......................................12 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded................................................... 12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................14 SISSEJUHATUS Sõna ergonoomia tuleb kreekakeelsetest sõnadest ergon (töö) ja nomos (loodusseadus ehk süsteem). Ergonoomia on teadus tervislikest tööviisidest, -vahenditest ning -keskkonnast. Kõrge tööõnnetuste arv ja sellest põhjustatud haigused on tingitud ergonoomia vähesest rakendamisest töökohtadel, mis tähendab, et töökeskkond, töövahendid ja töökorraldus pole kohandatud inimestele. Arsti tööergonoomial on palju sarnast teiste ametite tööergonoomiaga, kuid samas on sellel ka mitmeid iseäralikke jooni
kasutada ka ennetus tegevuse organiseerimiseks vabalajal tööd tehes või puhates, kus õnnetuste ja haigustumiste arv on oluliselt suurem kui tööl.Kogu töökeskkonna alase kirjanduse eesmärgiks on inimese tähelepanu juhtimine ohtudele ja nendega seotud riskide vältimisele ja vähendamisele.Ergonoomia on tööviiside,töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimese võimete ja vajaduste kohaseks.Sõna ergonoomia tuleb kreeka kellsest sõnast ergon-töö ja nomos-loodus seadus.Ergonoomias kahandatakse inimest puudutavat teavet töötegemise,töötingimuste, töö tingimuste , töö meetodite ja töö organiseerimise kavandamise ja teostamise osas.Eesmärk on, et töö kogu summa vastaks võimalikult hästi inimese kehalistele ja psüühilistele eeldustele.Ergonoomias uuritakse inimese ja töö vahendite vastastikust mõju. Tööleping
kindlakujulist terminit: põhiliselt kasutatakse tööteadus (Arbeitswissenschaft, vt Vahlens Großes ..., 1987). Inglise keelele sarnast laialt kasutatavat mõistet saksa keeles ei ole. Sõnale Ergonomics annavad saksa sõnaraamatud erinevaid tähendusi: peamiselt tõlgendatakse ergonoomikat kui konkreetsete teaduste kompleksi. Kirjanduses kohtab suhteliselt sageli seisukohta, et termin ergonoomika pärineb kreeka keelest. See ei ole päris täpne. Tõepoolest, vahel kasutatakse terminit ergonoomia (ingl ergonomy). See tuleb kreekakeelsetest sõnadest töö ja seadus ning pärineb poola keelest 19. sajandi keskpaigast. Tollal seati eesmärgiks välja töötada väikesearvuliste fundamentaalsete seaduste kompleks, mida siiski ei õnnestunud teha. Katsetusi on mitu. Käesoleval ajal kasutavad inglise keeles terminit ergonomy praktiliselt ainult poolakad. On ka teisi puudusi: ergonomy ja economy kõlavad sarnaselt. Analoogi võib viia eksiteele
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K
Ettevõte Tegevuse alused Väärtushinnangud Organisatsioon, juhtimine Kvaliteedi korraldus Tööohutus;info liikumine 3. Puhastus- Mustuse analüüs Vee kasutamine tehnoloogia Koristusained, doseerimine Koristusmasinad ja tarvikud 4. Tööriietuse kasutamine Tööturvalisus Korralikud jalatsid ja isikukaitsevahendid Ergonoomia, tööturvalisus Esmaabi 5. Info, Ettekandmisviisid koostöö Kontaktisikute tundmine Suhtlusoskused Teenindusvalmidus, paindlikkus Reageerimiskiirus, algatusvõime 6. Meeskonnavastutus Mitmekülgsus Eriteeninduse valdamine Soov areneda ja tööd arendada. Soorituste hindamissüsteem kas absoluutne, mis põhineb personaalselt eri
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutuste
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
Kõik kommentaarid