50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sveta Grigorjeva
Õppematerjali autor
Kehakultuuriteaduskond Eesti naisvõimlemine muutuvas ajas Helin Sinisalu AÜ III kursus Valga 2012 Naisvõimlemise arendamine ja juurutamine massidesse on olnud üks Eesti ajaloo tähtsamaid küsimusi spordiajaloo vaatenurgast. Naisvõimlemise areng esimeses Eesti Vabariigis vaatamata raskustele ja pedagoogide puudumisele on olnud imekspandav, seejärel nõukogude võimu all olles naisvõimlemise jätkuv areng niiöelda ,,varjus". Pärast antiikkultuuri hävimist jäi hoolitsus tütarlaste ja naiste kehalise arengu eest kauaks unustusse. Alles XIX sajandil, seoses vajadusega naisi üha enam rakendada ühiskondlikus tootmises, kerkis uuesti päevakorda nende kehaline areng. Eesti naisvõimlemise sünniajaks loetakse 1915
Hiljem kurikad. Põhiliste võimlemiselementide õppimiseks tehti vabakava reeglid. Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooniga (FIG) ühineti 1961. aastal. Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1963. aastal. Iluvõimlemisest sai olümpiaala 1984. aastal ainult individuaalvõistlejatele. 1996. aastast alates osalevad olümpiamängudel ka iluvõimlemise rühmad. Esimesed andmed ametlikust võimlemistegevusest Eestis pärinevad 19. sajandi esimeselt poolelt Tartust. Esimesed võimlemisseltsid tekkisid Tallinnas 1863. aastal ja Tartus 1864. aastal. Esimene ,,turnipidu" peeti 1863. aastal Tartu Ülikooli Toomemäel. Võimlemise sisu osas vaadati Rootsi, Soome kui ka Saksamaa poole. Välismaal õppinud võimlemisjuhtide tulemusena laienes võimlemisharrastus kiiresti. 1922. aastal asustati Raskejõustiku ja Veespordi Liit, mille alla kuulus ka võimlemine. 1925.
3.esiajaks on ajaperiood 15.gaudeamuse sõnad: · Elu tekkest maal kuni inimese Gaudeamus igitur, iuvenes dum kujunemiseni sumus! Post iucundam iuventutem · Inimese kujunemisest kuni riikide post molestam senectutem, nos habebit tekkeni humus, nos habebit humu! · Inimese kujunemisest kuni tööriistade kasustusele võtmisele 16. inimese areng Maal on kestnud umbes: · 10 miljonit aastat 4.kehaliste harjutuste organiseeritud · 5 (7) miljonit aastat õpetamine eraldus vahetust tööprotsessist: · 100 tuhat aastat · 12-10 tuhat aastat eKr. · 5 tuhat aastat eKr. 17. tegevuste organiseeritud õpetamise · 2 tuhat aastat eKr. väljaspool vahetut tööprotsessi tingis:
Võisteldi paljaste rusikatega püstiasendis ja pikali. Lubatud olid rusikalöögid, hoobid jala, põlve ja küünarnukiga, klammerdumine, kägistamine ja liigeste väänamine. Keelatud olid hammustamine ja küünistamine hellegoniid zanes Zeusi pronksist kuju II Kontrolltöö Keskaeg. Keskaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid): üldajaloo periood, mis järgneb vana- ja eelneb uusajale. Ajavahemik 5.-15. saj. (Lääne-Roome riigi lagunemine 476a Ameerika avastamine 1492a). Eestis: 13. saj Liivi sõda(1558a) keskaja perioodid (nende iseloomustus): 1) Varakeskaeg (5.-11. saj) linnaelu ja kaubanduse hääbumine, agraarsusel põhinev naturaalmajandus, ristiusu levik. Pime aeg. Kirikutegelased taunisid võistluslikke vaatemänge, ideaaliks said asketism(enesepiiramine) ja eraklus. 2) Kõrg- e. klassikaline keskaeg (11.-13. saj) põllumajanduse areng, mitmed sotsiaalsed ja poliitilised muutused, feodaalne ühiskonnakorraldus 3) Hiliskeskaeg (13.-16
rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST Juudid Eestis 37
1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestlasena valiti ülikooli vehklemismeistriks Alexander Malström 1838 Esimene teadaolev eestlase avalik maadlusmats - voorimees Johann Innok astus vastu itaalasest tsirkusejõumehele Pierre Pazzianile 1857 Toomele rajati ülikooli võimlemisväljak 1862 Esimese kutselise võimlemisõpetajana Eestis asus Tartu Kubermangugümnaasiumis tööle J. R. Reinhard 1863 Asuti Tartu Võimlemisühing. Reinhardi eestvõttel korraldati Tartus Toomel esimene võimlemispidu Eestis. Tallinnas asutati saksa võimlemisselts "Revaler Turnverein" 1864 Tartus asutati saksa võimlemisselts "Dorpater Turnverein" 1867 Avati Dorpater Turnvereini võimla Tartu Linnavalitsuse Ametnike Pensioniühingu hoone tiivas 1874 Võimlemisõpetaja Paul Buro avaldas raamatu "Das Turnen in Beziehung auf die
XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis ........................................................... 9 1.5. Tänapäevase korvpallisüsteemi teke ........................................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid