Füüsika 1 eksam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus 
Erinevad ühikud 
rad
rad
1
2
Hz
1
⇒ 1
Hz  
s
s
2
Vektorid  
r
 - vektor  
r
 
F ja  F  - vektori moodul  
F  - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg.  
x
r
 
F = F ⋅ cosα  
x
Vektor ristkoordinaadistikus 
Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: 
r
r
r
r
F = F ⋅ i + F ⋅ j + F ⋅ k , 
x
y
z
millest vektori moodul: 
2
2
2
F = F + F + F  
x
y
z
Kinemaatika  
Kiirus 
Keskmine kiirus 
Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis  aja 
t2
järgi. 
⋅ dt

s

t
s
=
 - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust 
= 1
 
t
k
t

t
ds
t2
=
 - hetkkiirus 
rdt

dt
r
r

t
r
dr
= 1
 
k
=
 , kus r on nihkevektor  
t

t

dt
 
 
 
Kiirendus 
Tangentsiaalkiirendus 
Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise 
Tangentsiaalne kiirenduse  komponent näitab, 
ki  rust . r
kui kiiresti kiirus muutub suuruse poolest. 
r
dv
Iseloomustab kiiruse mooduli muutumist ajas 
=
 
r
dv
dt
r
=
⋅    , kus e on v  suunaline  
t
2
2
dt
=
 
t
n
ühikvektor. 
r
r
Kui  > 0 , siis  ↑↑  
Normaalkiirendus  
t
t
r
r
Kui   0 ⇒ ε ↑↑ ω
 
ε  ω0 siis muutub nurksagedus  ω (ja periood T) imaginaarseks. Võnkumist praktiliselt ei 
toimu, algasendist väljaviidud keha läheb aperioodiliselt tagasi tasakaaluasendisse. Kogu kehale 
antud energia kulub takistusjõu ületamiseks enne ühegi võnke sooritamist. 
42. Sumbuvuse logaritmiline dekrement ja  relaksatsiooniaeg
Sumbuvust iseloomustavaid tegureid on kaks. 
Relaktsiooniaeg  τ 
Ajavahemik , mille jooksul võnke amplituud väheneb e korda. arv e on naturaallogaritmi alus. 
või 
Võrdeline võngete arvuga, mida süsteem sooritab ajavahemikus , kus võnkumiste amplituud 
väheneb e korda. 
A t +τ )
−α (τ
+ )
A e
 
0
A t )
=  
+ τ )
e
t
α τ⋅
e
⇒ α ⋅τ = ⇒ τ
1
1
 (viimane järeldus valemite lehele) 
Võnkete arv relaktsiooniaja jooksul Nτ avaldub: 
τ = T
τ
 − valemite leht 
s
1
1
 
=
τ
 
α ⋅T
s
Logaritmiline dekrement 
β ον teine sumbuvust kirjeldav suurus, mida nimetatakse sumbuvuse logaritmiliseks 
dekremendiks. See näitab kahe järjestikuse amplituudi(võetud ühe perioodi tagant) suhte 
naturaallogaritmi. 
A t )
β = α ⋅= ln
 
s
A t Ts )
Ts – sumbuva võnkumise periood 
 β =α ⋅ − valemite lehele 
s
43. Sundvônkumised. Resonants
Omavõnkesagedus − keha viiakse tasakaaluasendist välja ja jäetakse omaette . tekib mingi 
sagedusega võnkumine, mida nim omavõnkesageduseks. 
Omavõnkeperiood − seotud omavõnkesagedusega => T=2π/ω 
Sundvõnkumine 
Sundvõnkumise diferentsaalvõrrand: 
2
x& + 2αx& + ω sin ω + ϕ  
0
0
( 0
0 )
Sundvõnkumise algfaasi ϕ0 on sundivast jõust ϕs faasis alati maas
ϕ + ϕ = ϕ  
0
s
ehk 
2αωs
ϕ = ϕ −ϕ = ϕ −
 
0
s
s
2
2
ω −ω
0
s
 
F
A
 (valmite lehele) 
( 2
2
ω − ω + 4β ω
0
2
2
Resonants 
Väikese sumbuvuse korral amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi 
omavõnkesagedusele. Seda nim resonantsiks. 
 
Resonantssageduse saab arvutada valemiga: 
2
2
ω = ω − 2α  
r
0
44. Elastsuslained. 
Ristlainetus
 − osakesed ei võngu mitte laine levimissuunas, vaid sellega risti. Näiteks lainetused 
vee pinnal. Ristlaine tekib vedelate ja tahkete kehade pinnal, varrastes, keeltes. 
Pikilainetus  − osakesed võnguvad laine levimissuunas, kuid lõppkokkuvõttes nad ruumis siiski 
edasi ei kandu. Pikilainetus on nn ruumilainetus, levides aine sees. Näiteks heli levimine õhus. 
Lainepikkus  λ − laine levimise suunas võetud kahe lähima samas faasis võnkuva 
keskkonnaosakese vaheline
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika 1 eksam #1 Füüsika 1 eksam #2 Füüsika 1 eksam #3 Füüsika 1 eksam #4 Füüsika 1 eksam #5 Füüsika 1 eksam #6 Füüsika 1 eksam #7 Füüsika 1 eksam #8 Füüsika 1 eksam #9 Füüsika 1 eksam #10 Füüsika 1 eksam #11 Füüsika 1 eksam #12 Füüsika 1 eksam #13 Füüsika 1 eksam #14 Füüsika 1 eksam #15 Füüsika 1 eksam #16 Füüsika 1 eksam #17 Füüsika 1 eksam #18 Füüsika 1 eksam #19 Füüsika 1 eksam #20 Füüsika 1 eksam #21 Füüsika 1 eksam #22 Füüsika 1 eksam #23 Füüsika 1 eksam #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 162 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hingae Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Sissejuhatus
  • Vektor ristkoordinaadistikus
  • Kinemaatika
  • Dünaamika
  • Inertsiks
  • Inertsiaalne taustsüsteem
  • Galilei relatiivsusprintsiip
  • N II seadus ehk masspunkti dünaamika põhivõrrand
  • Impulss e liikumishulk
  • Jõud
  • Inertne ja raske mass
  • Gravitatsioonijõud
  • Gravitatsiooniväli
  • Raskusjõud
  • Vabalangemise kiirendus ehk raskuskiirendus
  • Süsteemi impulss
  • Süsteemi liikumisseadus
  • Järeldus
  • Näide
  • Töö ja energia
  • Töö
  • Potentsiaalsete jõudude väli
  • Potentsiaalne energia
  • Hõõrdejõu potentsiaalne energia
  • Potentsiaalses jõuväljas asuva punktmassi potentsiaalne energia
  • Töö potentsiaalses jõuväljas
  • Gradiendi füüsikaline tähendus
  • Jõu ja potentsiaalse energia seos
  • Suletud konservatiivse süsteemi mehaaniline energia on jääv
  • Põrkejoon
  • Pöördliikumine
  • Steineri lause
  • Impulsimoment punkti suhtes
  • Impulsimoment telje suhtes
  • Jõumoment punkti suhtes
  • Jõumomentide liitmine
  • Jõumoment telje suhtes
  • Kineetiline energia pöördliikumisel
  • Töö pöörlemisel
  • Keha kineetiline energia veeremisel
  • Energia jäävus veeremisel
  • Võnkumised ja lained
  • Hälve
  • Aplituud
  • Võnkeperiood
  • Sagedus
  • Ringsagedus(nurksagedus)
  • Keha liikumise kiirus
  • Kiirendus
  • Harmoonilise võnkumise energia
  • Matemaatiline pendel
  • Füüsikaline pendel
  • Relaktsiooniaeg
  • Logaritmiline dekrement
  • Sundvõnkumine
  • Resonants
  • Ristlainetus
  • Pikilainetus
  • Lainepikkus
  • Lainefront
  • Lainepind
  • Tasalaine
  • Sfääriline laine
  • Keralaine
  • Superpositsiooniprintsiip
  • Molekulaarfüüsika ja termodünaamika
  • Ideaalne gaas
  • Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand(ideaalne gaas)
  • Siseenergia
  • Termodünaamiline süsteem
  • Suletud süsteemi
  • Tasakaaluolek
  • Mittetasakaaluline oleku
  • Olekuvõrrand
  • Olekufunktsioon
  • Termodünaamiline protsess
  • Kvaasistaatiline protsess
  • Pööratav protsessi
  • Töö isoprotsessidel
  • Isokooriline protsess
  • Isobaariline protsess
  • Isotermiline protsess
  • Moolsoojus jääval ruumalal
  • Moolsoojus jääval rõhul
  • Erirelatiivsusteooria
  • Galilei teisendusvalemid
  • Lorenzi teisendused

Teemad

  • Erinevad ühikud
  • Vektorid
  • Kiirus
  • Keskmine kiirus
  • Normaalkiirendus
  • Tangentsiaalkiirendus
  • Kinemaatika võrrandid
  • Pöörlemise kinemaatika võrrandid
  • Nurkkiirus
  • Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos
  • Nurkkiirendus
  • Nurk- ja tangentsiaalkiirenduse
  • vaheline seos
  • N I seadus. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Galilei relatiivsusprintsiip
  • Kaal
  • kaaluks
  • Mass
  • N II ja III seadus. Jõud, mass ja impulss. Inertne ja raske mass
  • Jõuimpulss
  • Inertsijõud
  • Gravitatsioon. Raskusjõud: Newtoni gravitatsiooniseadus
  • gravitatsioonijõudude superpositsiooniprintsiip, gravitatsioonikiirendus
  • raskusjõud, vaba langemise kiirendus
  • Mehaanilise süsteemi massikese
  • Mehaanilise süsteemi impulss ja liikumisseadus
  • Impulsi jäävuse seadus
  • const
  • Hõõrdejõud
  • Elastsusjõud
  • Jõu töö: jõu töö üldvalem ja selle avaldis ristkoordinaadistikus
  • konstantse jõu töö, konstantse jõu töö keha sirgjoonelisel liikumisel
  • raskusjõu töö ülesvisatud keha liikumisel, elastsusjõu töö
  • Võimsus. Töö leidmine võimsuse kaudu
  • Kineetilise energia ja töö seos
  • Potentsiaalsete jôudude väli. Potentsiaalses jôuväljas asuva
  • punktmassi potentsiaalne energia. Keha potentsiaalne energia
  • homogeenses raskusjõu väljas
  • Keha potentsiaalne energia Maa gravitatsiooniväljas
  • Potentsiaalse energia gradient. Jõu ja potentsiaalse energia seos
  • gradW
  • Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus
  • Absoluutselt elastne tsentraalpõrge
  • absoluutselt elastseks
  • tsentraalseks
  • Absoluutselt elastne kaldpõrge
  • Absoluutselt mitteelastne põrge
  • Inertsimoment: punktmassi, punktmasside süsteemi ja keha
  • inertsimoment telje suhtes; Steineri lause; homogeense varda
  • inertsimomendi valemi tuletamine
  • Punktmassi impulsimoment punkti ja telje suhtes. Keha impulsimoment
  • punkti ja telje suhtes
  • Jôumoment punkti ja telje suhtes
  • Pöördliikumise dünaamika põhiseadused
  • Pöördliikumise kineetiline energia.Töö. Keha kineetiline energia
  • veeremisel.(S)
  • Impulsimomendi jäävuse seadus
  • Harmooniline ostsillaator: võnkumine , võnkeperiood ja sagedus;
  • harmoonilise võnkumise diferentsiaalvõrrand ja selle lahend (harmoonilise
  • võnkumise võrrand); harmooniliselt võnkuva punktmassi kiirus ja
  • kiirendus, nende graafikud; harmoonilise võnkumise energia ja graafik
  • faasiruumis
  • Faas
  • harmoonilise võnkumise diferentsiaalvõrrand
  • Füüsikaline ja matemaatiline pendel: füüsikalise pendli võnkumise
  • diferentsiaalvõrrandi tuletamine, füüsikalise pendli harmoonilise
  • võnkumise mudel ja valem võnkeperioodi leidmiseks, matemaatiline pendel
  • ja tema võnkeperiood
  • Vedrupendel
  • Ristsihiliste, harmooniliste vônkumiste liitmine: faasivahe 0, π/2 ja
  • korral
  • Sumbuvad vônkumised
  • imaginaarseks
  • Sumbuvuse logaritmiline dekrement ja relaksatsiooniaeg
  • Sundvônkumised.Resonants
  • Elastsuslained
  • Harmoonilise tasa- ja keralaine lainefunktsioon
  • Faasiviirus. Lainevõrrand
  • Lainete superpositsiooniprintsiip. Rühmakiirus. Tuiklemine
  • Seisevlained. Keele võnkumised
  • Heli valjus
  • Ideaalse gaasi seadused (I)
  • mool, termodünaamiline temperatuur
  • Ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruste järgi
  • Õhu molekulide jaotus Maa raskusjôuväljas. Boltzmanni jaotus. (I)
  • Molekuli vabadusastmete arv. Molekuli keskmine energia. Ideaalse
  • gaasi siseenergia
  • vabadusastmete arvuks
  • Termodünaamika mõisted: termodünaamiline süsteem, süsteemi olek
  • olekuparameetrid, olekuvõrrand, termodünaamiline protsess.(I)
  • olekuparameetritega
  • Termodünaamilise süsteemi töö. Ideaalse gaasi töö
  • Termodünaamika esimene seadus
  • Ideaalse gaasi soojusmahtuvus. Moolsoojused jääval rõhul ja ruumalal
  • Adiabaatiline protsess
  • Entroopia. Termodünaamika teine seadus
  • Soojusmasin. Termodünaamika II seadus
  • Ideaalne soojusmasin. Carnot’ tsükkel
  • Galilei teisendused. Galilei relatiivsusprintsiip
  • Erirelatiivusteooria postulaadid. Lorenzi teisendused
  • Liikumissuunalise mõõtme lühenemine ja aja aeglustumine
  • Relativistlik kiiruse liitmise seadus
  • Relativistlik energia
  • Intervall. Samaaegsus
  • Energia ja massi ekvivalentsus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

66
docx
Füüsika I konspekt
31
doc
Füüsika eksam
15
doc
Füüsika I eksami piletid
105
doc
Füüsika konspekt
69
docx
FÜÜSIKA 1 eksami vastused
11
doc
Füüsika eksam
18
pdf
Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused
52
pdf
Füüsika eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !