurka ja kaugust. Aluseks mõõdistuskäigu üks külg ja tema alguspunkt. Teaodoliidi alil mõõdetakse horisontaalnurk kuni mõõdistatava punktini. Kaugust mõõdetakse kas ruleti võikaugusmõõturiga Ringmalli ja joonlauaga kantakse peale punktid. Tööde kergendamiseks on ringmallil tihi peal ka joonmõõtkava. Leiab rakendamist tahhümeetrilisel mõõdistamisel. Polaarkoordinaatides mõõdistamisel kasutatakse kaugusmõõturiga teodoliite või tahhümeetrit.
    Lõigete meetod: Lõigete viisis aluseks on mõõdistus käigu küld ja mõlemad tema otspunktid. Kaks võimalust- nurgaline ja joone pikkuse järgi. Nurgaline on kasutusel siis kui ei saa joone pikkust mõõta .nurgaline otselõige, kasutatakse ringmalli. Suundade lõikepunkt annabki õige kontuuripunkti. Mõõtmine tülikas, kuid lihtne, kasutada mugav. Sobib kasutada seal, kus kauguse mõõtmine objektini on takistatud.

    22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused

    Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused- Meie tehtud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #1 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #2 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #3 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #4 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #5 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #6 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #7 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #8 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #9 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #10 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #11 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #12 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #13 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #14 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #15 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #16 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #17 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #18 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #19 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #20 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #21 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #22 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #23 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #24 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #25 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #26 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #27 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #28 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #29 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #30 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #31 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #32 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #33 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #34 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #35 Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted #36
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gertsaarm Õppematerjali autor

    Meedia

    Mõisted

    Sisukord

    • Lähtesuund
    • Lõppsuund
    • Joonis 10.Teodoliitkäigu sidumine kohaliku alusvõrguga
    • Χ
    • Χ =
    • Υ

    Teemad

    • Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega
    • Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed
    • Geograafilised koordinaadid
    • Geotsentrilised koordinaadid
    • Tasapinnalised ristkoordinaadid
    • Polaarkoordinaadid ja nende kasutamine maastikuobjektide asukohtade
    • kirjeldamisel
    • Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal
    • Kaardiprojektsioonid ja –moonutused
    • Paralleelprojektsiooni
    • r=R*cosβ
    • Tsentraalprojektsioon
    • Stereograafiline projektsioon
    • Eesti baaskaardi TM projektsioon
    • Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused
    • Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus
    • Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97
    • Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide
    • koondumine. Rumb, tabelinurk
    • Geodeetiline otseülesanne
    • Geodeetiline pöördülesanne
    • Direktsiooninurkade arvutamine nii koordinaatidest kui ka mõõdetud nurkadest
    • Koordinaatidega
    • Mõõdetud nurkadest
    • Riigi geodeetiline põhivõrk
    • Nõuded geodeetilistele punktidele
    • Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine
    • Punkti asukoha abriss
    • Situatsiooni mõõdistamine
    • Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused
    • Tasandamise tingimused
    • Joone pikkuse mõõtmine
    • Mõõteinstrumendi horisonteerimine ja tsentreerimine
    • Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!)
    • Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!)
    • Horisontaalnurga mõõtmine
    • Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele
    • Teodoliidi kontroll ja justeerimine
    • Teodoliidi pikksilma pöörlemistelje ja viseerimistelje mitteperpendikulaarsuse mõju
    • mõõtmistulemustele, elimineerimise meetmed
    • Kaldenurga mõõtmine
    • Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes
    • Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang
    • Lahtise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang
    • Koordinaatide arvutuslehel arvutatakse
    • järg
    • parandatud
    • Maa-ala plaani koostamine
    • Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus
    • Topograafilised leppemärgid
    • Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte
    • Ekker-mõõdistamise põhimõte
    • Trigonomeetriline nivelleerimine
    • Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii
    • Tahhümeetrilised arvutused
    • Tahhümeetrilise mõõdistamise plaani koostamine
    • Reljeefi kujutamine, samakõrgusjoonte omadused
    • Nivelleerimise liigid
    • Põhilised nivelleerimisviisid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline
    • baromeetriline ja GPS vahenditega mõõtmine
    • Kõrguslike nivoopindade omadused
    • Maa kuremusest ja refraktsioonist tingitud parand
    • k= s²/2R kus s =AB on nivelleeritavate punktide vahekaugus ja R Maa raadius
    • Kallaku maastikul
    • läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes
    • moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole
    • Seetõttu saadakse latilugem mõnevõrra väiksem
    • f=∆k-∆r=0,42(s²/R)
    • Et suuremaid vigu vältida kasutatakse tavaliselt keskelt nivelleerimist kus õlad on
    • võrdsed
    • Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast
    • Kõrguskasv punktide A ja B vahel võrdub
    • instrumendi kõrguse i ja edasivaate e vahega. Otsast nivelleerimisel saadakse vaid
    • edasivaade!
    • Nivelliiride tüübid
    • Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga
    • Kompensaatornivelliir e. isehorisonteeruv
    • Digitaalnivelliirid e. elektronnivelliirid
    • Nivelliiride täpsusklassid
    • Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel
    • Kõrgtäpsed nivelliirid ν ≤ 10’’
    • Täpsed nivelliirid ν ≤ 15’’
    • Tehnilised nivelliirid ν ≤ 45’’
    • Nivelliiri peamised koostisosad (joonis!)
    • Nivelliir H-3 põhiosad
    • Nivelliiri teljestik, nõuded nivelliiri telgedele
    • Nõuded telgedele
    • Nivelliiri kontroll ja justeerimine
    • Nivelliiri peanõude kontroll, selle läbiviimise üksikasjalik kirjeldus ja nõuded
    • tulemustele
    • Nivelleerimislatid, nõuded ja kontrollid
    • lati
    • konstandiks
    • Lattide kontrollimine
    • meeter- ja detsimeeterjaotisi
    • lattide
    • painet
    • Lati vesiloodi
    • Lati konstandi
    • Lati tallatasadi ja telje ristiolekut
    • Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas
    • Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju
    • elimineerimiseks
    • Liht- ja liitnivelleerimine
    • Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid üheküljeliste lattidega nivelleerimisel
    • Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid kaheküljeliste lattidega nivelleerimisel
    • Nivelleerimise väliraamatu kontroll
    • Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid
    • Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine
    • Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine
    • Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded
    • f
    • f
    • Kaevude uurimise täpsusnõuded
    • Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil
    • Ruutude meetodi
    • Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil
    • Pinnanivelleerimise arvutused
    • Pinnanivelleerimise plaani koostamine
    • Trass, trassi piketeerimine
    • Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine
    • Trassi nivelleerimine
    • Trassi piki- ja põikprofiilide koostamine
    • Kõverate detailne märkimine
    • Projektsuuna märkimine
    • Projektjoone märkimine
    • Projektkkõrguse märkimine
    • Projektkalde märkimine
    • Horisontaalse väljaku märkimine
    • Projektkaldega väljaku märkimine

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    138
    docx
    GEODEESIA II eksami vastused
    16
    docx
    Geodeesia eksamiküsimuste vastused
    40
    docx
    Geodeesia eksamiküsimuste vastused 2017
    15
    doc
    Geodeesia II Eksamiküsimused
    15
    doc
    Geodeesia II Eksami kordamine
    4
    doc
    Geodeesia I eksami vastused
    13
    docx
    Geodeesia I Eksami vastused
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !