Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad. (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Loeng 7: Ehitusfirma käibevara . Käibevara katteallikad.
Käibevara olemus
Käibevara on vara:
- mida ettevōte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks;
- mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis;
- mis on kauba tootmiseks vōi teenuse osutamiseks vajalike mater­jalide vōi pooltoodete vormis
Käibevara bilansis jaguneb seitsmesse pōhirühma:
1) raha ja pangakontod,
2) aktsiad ja muud väärtpaberid ,
3) nōuded ostjate vastu,
4) mitmesugused nōuded,
5) viitlaekumised,
6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud,
7) varud.
Raha ja pangakontodel hoiavad ettevõtted raha selleks, et tagada normaalne äritegevus .
Ettevõtted võivad raha hoida:
  • ettevõtte kassas,
  • ühes või mitmes pangas avatud pangakontol.

Aktsiad ja muud väärtpaberid on edasimüügiks ostetud aktsiad ja muud väärtpaberid.
Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansis kolmel kirjel:
  • ostjatelt laekumata arved
  • ostjate vekslid
  • ebatõenäoliselt laekuvad arved


Mitmesugused nõuded – sisaldavad nõudeid tütar- (üle 50% aktsiatest), ema- ja sidusettevõtetele (20-50% aktsiatest). Suhteid tütar- ja sidus­ettevõtetega on oluline kajastada teistest eraldi, sest kontserni bilansist on vaja omavahelised võlgnevused välja lülitada. Peale selle kuuluvad sellesse rühma veel arveldused aktsionäridega, mis kajastavad nõudeid aktsionäridele (osanikele) märgitud aktsiate (osade) osas.
Muude lühiajaliste nõuetena võib käsitleda väljaantud majandus- ja lähetusavansse nn. aruandvatele isikutele (avansistidele).
Viiendas bilansirühmas “viitlaekumised” näidatakse aruandeperioodi kasumi­aruandes tuludeks arvestatud, kuid bilansipäevaks laekumata:
  • intressid (pangakontodelt, võlakirjadelt);
  • dividendid (aktsiatelt);
  • muud viitlaekumised (üür).

Seitsmendat rühma “varud” näidatakse järgmises liigenduses:

ettemaksed hankijatele
Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse.
Põhivarad on varad , mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”).
Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse.
Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised:
  • hooned – 25 aastat
  • masinad , seadmed ja muu materiaalne põhivara - 3-10 aastat
Immateriaalne põhivara
Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga füüsilise substantsita identifitseeritav mittemonetaarne vara, mida kasutatakse oma tegevuses või administratiivsetel eesmärkidel ja mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni.
Immteriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast 3 kuni 5 aasta jooksul.
Peale soetamist immateriaalsele ja materiaalsele varale tehtavad kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse. Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada .
Kasutus-ja kapitalirendi arvestus
Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes.
Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent . Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood.
Materiaalne pōhivara esitatakse kuuel kirjel
                1. Maa ja ehitised (soetamismaksumuses)
                2. Masinad ja seadmed (soetamismaksumuses)
                3. Muu inventar , tööriistad , sisseseade ja muud (soetamismaksumuses)
                4. Akumuleeritud pōhivara kulum ( miinus )
                5. Lōpetamata ehitus
                6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest
Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest.
  • Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita.
    Maarajatised on maa peal või maa all asuvad rajatised, sh. sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, maaparandus , kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul.
    Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest väljaminekutest. Asjaõigusseaduses käsitletakse maad koos seal asuvate hoonetega ühtse kinnisvaraobjektina. Raamatupidamisarvestuses peetakse maa ja hoonete arvestust eraldi, kuna maa soetamismaksumust ei amortiseerita. Ühtse ostusumma eest maast ja seal asuvatest hoonetest kinnisvara ostmisel tuleb eksperthinnangu alusel määrata eraldi soetamismaksumus maale ja hoonetele.
  • Masinad, seadmed, muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud on piiratud kasutuseaga põhivara objektid ning need võetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu võimaldavatest kuludest . Kasutuselevõttu võimaldavate kulude hulka ei kuulu kulud vanade seadmete demonteerimiseks vaid need arvatakse põhivara likvideerimise kuludesse.
  • Akumuleeritud põhivara kulum (miinus). Kuna põhivara näidatakse vastavatel kirjetel soetamismaksumuses, siis põhivara jääkmaksumusse viimiseks näidatakse aktivas eraldi bilansikirjel akumuleeritud kulumi kogusumma (miinusmärgiga) Piiramatu kasutuseaga varade hulka loetakse kunstiteosed ja väärtuslikud manuskriptid. Neilt amortisatsiooni ei arvestata.
  • Lõpetamata ehitus. Sellel kirjel näidatakse omatarbeks valmistatavatele pooleliolevatele põhivaraobjektidele tegelikult tehtud väljaminekud. Ettemaksed ehitusettevõtetele näidatakse kirjel Ettemaksed materiaalse põhivara eest.
  • Ettemaksed materiaalse põhivara eest. Siin näidatakse põhivara hankijatele tehtud ettemaksed.
    10. Immmateriaalne põhivara esitatakse kolmel kirjel.
              a. Arenguväljaminekud
              b. Ostetud kontsessioonid,patendid, litsentsid, kaubamärgid jne.
              c. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
    Immateriaalne põhivara näidatakse bilansis jääkväärtuses. Immateriaalse põhivara liikide kulumi kohta tuuakse andmed aastaaruande lisas.
    Immateriaalne põhivara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus kujuneb vara ostuhinnast ja vara kasutuselevõtmisega seotud otsestest kuludest. Tarkvara ostu puhul lisanduvad ostuhinnale näiteks tarkvara installeerimise, testimise ja muude tarkvara kasutuselevõtmisega seotud teenuste eest makstud tasud . Tarkvara kasutajate koolituskulusid ei kapitaliseerita.
    Peale soetamist või valmimist immateriaalsele põhivarale tehtavad kulutused lisatakse vara soetamismaksumusele juhul kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem tulu tulevikus s.t. kasvab kasutamispotensiaal üle esialgse taseme ja neid kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada.
    Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine.
    Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt , et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad.
    Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse , kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust).
    Riiklikud maksud on:
    1) tulumaks ;
    2) sotsiaalmaks ;
    3) käibemaks ;
    4) aktsiisid ;
    5) maamaks;
    6) raskeveokimaks;
    7) hasartmängumaks;
    8) tollimaks.
    Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit - need ei ole maksud vaid kindlustused , kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu ning Maksu- ja Tolliametil on kindlustusmaksete sissenõudmisel sarnased õigused nagu maksuvõlgade sissenõudmisel.
    Tulumaks
    Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Juriidiliste isikute puhul maksustatakse tulumaksuga ainult tehtud väljamakseid seaduses sätestatud ulatuses.
    Juriidilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga seaduses sätestatud tingimustel:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #1 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #2 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #3 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #4 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #5 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #6 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #7 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #8 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #9 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #10 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #11 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #12 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #13 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #14 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #15 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #16 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #17 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #18 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #19 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #20 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #21 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #22 Ehitusfirma käibevara-Käibevara katteallikad #23
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Nikita Skripnikov Õppematerjali autor

    Mõisted

    Sisukord

    • Põhivarad

    Teemad

    • Loeng 7: Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad
    • Käibevara olemus
    • Käibevara bilansis
    • Raha ja pangakontodel
    • Aktsiad ja muud väärtpaberid
    • Nõuded ostjate vastu
    • Mitmesugused nõuded
    • Muude lühiajaliste nõuetena
    • viitlaekumised”
    • varud”
    • Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud
    • põhivarasse
    • Immateriaalne põhivara
    • Kasutus-ja kapitalirendi arvestus
    • Materiaalne pōhivara
    • Maa ja ehitised
    • Masinad, seadmed, muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud
    • Akumuleeritud põhivara kulum (miinus)
    • Lõpetamata ehitus
    • Ettemaksed materiaalse põhivara eest
    • Ettemaksed materiaalse põhivara eest
    • Immmateriaalne põhivara
    • Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine
    • Tulumaks
    • Sotsiaalmaks
    • Kogumispensioni makse
    • Käibemaks
    • 000 EUR
    • on 20%
    • Käibemaksu alandatud määr 9%
    • Käibemaksumäär 0%
    • Aktsiisid
    • Raskeveokimaks
    • Loeng 4: Ettevõtte asutamine. Firma tegevuse lõpetamine
    • Ettevõtja tegutsemine ehitusalal
    • register
    • vastutav spetsialist
    • ettevõtja
    • Registreerimistaotluses peavad sisalduma
    • Ehitusettevõtja kohustused
    • Projekteerimisettevõtja kohustused
    • Ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja kohustused
    • Tegevusluba või litsents
    • tegutsemis-või kauplemisluba
    • Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised
    • vormid. Ehitusettevõtluse areng
    • usaldusühingu
    • füüsilisest isikust ettevõtja
    • AKTSIASELTS
    • OSAÜHING
    • TÄISÜHING
    • USALDUSÜHING
    • TULUNDUSÜHISTU
    • FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE)
    • Loeng 2: Ehituse defineerimine. Ehitustoodangu iseloomustus
    • Ehitis
    • Hoone
    • Rajatis
    • Projekteerimine on
    • Ehitamine on
    • Ehitusmaterjal
    • Ehitustoode
    • Ehitusprojekt
    • Ehitusluba
    • Ehitamise dokumenteerimine
    • Loeng 1: Ettevõtlus, ehitusettevõte ja teda ümbritsev keskkond
    • Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on
    • Ettevõtte tegutsemise peamisteks lähtekohtadeks on
    • Keskmise ehitusettevõtte profiil
    • Töötajate arv
    • Käive ja müügikate
    • Hooajalisus
    • Sobivaim ettevõtlusvorm
    • Ettevõtluskeskkond
    • ettevõttesiseseid ja
    • Sisemised tegurid
    • välised tegurid
    • Ettevõttesisene mikrokeskkond
    • Ettevõtteväline mikrokeskkond
    • Tarbijad
    • Hankijad
    • Vahendajad
    • Konkurendid
    • Ressursid
    • Ettevõtteväline makrokeskkond
    • Poliitiline keskkond
    • Majanduslik keskkond
    • Sotsiaalne keskkond
    • Tehnoloogiline keskkond
    • Looduslik keskkond
    • Rahvusvaheline keskkond

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    60
    doc
    Ettevõtluse alused
    12
    doc
    Ettevõtlus-ehitusettevõte ja teda ümbritsev keskkond
    50
    doc
    ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED
    27
    doc
    Eksami kordamisküsimuste vastused aines ettevõtte majandusõpetus
    54
    doc
    Ettevõtte majandusõpetus-kordamisküsimused
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    8
    doc
    Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !