Folkloristika alused (3)

4 HEA
 
Säutsu twitteris
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid;
rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused).
Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust:
1. aineloend
2. tunnuste loend
3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine
Rahvaluule
· tugineb traditsioonile
· varieerub ulatuslikult ­ iga esitlus on ainulaadne
· võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme
· on tavaliselt anonüümne
· kujundab maailmavaadet
ÜLDDEFINITSIOON:
Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos
teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning
talle on omane pidev muutumine.
Ajalooline käsitlus:
Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19. sajandil tõlkena saksa keelest. 1896. aastal esineb Hurt Riias
muinasaja uurijate kongressil ettekandega eesti rahvaluulest ja esitab selle saksakeelsena. Hiljem tõlgib oma
ettekande eesti keelde. Seal viib ta eesti ja saksakeelsed terminid vastavusse. Ta kasutab mõistet
,,vanavara", millega tähistab rahvamälestusi. Vastava eriala uurimist nimetab Hurt ,,Folklore" ehk rahvateadus.
Hiljem viib Eisen selle mõiste vastavusse ,,rahvaluulega", olles mõiste ,,rahvaluule" looja. (1893). Eisen peab
,,rahvaluule" all silmas pärimusrühma ja pärimuse seda osa, mis kuulus rahvaluule ainevaldkonda.
1861. aastal kasutab Kreutzwald rahvaluule kogumisel mõistet ,,vana vara", viidates sellega
minevikupärandile.
Selline mõistetekäsitlus näitas, et rahvaluulet kasutati ajaloolisest aspektist lähtudes ja kuigi tänapäeval ei
piirdu rahvaluule mõiste ainult ajalooga, on viimasel siiski tähtis osa definitsiooni moodustamisel.
Poeetiline käsitlus:
Algab Herderi rahvaluulekäsitlusega. 1878 kasutas Bergmann esimest korda terminit rahvaluule.
19. sajandil käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu(Hurt), 20. sajandil, kui seda hakkasid uurima
Loorits, Tedre ja Laugaste, lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele,
kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid
huvitama ka selle esitus,muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine1990ndatel
lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa.
Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud.
Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada
teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva
pärimusrühma enesemääratlust.

Mõiste Aeg Kes kasutas? Mis kontekstis?
1. ) Vana vara (regivärsilood, 1861 (1843) Kreutzwald Suunatud minevikupärandile.
ennemuistsed jutud)
2. )Rahvamälestused ehk
vanavara 1870ndad1888, Hurt Kõik, mida rahvas oma minevikust
1896 mäletab: jutud, kombed, arvamised,
usk, ütlemised, laulud ja mängud.
Suunatud aineloendile
Rahvaluule 1936 Oskar Loorits Rahva mälus suuliselt säilinud ja
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Folkloristika alused #1 Folkloristika alused #2 Folkloristika alused #3 Folkloristika alused #4 Folkloristika alused #5 Folkloristika alused #6 Folkloristika alused #7 Folkloristika alused #8 Folkloristika alused #9 Folkloristika alused #10 Folkloristika alused #11 Folkloristika alused #12 Folkloristika alused #13 Folkloristika alused #14 Folkloristika alused #15 Folkloristika alused #16 Folkloristika alused #17
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
101 laadimist Kokku alla laetud
3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kohla Õppematerjali autor

Lisainfo

kordamisküsimuste põhjal koostatud kokkuvõte eksamiks
folkloristika alused , rahvaluule

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kes kasutas? Mis kontekstis ?
  • Kes on vahendajaks kellegi teise (jumala ?
  • Kui modernne on kaasaegne/tänapäeva muistend ?

Mõisted

Sisukord

  • Mõiste
  • Kes kasutas? Mis kontekstis?
  •  ) Vana vara (regivärsilood, 
  •  )Rahvamälestused 
  • Rahvaluule
  • Ossiani laulud
  •  Rahvaluuleteaduse kujunemine 19. saj lõpul ja 20. saj algusel (1870ndad­1919)
  • Eesti Rahva Muuseum
  • Eesti Rahvaluule Arhiiv
  • Aktiivne faas­
  • Mälufaas­
  • Unustamise faas­ 
  • Esimene. 
  • Teine. 
  • Rahvaluuleteaduse põhimõisted
  •  traditsioon
  •  stereotüüp
  •  tüüp
  •  Variant
  •  Andersoni seadus – 
  •  sünkretism ­ 
  • Pärimusrühm – 
  • Kaasaegsetes rahvaluulekäsitustes 
  •  Folkloori „esimene elu”
  •  Folkloori „teine elu” 
  • Modernistlik­postmodernistlik uurimine ­ 
  • Tekstikeskne – kontekstikeskne uurimine 
  • Objektiivne – subjektiivne aspekt
  • II Eesti rahvaluule
  • Rahvaluule kirjanduslikud liigid
  • Folkloorižanr
  • Rahvaluule tehnikad: rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana, internetipärimus
  • Suuline ja
  •  kirjakultuur
  • Suuline ja kirjalik
  • ­ legend (kui kirjaliku algupära tekst)
  • ­ahelkirjad, õnneketid jms (1930. aastail, Walter Anderson)
  • ­salmialbumid (Eda Kalmre)
  • ­elulood (1990ndail)
  • Rahvaluule Eesti külaühiskonnas ja tänapäeval
  • Eesti rahvalaulu kujundisüsteem
  • Lüroeepika: 
  • Lüürika
  •  Regilaulu ajalooline kontekst
  •  Rahvakalender talupojaelus ja tänapäeval
  •  Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis
  •  Mängud ja rahvaluuleliikide põimumine
  •  Pärimuslik ajalugu kui meetod
  •  Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest suhetest
  • Linnalood
  • Elulood

Teemad

  • Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; 
  • rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused)
  • Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos 
  • teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning 
  • talle on omane pidev muutumine
  • rahvateadus
  • Selline mõistetekäsitlus näitas, et rahvaluulet kasutati ajaloolisest aspektist lähtudes ja kuigi tänapäeval ei 
  • piirdu rahvaluule mõiste ainult ajalooga, on viimasel siiski tähtis osa definitsiooni moodustamisel. 
  • rahvaluule. 
  •  ) Vana vara (regivärsilood, 
  • ennemuistsed jutud)
  •  )Rahvamälestused 
  • vanavara
  • folkloor
  • rahvaluule 
  • luulel
  • Rahvaluule ehk folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis
  • etnoloogiaks. 
  • Volkskunde­ 
  • Völkerkunde­ 
  • kansanrunos
  • etnoloogia 
  • Folklore, 
  • folklor , „narodnaja poesia“ , „narodnaja slovesnost“
  • Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika 
  • arengule
  • Kes on need inimesed, kes 
  • meie maal elavad? 
  •  Valgustuslik­romantiline rahvaluulekäsitlus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule
  •  Rahvaluuleteaduse kujunemine 19. saj lõpul ja 20. saj algusel (1870ndad­1919)
  •  Rahvaluuleteaduse kujunemise põhijooned 20. sajandil Eestis (institutsioonide kujunemine, 
  • teaduslike suundade kujunemine, eelistatumad uurimisküsimused ja meetodid üldisemas 
  • teadusajaloolises kontekstis)
  • eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool­ 
  •  Rahvaluule staatilise ja dünaamilise käsitluse põhimõtted. Mõiste „rahvaluule faasid“
  • tekkefaasi, 
  • rahvaluuleteaduse põhimõisteid (traditsioon, stereotüüp, tüüp, variant, Andersoni seadus, 
  • sünkretism, suulisus)
  •  traditsioon
  •  stereotüüp
  •  tüüp
  •  Variant
  •  Andersoni seadus – 
  • kunstiliikide
  • teksti loomise 
  • ja esitusega
  • ainus
  • Pärimusrühma osa pärimuse levikul (autori mõiste rahvaluules – anonüümsuse küsimus)
  • Rahvaluule osa tänapäeva kultuuris. Folklorism. Rahvaluule e folkloori kaks elu. Rahvaluule 
  • ja selle uurimine kultuuri (keelt, kirjandust, ajalugu jms) uurivate teaduste kontekstis
  • seatakse esiplaanile rühma kogemus
  •  Folkloori „esimene elu”
  •  Folkloori „teine elu” 
  • Muutunud on Esituse mehhanism, esituskoht, kuulajad ja  
  • eesmärgid
  • kirjandus(žanrid)
  • rahvalaulu keel ja selle ajalugu
  • esimesed regilaulutekstid 17. sajandist
  • etnoloogia(elulood kogemuse baasil), antropoloogia(kultuuriline) ja sotsioloogia(kaasaja 
  • ühiskonna uurimine, rahulolu ühiskonnas) – 
  • ajalugu (sh arheoloogia, sotsiaalajalugu) – 
  •  Rahvaluule uurimise keskused Tartus (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule 
  • Arhiiv, folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond): ajaloost ja tööst tänapäeval. 
  •  Rahvaluule­uurimise allikad: nende kogumise, korraldamise ja väljaandmise põhimõtted. 
  • allikad
  • uurimismeetodid
  •  Rahvaluule liigitamise põhimõtted (Mõistete „liik“ ja „žanr“ tähendus, rahvaluule liigitamise 
  • teoreerilised lähtekohad)
  • Eesti rahvaluuleliikide süsteem ja žanrid koos näidetega
  • rahvaluule tehnikad: suuline ja kirjalik
  • suuline 
  • suulisuse ja kirjalikkuse uurimine
  • oral­formulaic theory)
  • Lüürika
  •  Regilaulu ajalooline kontekst
  •  Rahvakalender talupojaelus ja tänapäeval
  • halloween
  •  Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis
  • põlluharimise ning paikse eluviisi 
  • kokkupuuted balti ja germaani hõimudega
  • Maaviljelus
  •  Mängud ja rahvaluuleliikide põimumine
  •  Pärimuslik ajalugu kui meetod
  • kuidas 
  • oral history
  •  Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest suhetest

Kommentaarid (3)


tesi: Üsna põhjalik materjal!
23:42 09-03-2012

gemo: Täitsa normaalne.
19:30 07-11-2011

martinas: väga hea
01:41 05-01-2013


Sarnased materjalid

17
doc
23
odt
21
pdf
29
docx
14
docx
13
docx
12
doc
13
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto