Eesti Vabadussõja muuseum
Raimond Russi
MUUSEUMI SAAMISLUGU
Lagedil, Pirita jõekäärus olevas Külma pargis asub antud hetkel Eestis ainuke
sõjamuuseum, kus eksponeeritakse nii eelmistes sõdades kui Teises Maailmasõjas
kasutusel olnud sõjatehnikat, relvi , sõjaväevorme ning palju muud. Muuseumi
omanikuks on mittetulundusühing, mille juhatajaks on muuseumi asutaja Johannes
Tõrs.
Muuseumis on väljapanekud nii Eesti Vabadussõjas, kui Teises Maailmasõjas
võidelnud eesti väeosade kohta. Esindatud on peaaegu kõik sõjaväevormid, mida eesti
sõdurid neis sõdades on kandnud. Hoone keldris on suur, erinevatel ajaperioodidel
kasutatud käsirelvade kogu. Muuseumi stendidel olevad väljapanekud kajastavad
eestlaste osalust möödunud sõdades, sõjasündmusi, meie tuntud sõjaväejuhte ja nende
elusaatusi. Samuti on väljapanekute hulgas palju sõjaajalugusid ja sõjas osalenute
mälestusi kajastavaid raamatuid, dokumente ja sümboolikat.
“Selle maatüki ostis kunagi endale presidendi vend Voldemar Päts. Ta ostis ära ka vene suurvürsti suvila Narva-Jõesuus, võttis selle
lahti, tõi rongiga siia ja ehitas uuesti üles. Kuna Voldemar Päts oli kunstilembeline, siis olid siin igal suvel koos noored skulptorid ja
maalijad ja see koht kujunes noorte kunstnike koduks .
Voldemar Päts oli Konstantin Pätsi vendadest ainuke, kes pääses 1944.a. vabasse maa- ilma. Ta läks Austriasse ja oli seal Eesti-Austria
Sõprusühingu esimees. Austriast läks ta Rootsi ja elas mõnda aega Göteborgis. Seejärel siirdus Voldemar Päts Kanadasse, kus ta 81
aastaselt elektri- rongis südamerabandusse suri.
1988.a. 20. oktoobril, kusagil kella viie paiku öösel - oli see kas Vana-Jumal ise, või olid need mingid tundmatud jõud, mis panid
mulle peale kohustuse – rajada siia muuseum . Järgmisel hommikul ütlesin abikaasale: “Läheme otsime selle koha üles”.
Oli külm oktoobri kuu, kui me esimest korda siia tulime. Mul oli süles väike tütar ja me leidsimegi selle koha üles. See park siin, kus
kasvas 48 puud, oli täielikult risustatud ja naine ütles mulle: “Läheme siit ruttu minema, siin kasvavad ju ainult nõgesed.
Kuid kahe nädala pärast oli mul selge, mida ma tegema pean. Sel ajal elas siin veel 83 aastane pargi endine hooldaja , kelle käest ma
sain selle maja esimese foto. Maja oli nõukogude ajal maha põlenud ja sellest olid järel vaid vundamendi jäänused. Mõõtsime ära
vundamendi ja selle suuruseks oli 18,5 x 22,5 meetrit.
Mõtlesin siis – kui see peab sündima, siis sündigu! Panin siia kogu oma energia. Pargi hooldaja Reinkopi juhendamisel võtsime
kõigepealt käsile pargi korrastamise. Siin kasvas 146 erinevat puu ja põõsaliiki. Mati Pätsi abiga saime Kanadast Voldemar Pätsi
tütardelt mõned maja pildid, mille järgi Urmas Arike tegi maja projekti. Seejärel alustasime maja ehitamisega. 1991. aastal valmis
rippsild ja Soomepoiste JR-200 ülemaailmsel kokkutulekul, mis toimus 1994. aasta Võidupühal, avasime siin muuseumi.
1999. aasta suvel ehitasime siia need sillamajakesed, mis sümboliseerivad vana eestlaste
linnust. Ühte neist tuleb edaspidi näituseruum, kuhu paigutame Rae valla territooriumilt leitud
muinaseestlaste sõjariistu – kivi- kirved , nooleotsi ja teisi sõjariistu, milliseid muinaseesti
sõjamehed kasutasid raudrüütlitega võideldes. Sel aastal paigaldasime siia ka igavese tule. See
süüdatakse kõigil Vabariigi tähtpäevadel."
1999. aasta 5. detsembril toimus muuseumis “60 aastat Talvesõja möödumisest” näituse
avamine . Lindi lõikas läbi Soome suursaadik.
2003.a. 29. novembril tähistati Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil 85. aasta
möödumist Vabadussõja algusest. Toimus 1944.a. Narva piirkonna lahingute imitatsioon kus
punaarmeelased üritasid korduvalt tulutult Narva jõge forsseerida et selle läänekaldal
sillapead moodustada. Eesti Leegioni võitlejatel õnnestus selliseid rünnakuid korduvalt suurte
kaotuste hinnaga tõrjuda sest taganeda polnud neil noortel meestel kusagile - nende seljataga
oli Eestimaa. Punaarmee jõud jäid lõpuks siiski peale.
2004.a. 20.juunil tähistas nüüd Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi nimetust kandev muuseum
Lagedil oma 10. aastapäeva ja Vabadussõja lõppu tähistava Võnnu lahingu 85. aastapäeva. Sel
puhul toimus sõjatehnika näitus ja mälestati Eesti iseseisvuse eest langenud sõjamehi.
pildid (paremalt) : Eesti soomusrong, eesti sõdurid
vallutavad linnuse varemeid, õppursõdur, eesti
suurtüki vägi, eesti ratsa pataljon .
Si n on käidud igalt poolt
maailmaast ning si n on palju
huvitavaid asju. Si n käivad
motoklubid, rattamatkajad ja
poli tilised külalised.
Google pildid
http://www.hot.ee/vvmuuseum/
Kasutatud
kirjandus.
TÄNAN
KUULAMAST!
Muuseumid Narvas, Eestis ja Venemaal Viktoria Narva Muuseum • Tänapäeva Narva Muuseum – see on Narva linnus, Põhjaõu ja Kunstigalerii. Need pole ainult arhitektuurilised mälestusmärgid – linnuses ja galeriis paiknevad ka näitusesaalid. • Narva linnuse ekspositsioon räägib Narva linna ajaloost 13. sajandist kuni 20. sajandi alguseni. • 1991. aastal avati Kunstigalerii. Tänu sellele on muuseumil lisaks oma kunstikollektsiooni eksponeerimise võimalustele ka väljavaade Eesti ja välismaa näitusi võõrustada. • 2007
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:
Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp
muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg)
Kõik kommentaarid