Etoloogia täiendmooduli konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Etoloogia täiendmooduli konspekt
ÜRGEMA NEEDUS . SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd)
Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses .
Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas – geneetiline materjal kahekordistus – rakk jagunes – siis hakati seksima – kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk , – tekkis uus olend nt taim, inimene, seen ), suurenesid, jagunesid – toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine ) – ja algas jälle otsast peale.
Täiskasvanud organism on ajutine „elumasin“ geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud , mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid.
Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea peale sugulise sigimise teket. Mida suurem sügoot (rakkude liitumise tulemusel tekkinud rakk ehk viljastatud munarakk), seda elujõulisem järglane tal on. Esimesed seksijad sattusid lõhestava valiku surve alla (rakkude eesmärgiks sai leida suurem rakk kellega liituda). Võitjateks jäid väikseimad rakud, kuna nad olid liikumisvõimelisemad (ajajooksul kasvas neile saba - sperm) ja nad küpsesid/paljunesid palju kiiremini kui suured rakud.
Sugupoolte vahelise huvide konflikti algpõhjus. Isaste ja emaste erinevad huvid.
Emas sugupooled toodavad suuri munarakke, isas organismid väikseid, odavaid seemnerakke, mida võimalik suurtes kogustes toota. Emas sugupool on investor ja isas pool parasiit , mis püüab levitada oma geneetilist informatsiooni emassugupoole arvelt – see ongi ürgema needus.
Isase huvi – paaruda võimalikult paljude emastega.
Emase huvi - paaruda vaid parimate isastega; panustada oma järglastesse võimalikult palju.
Emased on defitsiidis, isased peavad emaste pärast võitlema.
Isassugupoole meetodid konkurentsis sigimispartnerite eest. Emaste valikuvõimalused.
Isaste võitlusvõtted:
1)Macho-isased (tehakse a'la võitlus - võitja saab emase endale),
2)„Taluperemehed“ (isased, kes kaitsevad mingit territooriumi, mis sisaldab emaste ja nende järglaste jaoks olulisi ressursse),
3)„Rahamehed“ ( kingivad emastele toitu ja muud kasulikku ),
4)Ilu-Eedid (need kes meelitavad emaseid oma kaunite sabadega ja paaritumismängudega),
5)Petised (mähivad kookonisse mitte elusa putuka vaid kivi vms, mille emasele viia, et emane neid valiks),
6)„Tõelised“ parasiidid (isased imevad end ema kõhunaha külge ja on sellega tekitanud ühise vereringe , mis võimaldab emast viljastada),
7)„Pereisad“ (nt ogalik ; Pereisad on hea näide võitlusvõttest, st et isased hoolitsevad oma järglaste eest)
8)Spermakonkurents (seda kasutavad need liigid, kus emased mitmete isastega paaruvad, loterii põhimõttel, see kes rohkem seemnerakke suudab emasesse sisestada, see tõenäoliseimalt on see, kelle järglased emane ilmale toob)
Emaste valikuvõimalused:
Passiivne valik – emane ei tee midagi ise, isased võitlevad ja kes võidab saab emase endale; järelikult emane ongi parima mehe saanud.
Aktiivne valik:
1)avalik valik – emased valvavad isaste turniiriplatside ümber ja pärast saab võitjaga paaruda; sellepuhul isased teavad ise ka, kes võitjaks tuli.
2)varjatud valik – spermakonkurentsi mõttes enim kasutatud; emased varuvad isaste spermat kuskile ja pärast viljastavad end selle isase spermaga, kes talle enim meeldib. Rõve!
Kas needusest on pääsu? Isaste needus. Isahool kui sugupoolte konflikti pehmendaja . Selle hind emaste jaoks.
Jah ja ei! Ei sellesmõttes, et bioloogiline sugu on nii defineeritud, et emased toodavad munarakke ja isased seemnerakke, ja kuni neid ümber ei nimetata, seni ei muutu midagi. Jah sellesmõttes, et isastel on omal needus, mis on samalaadne .
Isaste needus – emas sugupool ei pea väga muretsema, et kas tema munarakud jäävad viljastamata, sest seemnerakke on sedavõrd palju rohkem. Isaste sigimispotentsiaal jääb valdavalt kasutamata – see ongi nende needus.
Isahool pehmendab huvide konflikti, ent sellel oma hind – nüüd kus ka isane investeerib oma järglastesse, pole ka isapoolel enam suva, kellele ta selle järglase teeb, talle on ka oluline, et järglane saaks head geenid , seega ainult emased pole need, kes valida saavad.
Inimene kui ürgema järeltulija. Bioloogiline ja kultuuriline inimene.
Inimese olemus jaguneb bioloogiliseks ja kultuuriliseks, bioloogiline on primaarne. Bioloogiline mees on võistluslik, tormakas, egoistlik , edev, edujanune jms. Bioloogiline naine on pigem sotsiaalne, ettevaatlik, valiv, kohusetundlik , rahu armastav pereinimene.
Naine – ürgema järeltulija: naised tahavad suuremat valikuvõimalust (et igaüks saaks printsi valgel hobusel) ja suuremat isahoolt isaste poolt – kurb tõde: mida suuremat isahoolt isase poolt emane soovib seda väiksem valikuvõimalus tal on.
Mida suurem investeering viljakusse seda väiksem investeering vanemahoolde, aga on ka variant, et emane investeerib viljakusse ja isane vanemahoolde või vastupidi.
Eri sugupoolte sigimiskäitumine kui keskkonnast sõltuv kompromiss sugupoolte huvide vahel.
Inimese elukeskkond on praegu drastilises muutumises:
-tehnoloogilised uuendused on muutnud maailma
-kliimamuutus
-loodusressursside lõppemine
Partnerisuhete evolutsioonile avaldavad erilist mõju:
-rasestumisvastased vahendid
-isaduse tuvastamine DNA abil
Vahepealne tasakaal on jälle kõikuma löönud.
Uue tasakaalu otsinguid ilmestavad:
-perekonnakriis
-naiste võrdõiguslikkuse liikumine ja feminism
Võitlus jätkub!
ÜRGMEHEST DŽENTELMENIKS: SOOROLLIDE MUUTLIKKUSEST KÄITUMISES (R. Mänd)
Mis on seni teada keskkonnatingimuste mõjust soolisele dimorfismile (SD) kehasuuruses ja mõnedes muudes tunnustes?
Dimorfism - ehk kahekujulisus on bioloogias ühe taime- või loomaliigi morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina ehk mille alusel saab ühte liiki jämedalt jagada kaheks. Enamasti peetakse silmis soolist dimorfismi, aga esineb ka põlvkondlikku ja aastaajalist dimorfismi.
Seni teada: Ebasoodsad keskkonnatingimused kajastuvad soolise dimorfismi puhul kehasuuruse vähenemises, sest suurem sugu (mehed) kellel on suurem toidunõudlus kannatab rohkem ja vähendab seetõttu oma kehasuurust, et ei peaks kannatama toidupuuduse käes.
-Lindudel/imetajatel on isased suuremad kui keskkonnatingimused on head, putukatel emased suuremad kui keskkonnatingimused head. Konditsioonist-sõltuv hüpotees – Väljakutset pakkuvates tingimustes see sugupool, kes on rohkem keskkonnast sõltuv, ei saa täielikult väljendada oma soospetsiifilisi tunnuseid.
-Erinevused võivad olla ka värvuses, karvkatte tiheduses või muskulaarsuses.
-Avastatud ka, et inimeste puhul näosümmetria on slummides ( vaestel ) suurema erinevusega kui kesklinnas paiknevatel (rikastel) inimestel.
-Eriti puudub info just soolise dimorfismi puhul käitumises.
Sooline Dimorfism monogaamsete (ehk ainuabieluliste) lindude toitmiskäitumises, eksperiment must-kärbsenäpiga.
On avastatud, et monogaamsete lindude puhul toiduotsimise niššid erinevad sugupoolte vahel ja seetõttu erineb toit ka olemuselt ja saagi suuruselt.
Lendavad emased organismid toituvad rohkem puuvõredes, isased õhus olles/õhust.
Jälgiti must-kärbsenäpi pesasid kus olid 8 päeva vanused pojad.
Millist tulemust eksperimendist eeldati ja milline oli tegelik tulemus?
Eeldati: 1)Et naised toovad rohkem tõuke (kes elavad puudel) kui mehed 2) et karmides tingimustes (kui järeltulijad ohustatud nälga jääma) siis mehed suurendavad tõukude jagamist oma toidust poegadele 3) ja et eelmise punkti tõttu soolised erinevused vähenevad.
Tegelik tulemus: 1) leiti, et kui järeltulijad näljased siis mehed jagasidki/korjasidki puudelt rohkem tõuke järglastele toiduks ja samas vähem liblikaid/koisid õhust 2) heade keskkonna tingimuste tekkides vähendasid mehed oma panust järglaste abistamiseks toidu varumisega.
Kas ja mida võiks tulemuse põhjal oletada meeste perekäitumise kohta?
Langus soolises dimorfismis karmide tingimuste tõttu võib esindada üsna tavapärast ökoloogilist mustrit , mis ei piirdu ainult keha suurusega. See võib olla tõene ka käitumuslike tunnuste puhul.
Üldisem mudel keskkonnatingimuste mõju kohta soolisele dimorfismile
ütleb et ükskõik mida muudad keskkonnas, sooline dimorfism jääb ikka samaks, muutub ainult asukoht skaalal (vt slaididelt et pihta saada)
KUIDAS TAIMED KÄITUVAD (M. Semtšenko)
Milliseid loomade käitumise aspekte võib täheldada ka taimede puhul?
Loomade puhul räägitakse käitumisest tihtipeale siis kui on tegu loomade liikumisega, mis on vahendatud närvisüsteemi kaudu. Taimede käitumise all mõistetakse üldjuhul morfoloogilisi ja füsioloogilisi muutusi vastusena keskkonna muutustele.
Loomade käitumise aspektid, mis ka taimedel:
1)Liikumine (selleks et hirmutada putukherbivoore - putukatest rohusööjaid)
2)Aktiivne toiduotsimine
3)Tulevase stressi aimamine – kaks stressi allikat (konkurendid ja herbivoorid ). Kui ühte taime hakkavad herbivoorid sööma, siis teised veel kahjustamata taimed hakkavad oma lehtedes tootma keemilisi aineid, herbivooride takistamiseks.
4) Suhtlemine – kui kaks juurt üksteisele lähestikku siis tekib konkurents toitainete omastamises, see raiskab energiat. Kui kaks juurt kuuluvad mittesugulastele, siis juurte paigutamine mittesugulase poolt asustatud alasse võib olla soodne. (Ühisomanditragöödia)
Milliseid keskkonnaindikaatoreid taimed kasutavad potentsiaalsete varjutajate tuvastamiseks ja mida taimed teevad varjutamise vältimiseks?
Selleks, et varjutamise stressi edukalt vältida, peab tuleviku indikaator olema usaldusväärne. Metsa all kasvades on rohundil võimalus puude varjust pääseda tühine. Niidul sarnase suurusega taimede vahel kasvades on aga mõtet üritada varjutamist vältida.
Varju tuvastamiseks: kasutavad taimed lehenurga ja valguse kättesaadavuse suhet.
Varjutamise vältimiseks: 1) kasvatavad pikemad lehed 2) kasvatavad püstisemad lehed 3) muudavad lehtede pindala võimalikult suureks 4) investeerivad võsudesse juurte arvelt rohkem.
Mille poolest erineb puude ja rohttaimede vari? Milliseid nende erinevustega seotud kohastumusi on täheldatud taimeliikidel, mis asustavad erinevaid kasvukohatüüpe?
Puude varju puhul on valguse kättesaadavus väiksem kui rohttaimete varju puhul.
Metsa rohtttaimed ei reageeri madalale R/FR suhtele, niidutaimed on selle muutuste suhtes aga tundlikud. R- tarbitav punane valgus. FR – peegelduv kaugpunane valgus. Valgus sellised indikaatorid näitavad kas tulevikus tasub taimel ära hea konkurentsivõime või tugev kaitse herbivooride eest.
Kas taimed on võimelised maa-alust kasvuruumi otsima ? Mis võiks olla taimede ruumitaju mehhanismiks?
Füüsilised takistused mullas: kokkupressitud muld , kiviosakesed, juured, orgaaniline kõdu jms.
Need takistused vähendavad juurte paigutamiseks vajalikku ruumi, raskendavad toitainete leidmist ning hõlvamist. Tasub reageerida ruumi kättesaadavusele enne kui toitained ammenduvad juurte kuhjumise tõttu.
Kasvuruumi otsimine ja takistuste vältimine:
-juurte eritised (võiks olla ruumitaju mehhanism ) kui keemiline rada takistuste tuvastamiseks
-taimi saab üle kavaldada aktiveeritud söega (, mis on väga tugev orgaaniliste ühendite oksüdeerija).
Vähese viljakusega mullatüüpides: - takistuste esinemine mullas sagedam; kõrge juurte moodustamise ja ülalpidamise hind. Järelikult toitainetevaeste kasvukohtade liikidele on takistuste vältimine kasulikum kui toitaineterikaste kasvukohtade liikidele.
Milles väljendub ühisomandi-tragöödia taimejuurte vahelises konkurentsis?
Kui kaks suguluses olevat juurt üksteisele lähestikku siis tekib konkurents toitainete omastamises, see raiskab energiat. Kui kaks juurt kuuluvad mittesugulastele, siis juurte paigutamine mittesugulase poolt asustatud alasse võib olla soodne. (Ühisomanditragöödia)
Milliseid juurte
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Etoloogia täiendmooduli konspekt #1 Etoloogia täiendmooduli konspekt #2 Etoloogia täiendmooduli konspekt #3 Etoloogia täiendmooduli konspekt #4 Etoloogia täiendmooduli konspekt #5 Etoloogia täiendmooduli konspekt #6 Etoloogia täiendmooduli konspekt #7 Etoloogia täiendmooduli konspekt #8 Etoloogia täiendmooduli konspekt #9 Etoloogia täiendmooduli konspekt #10 Etoloogia täiendmooduli konspekt #11 Etoloogia täiendmooduli konspekt #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tarkpeataskus Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Etoloogia täiendmooduli konspekt
  • Kriitika

Kommentaarid (1)

junts123 profiilipilt
junts123: normaalne
16:26 13-12-2015


Sarnased materjalid

31
odt
ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT
134
docx
Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
6
odt
ETOLOOGIA II MOODULI KONTROLLTÖÖ
74
odt
Ökoloogia konspekt
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
16
doc
Ökoloogia konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !