Facebook Like

Geneetika I vastused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
GENEETIKA I KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS
  • Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis.
    MEDITSIIN
    Geneetilised uuringud on alati olnud suures ulatuses seotud meditsiiniga ja nende eesmärgiks on olnud meditsiiniprobleemide lahendamine. Need uuringud on võimaldanud leida viise võitluses nakkushaigustega ning kindlaks teha geene, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Geneetikute töö tulemuseks on ka efektiivselt töötavad vaktsiinid.
  • Molekulaarne diagnostika ehk teha kindlaks geenid , mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel.
    Molekulaarsete diagnostikameetoditega on võimalik tuvastada haigusi põhjustavaid mutantseid geene. See aitab leida optimaalseid ravivõimalusi.
    Nt alpaktonuuria on perekonniti päranduv, lisaks huntingtoni tõbi, tsüstiline fibroos .
  • Geeniteraapia rakendamine. Geeni defekt kompenseeritakse uue, funktsionaalse geeni rakku
    viimisega. Nt immuunpuudulikkuse ja tsüstilise fibroosi korral. Terve geen viiakse organismi lisaks defektsele geenile: Sisseviidud geeni ekspressioonitase on kontrollimatu , Sisseviidud geen integreerub suvalisse kohta genoomis , võivad tekkida soovimatud mutatsioonid
  • Sünnieelne diagnostika. See on oluline eriti juhul, kui vanemate suguvõsas esineb geneetilisi haigusi.
  • CRISPR Cas9 - uus lahendus! Peaks asendama defektse geeni terve geeniga selle õiges
    asukohas. Katsejärgus. Praegu inimeste puhul veel ei rakendata, va. Hiinas.
    Cas9 endonukleaas teeb DNA-sse vajalikku kohta katked tänu selle kohaga paardunud komplementaarsele RNA-le. DNA järjestuste deletsioonid, uue järjestuse sisestamine rekombinatsiooni abil
    Eelmise sajandi lõpul selgitati samuti, et ka komplekssete haiguste puhul on tegevad konkreetsed geenid.
  • Vähialased uuringud. Geenmutatsioonid. Ka vähk on põhiolemuselt geneetiline haigus.
    Kuna rakkude jagunemist ja diferentseerumist kontrollivad geenid, siis nende geenide mutatsioonid võivad organismi eluajal muuta raku kasvu kontrollimatuks. Seepärast on ka vähk arengubioloogiline haigus. Üldiselt on vähi tekkel tegemist mitmete geenidega, mis vähi väljaarenemiseks peavad kõik muteeruma. Vähi tekke sagedust vähendab siiski olukord, kus vastavate geenide mutatsioonid ei pruugi tekkida ühes ja samas rakus ning rakk ei muutu kasvajalikuks. Mitme mutatsiooni esinemise tõenäosus suureneb vanusega. Teisalt , kui mingi vähi geene organismis pole, siis puudub sel organismil ka eelsoodumus vastava haiguse tekkeks.
  • Farmakogeneetika. Personaalmeditsiin. Inimgenoomi puhul on päevakorda tõusnud personaal- ehk
    individuaalmeditsiini küsimused. Ravimid pole universaalsed – nende toime sõltub organismist, tema genotüübist. Seega, kui meil oleksid nn geneetilised ravimid, mis toimivad vaid kindlate geenide ja genotüüpide puhul, oleks ravi kindlasti palju edukam . Personaalmeditsiini tungimine igapäevameditsiini on seniste teadsandmete põhjal veel kauge ootus.
    KOHTUMEDITSIINIS – inimeste tuvastamine
    DNA fingerprinting. Inimese DNAs on tohutult erineva pikkusega kordusjärjestusi. Praegu kasutatakse STR (short tandem repeat). Toimub STR-de amplifitseerimine PCR meetodil ja Sõltuvalt korduste arvust saadakse erineva pikkusega DNA fragmendid
    • Isaduse tõestamine
    • kohtumeditsiinis

  • Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine .
    Tänapäeval on paljud taimesordid geneetiliselt modifitseeritud , ehk need sordid sisaldavad lisageene.
    GMO – transgeenselt modifitseeritud organismid
    Sordiaretus: Üks võõraste geenide ülekande põhimeetodeid seisneb bakteri Agrobacterium tumefaciens’i Ti-plasmiidi vahendatud geenide ülekandes taimedesse. GMO-de kasutamine on tänapäeval rahvusvaheliselt ja riigiti küllalti rangelt kontrollitud. Põhjuseks potentsiaalne biooht: GMOde kontrollimatu levik looduses, mitteteadaolevate allergiliste või toksiliste ainete süntees või ravimiresidentsusgeenide horisontaalne looduslik ülekanne. Tootmiseks soovitatud taimedel neid kahjulikke mõjusid siiani veel kindlalt tõestatuna pole avastatud.
    Transgeensed taimed:

    Tõuaretus. Koduloomade tõuaretuses saadakse klassikaliselt suurema muna- piima- või lihatoodanguga tõuge. Tõuaretusse tõi pöörde kunstliku seemendamise massiline rakendamine, mis võimaldas hakata jälgima tõuaretuse kulgu. Isaslooma sperma kogumisel ja külmutamisel saab seda kasutada tuhandeteks seemendusteks.
    Järgmisele tasemele jõudis tõuaretus aga loodete siirdamise metoodi väljatöötamisega, mis võimaldab lühikese ajaga kasi välja vahetada või luua kiiresti uus kari .
    Järgmine tase võib saabuda transgeensete ja kloonitud loomade kasutamisega. Siiani on nende meetodite laialdasem kasutus piiratus oluliste probleemidega elujõuliste ning geneetiliselt täisväärtuslike järglaste saamisel.
    Transgeensed loomad:
    • tõuomaduste parandamine. Oleks võimalik loomade piimaga koos toota ka muud vajalikke aineid (nt verehüübe faktorit IX lambaste piimast).
    • teaduslikud uuringud. Transgeensete hiirte kasutamine: Imetajate geeniekspressiooni uurimine ja Geenide ülekandevektorite ja meetodite katsetamine, et neid hiljem kasutada inimese puhul.
    • Transgeensed kanad, kes on resistentsed ALV (avian leukosis virus ) vastu. Nende organism sisaldab defektset ALV-d, mis produtseerib loodusliku viiruse paljunemist blokeerivat valku. Ravimunad: raviotstarbelised valgud ja vaktsiinid munavalges.

    Transgeensed mikroorganismid :
    • Inimese kasvuhormooni ja insuliini tööstuslik tootmine

    Organismi kloonimine.
    Imetajate kloonimine:
    Organismi kloonimise tulemusena saadakse kaks või enam geneetiliselt identset isendit
    1. Sisuliselt on kloonid ka ühemunakaksikud, sest nad arenevad ühest viljastatud munarakust
    2. Embrüokloonimine: koduloomade puhul rakendatud varajase embrüo (2-8 raku staadium) rakkude lahutamist ning nendest identsete järglaste saamist.
    3. Kloonimine lähtudes imetajate somaatilistest rakkudest
    4. Somatic cell nuclear transfer – SCNT
    Esimesed kloonitud loomad: 1997 lammas Dolly . Ka lammas Dollyl tekkisid erinevad tervisehäired – pandi magama. Kloonimise tehnoloogiad on alles algstaadiumis, tehakse palju vigu.
    Kloonimise rakendusalad:
  • Transgeensete loomade paljundamine
  • Väljasurevate liikide paljundamine
  • (kloonitakse ka koduloomi, eriti Lõuna-Koreas)
    Kloonimisega kaasnevad probleemid:
    1. Geneetilised ja epigeneetilised efektid kloonimisel
      • Kromosoomide aberratsioonid
      • Muutused geenide avaldumise mustris, mida mõjutab DNA metülatsioon ja histoonide atsetülatsioon

    2. Edukus on alla 3%.
    Inimese reproduktiivne kloonimine on seadusega keelatud
    Eriti kui pragu on selles metoodikas veel väga palju vigu. Lisaks inimese isiksus on geenide ja keskkonna koostoime , ehk kloonides ei saaks sama isiksust. Peale lammas Dolly edukat kloonimist reguleeriti inimeste kloonimine kiiresti seadusevastaseks.
  • Geneetika väärkasutused.
    Meie käitumine ja isiksuseomadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. Alkoholismil ja skisofreenial on nt geneetiline eelsoodumus. Kui aga keskkonnarisk, nt alkohol , puudub, siis vastavat haigust ehk alkoholismi ei teki. Loodusliku valiku alusel organismi ebasobivaid tunnuseid asendatakse kasulikumatega. Galton arendas seda ideed edasi: Kui inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on evolutsioneerunud siis on need ka päritavad ja neile rakendub valik. Inimsoo kiiremaks parandamiseks saaks kasutada kunstlikku valikut – eugeneetikat.
    19. sajandil leiti, et tsiviliseeritud ühiskondades on loodusliku valiku toime vähenenud : kõrgvõimekad isikud sigivad märksa vähem kui madalamate võimetega inimesed. Kuidas inimest „parandada“?
    Eugeenika - teadus kõigist mõjudest ja tingimustest, mis määravad populatsiooni vaimseid ja kehalisi kvaliteete tulevastes põlvkondades; selle eesmärk on kindlustada iga rass , klass või sekt kehaliselt ja moraalselt parimate ja vaimselt võimekamate esindajatega.
    Eugeenikas oli kaks lähenemist:
    Positiivne eugeenika – parimate omadustega isikute sigimise riiklik stimuleerimine (nt rahalised toetused võimekamate motiveerimiseks).
    Negatiivne eugeenika – kahjulike omadustega indiviidide sigimise piiramine (mitmetes riikides rakendati ainult seda). Piirati vaimuhaigete või muude vigadega, aga ka kriminaalide ja nende, kelle seksuaalne orientatsioon oli muutunud, sigimist. USAs steriliseeriti indiviidid , keda peeti idiootideks või retsidivistideks.
    Kuigi eugeneetika eesmärgid olid pigem humaansed – inimsoo pirandamine, siis olid eugeneetika rakendused inimsusevastased .
    1895 Alfred Ploetz – kirjutas raamatu “Rassenhygiene”, ei ole tegelikult seotud eugeenikaga, põhines rasside bioloogilisel ebavõrdsusel (aarialaste rassiline ülimus)
    Rassihügieeni seadus 1923 – hakati hiljem nimetama eugeenikaseaduseks. Juutide jt. rahvaste hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. Nii sai eugeenika negatiivse varjundi.
    Nii muutus võimatuks ka positiivse eugeenika propageerimine (nt. geeniuste spermapangad ja sellega võimekate inimeste geene levitada). Kogu eugeenika muutus pikaks ajaks tabuteemaks.
    1948 keelati N. Liidus geneetikaalased uuringud täielikult. Põlu alla sattusid ka statistikaalased uuringud ja küberneetika. Toimus teadlaste sattumine isolatsiooni, paljud kunagi kuulsad Vene teadlased hukati või surid vangis . Näiteks Nikolai Koltsov (avastas 1903 tsütoskeleti, 1927 oletas, et geneetiline info on salvestatud 2-ahelalisse hiidmolekuli, mille ahelad on komplementaarsed) , Sergei Tšetverikov (üritas leida geneetilist põhjust looduslikult valikule).
  • Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi.
    EUKARÜOOTNE GENOOM
    PROKARÜOOTNE GENOOM
    TUUM JA TUUMA- MEMBRAAN
    On nii rakutuum kui tuumamembraan .
    Tuum puudub. Geneetiline info on koondunud tsütoplasmas raku piirkonda, mida nimetatakse nukleoidiks.
    GEENIDE ARV
    Enamasti üle 5000
    Keskmiselt ~1000-5000
    VALGU SÜNTEES
    Transkriptsioon ja valgusüntees on teineteisest lahutatud nii ajaliselt kui ruumiliselt.
    1.DNA asub rakutuumas ja seal toimub ka RNA süntees – transkriptsioon.
    2.RNA transporditekse läbi tuumapooride tsütoplasmasse
    3.Ribosoomides, mis paiknevad ERil, toimub valgusüntees mRNA-s sisalduva geneetilise info põhjal
    Nii kui RNA süntees algab, on samaaegselt võimalik valgusüntees.
    REPLIKATSIOON
    Replikatsioon algab paljudest replikatsioonialguspunktidest, kuni replikatsioonikahvlid ühinevad.
    Replikatsioon algab ühest kohast, kuni teeb rõngaskromosoomil ringi peale
    INTRONID
    Esinevad intronid valke kodeerivates geenides.
    Introneid ei esine, splaissing ei ole vajalik.
    RNA PROTSESSING
    Esineb splaissing enne valgusünteesi.
    Ei esine. Nii kui RNA süntees algab, on samaaegselt võimalik valgusüntees
  • Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel.
    1. GENEETILINE SARNASUS. Mitoosi teel jagunevad tütarrakud on emarakuga geneetiliselt identsed. Meioosi teel jagunevad tütarrakud on emarakust geneetiliselt erinevad, tagades geneetilise varieeruuvuse indiviidide vahel.
    Meioosis erinevad juba peale esimest jagunemist tütarrakud emarakust, mis peale seda saavad veel üks kord jaguneda. Lisaks toimub meioosi esimeses profaasis kromosoomide ristsiire ning esimeses anafaasis liiguvad raku vastaspoolustele homoloogilised kromosoomid , mitte tütarkromatiidid.
    2. PLOIDSUS . Mitoosi teel jagunedes on nii emarakk kui tütarrakud on diploidsed. Meioosi teel jagunedes moodustub kokku 4 haploidse genoomiga gameeti.
    3. AEG. Sõltuvalt organismist ja rakkude keskkonnast, võib mitoos kesta mõnest tunnist mõne päevani. Meioosi puhul võib aga juba ainult esimene profaas osadel loomadel kesta aastaid.
    4. RAKUJAGUNEMISTE ARV. Meioosis toimub rakujagunemine 1 kord, kus tekib 2 diploidset rakku. Meioosis toimub kaks rakujagunemist:
    1) redutseeriv jagunemine: Homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel ja lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse.
    2) võrdväärne jagunemine - Tütarkromatiidid jaotuvad tütarrakkudesse nii nagu mitoosis
    5. TOIMUMISKOHT . Mitoos toimub somaatilistes rakkudes, meioos aga idutee rakkudes.
    6. DNA REPLIKATSIOON. Kuigi meioosis toimub rakujagunemine 2 korda, on nii meioosis kui mitosis 1 S-faas.
  • Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid.
    Mida vanemad eas naine lapse sünnitab , seda suurem tõenäosus on saada defektne laps. Downi sündroom on levinud. Ka teiste kromosoomide lisakoopiaid esineb, kuid need arenguhäired on veelgi suuremad ja üldiselt rasedus katkeb ise.
    Vead toimuvad kromosoomide jaotumisel tütarrakkudesse. Kuni 5% seemnerakkudest sisaldavad samuti ebanormaalset kromosoomide komplekti.
    Meioosi evolutsiooniline tähtsus:

    Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Kromosoomide võimalike kombinatsioonide arv on 223 (~ 1000000 kombinatsiooni ).
    • Ristsiirde toimumine meioos I profaasis suurendab veelgi geneetilist muutlikkust. 1 homoloogilistest kromosoomidest on pärit isalt ja teine emalt.
    • Suurem võimalus positiivsete mutatsioonide tekkeks ja kinnitumiseks. Kiirem kohastumisvõime.

    Kuigi toimub munarakkudes 4 jagunemist, saadakse ikkagi korraga 1 munarakk . Tekib 1 munarakk ja 3 polaarkeha .
  • Mendeli avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel.
    1865 – Mendel summeerib pärilikkuse üldprintsiibid. 1900 Mendeli seadused taasavastati 3 sõltumatu teadlase poolt.
    Modohübriidne ristamine : dominantsuse ja lahknemise printsiip.
    Monohübriidne ristamine: vaadatakse ühte tunnustepaari (kääbuskasvulised/kõrgekasvulised)
    Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega – hübriidid olid kõrgekasvulised.
    Mendeli katsetest järeldus, et geenid esinevad paaridena . Retsessiivne alleel avaldub vaid homosügootsena.
    Mendeli I seadus: DOMINANTSUSE PRINTSIIP: Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid. Heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul.
    Mendeli II seadus: SEGREGEERUMISE PRINTSIIP: Kaks erinevat alleeli lahknevad heterosügootide gameetide moodustumisel. Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas F2 toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterüsügootsed järglased.
    Dihübriidne ristamine – Mendeli III seadus
    Dihübriidne ristamine: vaadeldud on kahe tunnuse pärandumist, mida määravad geenid paiknevad erinevates kromosoomides. Kõik vaadeldavad tunnused peavad olema erinevates kromosoomides, vastasel juhul seaduspära ei kehti.
    GEENIDE SÕLTUMATU LAHKNEMISE PRINTSIIP. Dihübriidsel ristamisel erinevate geenide alleelid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest tõltumatult.
  • Geenide alleelne varieeruvus ja mõju fenotüübile: semidominantsus, kodominantsus , mitmealleelsus . Tooge näide!
    Alleel on täielikult dominantne siis, kui ta annab täpselt samasuguse fenotüübilise efekti homo- ja heterosügootses olekus (fenotüübiliselt on ju AA ja Aa üksteisest eristamatud). Ebatäielikult või osaliselt dominantne on heterosügootide(Aa) fenotüüp aga siis, kui ta on homosügootidest (AA/aa) erinev.
    Erisatakse kahte tüüpi vastasmõju erinevusi täielikust domineerimisest:
  • SEMIDOMINANTSUS = intermediaansus
  • KODOMINANTSUS
    SEMIDOMINANTSUS - F1 põlvkonnas avaldub vahepealne tunnus.
    Ristatakse kaks homosügooti (punane värvus, pigmendi puudumine). Järglased on roosade õitega. Dominantne tunnus avaldub osaliselt.
    Kui edasi F1 põlvkonda ristata siis vaid ¼ on punane, ¼ valge ja 2 neljast on roosad.
    Õite värvus sõltub geenidoosist. Pigmenti toodetakse nii homosügootsete dominantse alleeli esindajates kui ka heterosügootides (Aa), kuid seal sünteesitakse vähem ensüümi, mis annab punase õite värvuse. Dominantne alleel avaldub heterosügootides nõrgemini , tulemuseks õite roosa värvus.
    (vähem dominantset alleeli = vähem punast värvi andvat ensüümi)
    NÄIDE: Punaste ja valgete õitega lõvilõugasortide ristamisel on järglased roosade õitega.
    KODOMINANTSUS - Alleelid avalduvad võrdselt, teineteisest sõltumatult.
    Mõlema homosügoodi poolt määratud produkt esineb heterosügootides, ehk heterosügootides avalduvad mõlema homosügoodi geeni alleelid võrdselt (muidu avaldub dominantne).
    NÄIDE: Inimese vererakud võivad toota M ja N antigeeni korraga. Inimestel esineb selline olukord vererakkude M- ja N-antigeenide äratundmisel. Neid inimese immuunsüsteemi poolt toodetavaid antigeene, määratakse sama geeni kahe erisuguse alleelse variandi poolt. M- ja N-veregruppidega homosügoote (AA) saab veretüüpide detekteerimisel selgitada vastavalt anti-M ja anti-N seerumitega (antikehadega), mis annavad aglutinatsioonireaktsiooni ( antigeen + antikeha =sade). Heterosügootidel (Aa) esineb aga reaktsioon mõlema antiseerumiga, see tähendab, et mõlemad alleelid avalduvad teineteisest tõltumatult. Nt inimestel on veres kaks antigeeni L ja M.
    NÄIDE: Rodotendronil võivad olla siiru -viirulised õied . Mõlemad alleelid võivad avalduda.
    MITMEALLEELSUS= POLÜALLEELSUS - Tunnuse määravad ühe geeni 3 või enam alleeli. Geen võib esineda rohkem kui kahe erisuguse alleelina.
    NÄIDE: Küülikute kasva värvust kontrollivate geenide alleelid.
    c – albiino
    ch – himaalaja
    cch – tšintšilja
    c+ - metsiktüüp. Looduslikus populatsioonis on enamik küülikuid c+ alleeli suhtes homosügootsed.
    Homosügooses olekus on igal alleelil oma fenotüüp:
    cc – üleni valged
    chch – valged jänesed , mustad kõrvad/käpad/ninaots
    cchcch – valge karvkate , karvade otsad on mustad
    c+c+ - tumeda karvaga
    fenotüübiline variatsioon
    Metsiktüüpi c+ domineerib kõigi teiste üle. c on retsessiivne kõigi ülejäänute suhtes. cch on osaliselt dominantne, ehk dominantne ainult ch suhtes.
    c+ > cch > ch > c
  • Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks.
    Mutatsioon – muutus geneetilises materjalis .
    Mutatsioonide jaotus nende toime alusel:
  • Nähtavad mutatsioonid – muudavad fenotüüpi
  • Neutraalsed mutatsioonid – ei muuda fenotüüpi
  • Steriilsed mutatsioonid – ei võimalda mutatsiooni kandvatel isenditel järglasi saada
  • Letaalsed mutatsioonid – ei arene elujõulist organismi
  • Retsessiivne amorfne mutatsioon, funktsiooni kaotanud alleel – vajalikku valku ei sünteesita, tugev fenotüübiline efekt homosügootses olekus
  • Retsessiivne hüpomorfne mutatsioon, kus polüpeptiidi funktsioon osaliselt säilib. Mutantne fenotüüp võib ilmneda aga tunduvalt nõrgemalt.
  • Dominantne neomorfne mutatsioon, on tekkinud uue funktsiooniga alleel – uute omadustega polüpeptiid , mis põhjustab uue, mutantse fenotüübi
    Heterosügootide fenotüüp erinevate mutantsete alleelide puhul
    a – retsessiivne amorfne (funktsiooni kaotanud) alleel – metsiktüüp
    ah – retsessiivne hüpomorfne (funktsioon osaliselt säilinud) alleel – metsiktüüp
    aDdominantne neomorfne (uue funktsiooniga) alleel – mutantne
    a+ metsiktüüpi alleel
    RETSESSIIVSETE MUTATSIOONIDE ALLEELSUSE TESTIMINE
    Mutatsioonid võivad olla ka erinevates geenides. Kuidas teha kindlaks kas mutatsioonid on samas geenis ( alleelsed ) või erinevates geenides (mittealleelsed)?
    Seda saab kindlaks teha retsessiivsete mutatsioonide korral, mitte aga dominantsete mutatsioonide korral. Mutatsioonide alleelsust saab kontrollida, ristates neid testertüvedega – neis on retsessiivsete mutatsioonide esinemine kindlates geenides eelnevalt välja selgitatud .
    Ristamisse võetav testertüvi on homosügootne teatava geeni retsessiivse alleeli suhtes. Kaks mutatsiooni on sama geeni alleelid, kui hübriidide fenotüüp on mutantne. Metsiktüüpi fenotüübi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geneetika I vastused #1 Geneetika I vastused #2 Geneetika I vastused #3 Geneetika I vastused #4 Geneetika I vastused #5 Geneetika I vastused #6 Geneetika I vastused #7 Geneetika I vastused #8 Geneetika I vastused #9 Geneetika I vastused #10 Geneetika I vastused #11 Geneetika I vastused #12 Geneetika I vastused #13 Geneetika I vastused #14 Geneetika I vastused #15 Geneetika I vastused #16 Geneetika I vastused #17 Geneetika I vastused #18 Geneetika I vastused #19 Geneetika I vastused #20 Geneetika I vastused #21 Geneetika I vastused #22 Geneetika I vastused #23 Geneetika I vastused #24 Geneetika I vastused #25 Geneetika I vastused #26 Geneetika I vastused #27 Geneetika I vastused #28 Geneetika I vastused #29 Geneetika I vastused #30 Geneetika I vastused #31 Geneetika I vastused #32 Geneetika I vastused #33 Geneetika I vastused #34 Geneetika I vastused #35 Geneetika I vastused #36 Geneetika I vastused #37 Geneetika I vastused #38 Geneetika I vastused #39 Geneetika I vastused #40 Geneetika I vastused #41 Geneetika I vastused #42
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lizi Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Geneetika I kordamisküsimuste põhjalikud vastused koos näidete ja joonistega. Kordamisküsimusi on kokku 80.
    geneetika , sissejuhatus , mendeli seadused , replikatsioon , translatsioon , transkriptsioon , DNA , RNA , ribosoom , polüalleelsus , epistaas , pleiotroopsus , penetrantsus , kodominantsus , geenide kaardistamise meetodid

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    94
    doc
    Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
    96
    doc
    Sissejuhatus geneetikasse
    36
    doc
    Geneetika I kordamisküsimused
    18
    doc
    Geneetika I kordamisküsimused
    22
    doc
    Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013
    48
    rtf
    Geneetika eksami vastused
    13
    doc
    Geneetika I kordamisküsimused
    34
    docx
    GENEETIKA



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun