BÜTSANTS KUNSTIS G1 (0)

ÜLESANDE esitamine bütsantsi kunstist. Tekstid Bütsantsi kunsti ja arhitektuuri kohta leiad siit: 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/butsantsi_arhitektuur_enenuut.ht m , 2. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.ht m , 3. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/index.ht m – mosaiigi leidmiseks, 4. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Meister_von_San_Vitale_in_Ravenna_003.jpg – mosaiigi leidmiseks.
Tööta läbi veebimaterjal ja vasta küsimustele, saada töö meiliaadressile, nii nagu e-koolis kirjas!
1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik püsis?
Kogu Ida- Rooma (Kreeka ja Väike- Aasia aladel) riiki nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat.
2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal?
Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora oli tähtsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal.
3. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks?
Välisvaates domineerib keskmine kuppel .
4. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil (kus neid kasutati)?
Ehitamisel kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale.
5. Mis on tsentraalehitis
Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit – üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal.
6. Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas ?
San Vitale kirik on kaheksatahuline kirik, mille ruumid on rohkesti kaunistatud.
7. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani.
See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Keskmine kuppel pääseb rohkem mõjule. Üks olulisi uuendusi oli see, et tihti ehitati peakuppli alla sale silinderjas akendega ruum ( tambuur ), mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks.
8. Selgita mõisted: 1. talum -
Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid.
2. petik -
Need on kitsad eenduvad püstribad,mis liigendavad seinu.
3. liseen -
Need on kaarte vahele jäävad lamedad süvendid.
4. tambuur -
See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks.
9. Miks on bütsantsi kunsti suhteliselt vähe säilinud? Millist osa mängivad siin türklased?
Bütsantsi maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike-Aasia ja Kreeka jäid alates 15.saj islamiusuliste türklaste alla. Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, pidades seda patuks .
Kui 1453 aastal langes Konstantinoopol türklaste kätte siis katsid nad Hagia Sophia kiriku seinte ja kupplte, mosaiik - ja marmorkaunistused krohviga. Hagia Sophia kirik muutus islamiusuliste mošeeks.
10. Miks leidub just Itaalias bütsantsi arhitektuuri?
Just Itaalias leidub nii palju bütsantsi arhitektuuri, sest Itaala linnad olid Bütsantsi võimu keskusteks.
11. Millises Itaalia linnas leidub palju bütsantsi mosaiike?
Ravennas leidub palju bütsantsi aja mosaiike.
12. Mis on ikoon ?
Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis.
13. Milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat?
Usuti, et ikoonid
14. Mida kujutati ikoonidel kõige enam?
Kristust, jumalaema või pühakuid. Enamasti Kristuse ema Maarjat lapsega.
15. Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu?
Seda nimetatakse ikonostaasiks.

Mida väljendas sõda piltide pooldajate ja pildieitajate vahel? Kuidas viimaseid nimetati?
Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildieitajad-Ikonoklastid
17. Otsi ja lisa tööle ikooni näide

Vladimiri Jumalaema ikoon (11.sajandi lõpp või 12. sajandi algus)

(Pilt võetud: http://www.taskutark.ee/m/wp-content/uploads/sites/2/2015/01/B%C3%BCtsantsi-kultuur111.jpg )

18. Otsi ja lisa tööle mosaiigikunsti näide, kirjelda, kuidas on sellel kujutatud inimesi
Mosaiigil on sügavad, hõõguvad värvitoonid. Figuure ümbritses kuldne foon , mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed karmid ja pidulikud . Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema, mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli.
(Pilt võetud: http://laura.artcol.ee/e-ope/courses/Mosaiik/Picture11.2.jpg )