Bioakti vsed ained
Ensüümid
Ensüümid ehk fermendid on valgud , mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke
keemilisi protsesse.
Mõned ensüümid ei vaja tegutsemiseks lisaaineid , teistel on aga aktiivsuskeskuse toimimise juures
olulised ka ko- faktorid ja ko-ensüümid, milleks on sageli mineraalained ja vitamiinid .
Ensüüme saame me endale sisse süüa ja ensüüme toodab ka meie keha ise. Kõige suuremas
koguses, 50% ensüümidest toodetakse koos süljega, järgmisena tähtsuselt on võrdsed kõhunääre
ehk pankreas ja meie soolestiku mikrofloora ehk peamiselt piimhappebakterid kumbki 25%.
Toidus leidub ensüüme eriti rohkelt tooretes salatites (puu- ja köögiviljades, teravilja-idudes,
pähklites) ning ka kuumutamata piimas ja muudes loomsetes saadustes.
Ensüümid hakkavad hävinema, kui toidu tempetratuur tõuseb 48°C-ni ning 3-minutiline
kuumutamine keemistemperatuuril hävitab toidust kõik ensüümid.
Arvatakse isegi, et ensüümid ongi kogu elu käigushoidjad. Vananemisel toodab keha järjest vähem
ensüüme ning järjest rohkem haigusi tekib erinevate ensüümide puudusest. Kui ensüümid kehas
saavad otsa või nende tegevus lõplikult peatub, siis saabub surm.
Vitamiinid
Vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise , ainevahetuse,
rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks .
Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe
moodustumisel.
Kaitsevad nakkus - ja viirushaiguste eest.
kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-,
D- ja E-vitamiine antioksüdantideks.
Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli
ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini).
Vitamiinide puudumisel
Vitamiin C puudusel võivad tekkida: liigeste valu, haavade aeglane paranemine,
aneemia , lihaste nõrkus, skorbuut .
Vitamiin A puudusel võivad tekkida: nägemishäired (kanapimedus), nahakuivus ja
vananenud väljanägemine.
Vitamiin D puudusel võivad tekkida: rahhiit lastel, täiskasvanutel osteoporoos
(liigeste kulumine). D-vitamiini puudumine ohustab eelkõige imikuid, taimetoitlasi ja
alkohoolikuid.
Vitamiin E puudusel võivad tekkida: krambid käsivartes ja jalasäärtes, käte-jalgade
“ suremine ”, Rasestumishäired.
Vitamiin K puudusel võivad tekkida: aeglustub vere hüübimine, esinevad
ninaverejooksud, kergesti tekivad verevalumid. K-vitamiini puudus tekib haigestumisel
(kaksteistsõrmiku-, maksa-, kõhunäärmehaigused).
Vitamiin B puudusel võivad tekkida: limaskesta põletik, naha ekseemid.
Hormoonid
Hormoonid on kehaomased kemikaalid , mis aitavad
reguleerida meie enesetunnet ja keha talitlust.
Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid
elundite tegevust.
Hormoonid juhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad
rasedust ja sündi. Aitavad korraldada ainevahetust.
Hormoonide puudumine
Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised
häired. Tuntuim näide on suhkruhaigus , mis tekib siis, kui kõhunäärme
saarekesed toodavad liiga vähe hormoon insuliini. Vere suhkrusisaldus tõuseb,
sest organism ei suuda küllaldaselt suhkrut omastada. Suhkur hakkab erituma
uriiniga. Suhkruhaiged peavad kindlat dieeti pidama ja endale insuliiini
süstima.
Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on
tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks.
Kasutatud kirjandus
http://www.toitumine.ee/vitamiinid/
http://www.biolatte.ee/?go=ensyymid#Ens%C3%BC%C3%BCmid%20kaitsevad
http://www.kehameelekool.ee/pdf/vitamiinide_abc.pdf
http://www.kool.ee/?7559
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
missxandra
Õppematerjali autor
Adrenaliin Referaat Pärnu 2008 SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................4 1. Adrenaliin .........................................................................5 1.1 Kus toodetakse adrenaliini? ...................................................5 1.2 Mida adrenalin teeb? ... .........................................................5 Kokkuvõte.............................................................................6 Kasutatud kirjandus................................................................7 Sissejuhatus Hormoone võib nimetada meie keha "keemilisteks käskjalgadeks". Neid toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised häired. Tuntuim näide on suhkruh
Arvestatakse sugu, iga, elukutset. Toiduenergiast soovitatakse katta 50....73%, keskmiselt 60%. Süsivesikute üldhulgast võiks olla: · 80% tärklis; · 15% suhkrud; · 3% pektiin; · 2% kiudained. Vanemaealistel kuni 73% päevasest energiast. Seejuures on eriti oluline juur- ja puuvili, st. tselluloos koos pektiinainetega. Lastel 50.......60% päevasest energiast süsivesikud (rasvu seevastu rohkem). Kiudainetega laste puhul mitte liialdada (viivad organismist min. ained välja)! Kasutada kergesti omastatavaid suhkruid. Külmas kliimas tuleb organismi energiavajadus vähemalt 50% ulatuses kindlustada süsivesikutega. 8.2 Lipiidide tasakaalustamine Samuti nagu süsivesikutegi puhul arvestada iga, sugu, elukutset. Rasva üldkogust suurendatakse olenevalt: · klimaatilistest tingimustest - karmis kliimas 5% rohkem rasvu; · füsioloogilisest seisundist; · füüsilise töö raskusest. Lastel üldkalorsusest rasvu 28....33%.
ensüümide kudede proteesiks ja normaalseks talitluseks. Vitamiinid avastati 20.saj 20ndetel aastatel, avastajaks loetakse avastajat nimega Funk. Termin oli kasutusel juba paarkümmend aastat varem (vita – elu, eluvalk). Vitamiinid jagunevad kahte suurde rühma. Need on veeslahustuvad ja rasvlahustuvad. Veeslahustuvad on kõik b-grupi vitamiinid, c-vitamiin. Rasvlahustuvad on a-, d-, e- ja k- vitamiinid. Vitamiinid on organismi elutegevuseks vajalikud ained, mis osalevad mitmesugustes kudede kasvu ja ainevahetust mõjutavates protsessides, neid võidakse nim ka katalüsaatoriteks (kiirendajateks). Vitamiinide avastamise ajalugu saab alguse 19.saj lõpukümnenditest. Termini-vitamiinid-võttis kasutusele poola teadlane Funk. Vitamiin tõlkes on ´´eluvalk´´. Vitamiinid jaotatakse 2 rühma: 1)rasvlahustuvad- sinna kuuluvad A,D,E ja K vitamiinid ja 2)vees lahustuvad- B rühma vitamiinid ja vitamiin C.
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad k
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad k
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluv
- Valgu biosünteesil osalevad veel paljud valgulised faktorid, ATP ja GTP ning veel mitmed molekulid - Ribosoomi komponendina võtab sellest osa ka rRNA Milliseid nukleotiidse ehitusega olulisi aineid veel organismis on? Tuntumad nukleotiidid: - ATP - GTP - cAMP - FAD ja FMN - NAD ja NADH 7. Vitamiinid ja koensüümid. Mis on vitamiinid ? - On madalamolekulaarsed, bioaktiivsed orgaanilised heterogeensed ained - Enamasti organism neid ise ei sünteesi (on asendamatud, enamik neist saadakse toiduga, on eksogeensed) - On asendamatud mikrotoitained Millised on vitamiinide erinevad ülesanded organismis? - Vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse , rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks - Reguleerivad närvide, lihaste ja luude toimimist; omavad rolli luu- ja lihaskoe
60% ja täiskasvanud naisel 50% keha massist. Erinevus mehe ja naise organismi veesisaldusest tuleneb peamiselt rasvkoe osakaalust keha koostises. Funktsioonid : 1. Universaalne lahusti. Erakordselt head lahustiomadused on veel tänu tema molekuli ehituse omapärale. Kuna laengute jaotus vee molekulis on ebaühtlane, on see vaadeldav dipoolina, kus on eristatav positiivselt ja negatiivselt laetud "ots". Sellest tulenevalt on vees hästi lahustuvad ioonivõrega ained (nt NaCl jt soolad), aga ka kõrgmolekulaarsed ühendid (nt paljud valgud), mille molekulis leidub polaarseid piirkondi; 2. Ideaalne reaktsioonikeskkond. Vee tähelepanuväärsed lahustiomadused teevad temast ühtlasi ideaalse reaktsioonikeskkonnda. Tõepoolest, elu aluseks olevad keemilised reaktsioonid kulgevad vesilahustes, nii on see loomulikult ka inimorganismis (nt hüdrolüüsiprotsessis lagundatakse ka vee molekul. Vett tekib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid