Euroopa kesk- ja varauusaeg (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega põhjendasid paavstid oma üleolekut ilmalikust võimust ?
  • Kes saavutas paavstidest suurema ilmaliku võimu ja kuidas seotud Eesti ajalooga ?
 
Säutsu twitteris
Euroopa kesk- ja varauusaeg
Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida- Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus .
5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga . Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust.
6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused.
560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhted Rooma põlise elanikkonnaga muutusid vaenulikeks ja abi oodati paavstilt. Tema õlule langes aina rohkem kohustusi: aidata vaeseid, mõista kohut kristlaste üle ja korraldada suhteid.
687. aastal koondas üks majordoomus võimu enda kätte ja seda suurendas Karl Martell , kelle ajal tungisid riiki araablased , kuid need purustati Poitiers ' lahingus aastal 732. ta hakkas jagama sõjameestele maatükke, et nood teeniksid raha ratsaväevarustuse jaoks.
Martell – Haamer .
Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid sidemed paavstide ja Frangi valitsejate vahel. Paavstidel oli probleeme langobardidega ja Pippin vajas Frangi riigi kuninga tiitlit. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini 751. aastal frankide kuningaks ja Pippin kaitses oma sõjaväega Itaaliat . Peale õnnestunud retke kinkis ta paavstile Ravenna ja Rooma ümbruse ning pani aluse kirikuriigile, mille eestosas oli paavst (756. a.).
Karl Suure keisririik
Frankide võim saavutas haripunkti Pippini poja Karl Suure valitsusajal. Tema laiendas riigi piire kõikides suundades ja valitsusaja lõpuks allus talle suurem osa Lääne-Euroopast (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania ). Ta oli vallutanud langobardide alad, Pürenee poolsaare põhjaosa ja suure vaevaga Põhja-Saksamaa. Aastal 800 krooniti ta keisriks ning kõik olid sellega rahul, sest paavstid vajasid poliitilist ja sõjalist kaitset.
Karl Suure riik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal (814-840), kuid juba tema pojad jaotasid riigi kolmeks (843. a.). Tekkis kolm riiki Lääne-Frangi (Prantsusmaa), Ida-Frangi (Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riik ( lagunes sootuks). Sellist Lääne-Euroopa killustumist kasutasid ära välisvaenlased: araablased alistasid Malta, Kreeta , Sitsiilia ; sagedaseks muutusid viikingite rüüsteretked, 9.saj. Lõpul lisandusid Aasiast tulnud ungarlaste sissetungid.
Lääne-Euroopa varakeskajal . Ühiskond.
Käsitöö ja kaubanduse allakäik jätkus, Bütsantsis oli see lühiajaline, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas puudus üldse, vastupidi, oldi tihedates suhetes idamaadega.
Kubandus ja linnaelu soikusid, domineeris naturaalmajandus .
Varakeskajal arenes välja feodaalkord , milles vasallidele anti maatükk raha teenimiseks, seda nimetati lääniks e. feoodiks. Selle valdaja oli vastavalt läänimees e. feodaal . Aja jooksul saavutasid feodaalid suurema sõltumatuse kuningast ja pääsesid riigivõimu organitesse. Lääne hakati edasi pärandama. Paljude ajaloolaste meelest toimus Frangi riigi kokkuvarisemine kaudselt feodaalkorra kujunemise tõttu.
Naturaalmajandusega ja feodaalkorraga arenes välja ka pärisorjus. Talupoegade ja orjade vaheline piir ähmastus, kuni nad kokku sulasid. Aina rohkem talupoegi andis ennast suurmaavaldaja hoole alla ja haris rentnikuna oma maad makstes iga kuu maksu. Nad muudeti sunnimaiseks, sest ilma talupojata polnud maal väärtust.
Jumala poolt seatud ühiskonnakorralduseks peeti kolmest seisusest koosnevat: vaimulikud , sõjamehed ja töötegijad.
Feodaalkord
Senjööri ja vasalli suhe. Vasall andis end senjööri kaitse alla, vasallile läänistati feood koos seal elavate talupoegadega. Vasall kohustus senjööri ustavalt teenima , eelkõige sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasalli kohustused kinnitati truudusevandega (tavaliselt pidid teenima 40 päeva sõjaväes). Vasallid pidid senjöörile nõu andma + aitama maksta lunaraha senjööri vangilangemise korral + kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul.
Sageli olid vasallidel väikevasallid ja nemad ei pidanud esimestele senjööridele alluma .
Pärusvaldusi riik endale tagasi võtta ei saanud.
Rüütliseisus
Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest (Rooma aristokraatiast, germaani suurnikest – hertsogi tiitel , frangi riigi kuninglikust soost järeltulijad – krahvi tiitel). Neil olid sageli suured pärusmaad, ei andnud vasallivannet.
Rüütliseisust rõhutas ka kirik andes sellele religioosse tähenduse ja kehtestades jumalarahu. Kõrgkeskajal oli aina raskem rüütliseisusesse saada ja see hakkas muutuma päritavaks seisuseks – aadliks.
Rüütliks saamine
Nõudmised: kasvatus, sõjaline treening .
7 a. - paaž aadliperekonnas, õpetati seltskonnas käitumist ja kombeid.
15 a. - kannupoiss – rüütli relva kanmine, saatmine , võitlusvõtted.
20 a. - rüütliks ristimine
Vaimulikud rüütliordud
Ristisõdade ajal rajati paavstile alluvad vaimulikud rüütliordud, mis kaitsesid ristiusku. Liikmed andsid mungatõotuse ja loobusid ilmalikust elust.
Esimene - Johanniitide e. hospitaliitide ordu
Templiordu
Saksa ordu
Mõõgavendade ordu
Aadli elulaad ja rüütlikultuur
Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, seljas kanti rõngassärki, hiljem lisati ka plaatvest. Peas oli kiiver ja oluline osa oli kilbil. Kilbil oli perekonna vapp . Kilbi kuju muutus aja jooksul aina väiksemaks kuni lõpuks kadus üldse ära, sest raudrüü täiustus niivõrd, et kilpi polnud enam vaja.
Väikerüütlid elasid tornlinnustes – puust või kivist torn, mille ülakorrusel asus rüütel oma perega ja allkorrusel sulased ja tagavarad. Suurnikel olid aga kindluskompleksid, mille eesotsas oli lossiülem e. kastellaan.
Rüütlite seas korraldati turniire mitme salga vahel, kasutati nürisid relvi , kuid sellegipoolest oli palju ohvreid. Lõpuks mindi üle kahevõitlusele, mille eesmärgiks oli vastane hobuse seljast maha paisata. Turniirid kogusid kokku palju pealtvaatajaid ja nende jaoks ehitati lausa tribüüne, kust saaks rüütlitele kaasa elada. Kirik suhtus turniiridesse halvasti, sest need viisid rüütlid ristiusu kaitsmisest kõrvale ja suurendasid nende edevust. Sellest keegi ei hoolinud ja kui ohvrite arv hakkas vähenema, tühistas ka kirik oma keelu.
Abielu sõlmiti tihtipeale tüdrukute nõusolekut küsimata, see toimus juba murdeeas . Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanuselised, hiljem aga vanusevahe suurenes. Pruudi perekond pidi andma kaasa vara, mis oli kulukas ja nii valiti tihtipeale peigmehi suguvõsast, et vara ei läheks suguvõsast välja. Tihti aga oli kasulikum tütar kloostrisse saata.
Rüütlikirjanduses eristati
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Euroopa kesk- ja varauusaeg #1 Euroopa kesk- ja varauusaeg #2 Euroopa kesk- ja varauusaeg #3 Euroopa kesk- ja varauusaeg #4 Euroopa kesk- ja varauusaeg #5 Euroopa kesk- ja varauusaeg #6 Euroopa kesk- ja varauusaeg #7 Euroopa kesk- ja varauusaeg #8 Euroopa kesk- ja varauusaeg #9 Euroopa kesk- ja varauusaeg #10 Euroopa kesk- ja varauusaeg #11 Euroopa kesk- ja varauusaeg #12 Euroopa kesk- ja varauusaeg #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor VeronikaV Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

88
rtf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
11
doc
Ajalugu-keskaeg-varauusaeg
19
odt
Keskaeg ja varauusaeg
15
doc
Keskaeg ja varauusaeg
32
docx
10-kl ajaloo üleminekueksam
17
odt
Keskaeg ja Uusaeg





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !