Elu
keskajal.
Ajaloolased
on jaganud keskaja kolmeks osaks: varakeskaeg (6.-10. saj.),
kõrgkeskaeg (11.-13. saj.) ja hiliskeskaeg (14.-15. saj.). Varakeskajal oli kuus suuremat riiki : Anglosakside riigid, Frangi
riik,Burgundide riik, Idagootide riik,Läänegootide riik ja Sueebide
riik. Tihedate sõjaliste kokkupõrgete tagajärjel muutus elu
linnades ebaturvaliseks ja paljud inimesed asusid elama maale. Kiriku
mõjuvõim oli ühiskonnas suur. Kiriku kõige tähtsam juht oli paavst , kellele järgnesid piiskopid ja nendele preestrid .
Lääne-Euroopa tugevaimaks riigiks muutus Frangi riik, mille
XIV sajandi lõpus valitseski kaks paavsti, üks Prantsusmaal, teine Itaalias. 1414.-1417. aastal Konstanzis toimunud kõigi vaimulike koosolekul tagandati senised paavstid ja uue paavsti asukohaks sai taas Rooma PROTESTANTISM - roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Näiteks luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused Lõpeta laused. Varasel keskajal oli Lääne-Euroopas linnu vähe, sest linnades jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis sai alguse juba hilise Rooma Keisririigi ajal. Kaubandussidemed teiste maadega olid katkenud. Tekkis naturaalmajandus. Linnad hakkasid taas tekkima seoses sellega, et kõrgkeskajal uute maade kasutuselevõtuga suurenes omakorda elanikkonna arvukus ja rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng
XIV sajandi lõpus valitseski kaks paavsti, üks Prantsusmaal, teine Itaalias. 1414.-1417. aastal Konstanzis toimunud kõigi vaimulike koosolekul tagandati senised paavstid ja uue paavsti asukohaks sai taas Rooma. PROTESTANTISM - roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Näiteks luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Lõpeta laused. Varasel keskajal oli Lääne-Euroopas linnu vähe, sest linnades jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis sai alguse juba hilise Rooma Keisririigi ajal. Kaubandussidemed teiste maadega olid katkenud. Tekkis nauturaalmajandus. Linnad hakkasid taas tekkima seoses sellega, et kõrgkeskajal uute maade kasutuselevõtuga suurenes omakorda elanikkonna arvukus ja rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng
· Patriarhi valisid vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid Haridus ja vaimuelu · Bütsantsis kanti edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone · Asutati kõrgemaid koole · Platon, Aristoteles Mõisted Arianism- kristlik usuvool, mille järgi Kristus pole Jumalaga sarnane, vaid ajalik ja loodud Domeen- kuninga isiklik maavaldus Feodaal- maaisand; valitseva klassi esindaja keskajal Feood- suurfeodaalilt alamfeodaalike antud maavaldus Invertituur- pidulik seisusesse või ametisse seadmine Katedraal- toom-ehk peakirik Majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel Ruunikiri- vanagermaani raidkiri Sunnimaisus- feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta
suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). · Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1. Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas: 4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride. Ida-Rooma e Bütsantsi keisririik, kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes
Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG 3 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1. Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas: 4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride. Ida-Rooma e Bütsantsi keisririik, kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude
Tegelik võim koondus Majordoomuste kätte, kes kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise krorashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem aga suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Karolingide renessanss Kõigi nende sõdadest ja verevalamisest kantud aastate vältel toimunud Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek. Verduni leping 843. a sõlmitud kokkulepe Ludwig vaga poegade poolt, mis kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks eraldas. Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal, kes andis end senjööri kaitse alla.Läänilepingu ja vasallivandega kohustati vasalli osutama senjöörile selle eest teeneid: võtta osa sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtust, vajadusel andma laenu jms. Senjöör isand Sunnismaisus - oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
AADEL- ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest. Mingi piirkonna või riigi aadlikke nimetatakse ka aadelkonnaks. RÜÜTEL- oli raskerelvastuses ratsa sõjameeste ja ka madalam lääniaadlike seis keskajal. Põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. TURNIIR- rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus. FEODAALNE KILLUSTATUS- oli keskajal olukord, kus puudus keskvõim (kuninga) ja domineeris feodaalide sõltumatu valitsemine. Sel perioodil muutusid suurfeodaalide valdused omavahel sõdivateks „riikideks riigis“. HANSA LIIT- 13.-17.sajandi tegutsenud kaubanduslik ja poliitiline liit. Liitu kuulunud ligikaudu 160 linna ja pealinnaks oli Lübeck. VASTUREFORMATSIOON- ehk katoliiklik reformatsioon, mille eesmärk oli katoliku kiriku tugevdamine, Rooma mõjuvõimu taastamine ja kiriku lõhe takistamine.
jaanuar 814. Keisriks kuulutas ta ennast aastal 800. Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal. Kohe pärast Karl Suure surma see jagati tema poegade vahel kolmeks. Tekkinud riikidest said alguse tulevased Euroopa suurriigid: Lääneosast sai alguse Prantsusmaa, idaosast Saksamaa. Keskmine riik aga lagunes küllaltki peatselt. 5. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal. Varasel keskajal käis linnaelu alla, koos sellega ka kaubandus, käsitöö ja haridus. Vanad linnad jäid aga siiski alles, ehkki käisid alla, ning püsisid oluliste keskustena. Nende elanikkond küündis aga kõigest mõne tuhande inimeseni. Keskaegne ühiskond oli eelkõige põllumajanduslik. Valdav osa elanikke elas maal. Toimis naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati ja tarbiti kohapeal. 6. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal
Kõik kommentaarid