Valitsus
viib oma poliitikat ellu läbi avalike organisatsioonide.
Avaliku
halduse peamised tunnused:
*orienteeritus avalikele huvidele *tegelemine kogukondlike
küsimustega *tulevikku suunatud tegevus *riigivõimu vahendite
kasutamine haldussülesannete täitmisel *kontroll tegevuse üle
Erasektori
eesmärk on teenida
kasumit ja neil on turu poolt määratud vajaduste rahuldamine.
Avalik sektor tegeleb hüvede
ümberjaotamisega (koguvad kokku maksutulu näol ja jaotavad ümber).
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. *Avalik haldus - on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Ametnike ja poliitikute omavaheline seos; avalike teenuste üle otsustamine/osutamine; avalik haldus on koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine; Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine; Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine; Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid. *Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku
Aristotlese järgi peab neil olema kolm omadust: lojaalsus konstitutsioonile, oma valdkonnaalaseid võimed ning isiklik voorust ja õiglus. Kuna Eestis on ,,kokku lepitud", et tagamaks tervele elanikkonnale rikkust pole meil piisavalt vahendeid, siis selle asemel saame neile võimaldada turvalisust, au, stabiilsust, eneseteostust, mida tehes kasvab üleüldine usaldus riigi suhtes, st riik ja avalik haldus on omavahel tihedalt seotud. Artikli autor leiab, et hea avaliku halduse väljatöötamiseks tuleks taaselustada avaliku halduse, kui riigiteaduse traditsioon, sest avaliku halduse ülesanne on riigi olemuse üle mõtisklemine, mis oma olemuselt ongi riigiteadus. Selle riigikunsti õpetamisel tuleb eelkõige tähelepanu pöörata antud eriala alustele ning lisada praktilist poolt, et püüda koolitadaintelligentset iseseisvalt mõtlevat lõpetajat, kes orienteerub oma erialas.
Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine Baber 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb 1)avaliku sektori ülesanded on keerulisemad ; 2)otsuste elluviimine on raske ; 3)annab tööd suurele arvule inimestele, kelle motiveerituse tase on väga erinev (Eestis ca 27%) ; 4)tegeleb võimaluste garanteerimisega ; 5)tegeleb turutõrgete tagajärgedega 6)tegeleb asjadega, mis on seotud suurema sümboolse tähendusega ;7)iseloomustavad rangemad tegevusstandardid 8)on suuremad võimalused tegutseda lähtuvalt õiglusest
Keskuse divisjonid on: 1) strateegia divisjon; 2) infrastruktuuri divisjon; 3) arendusdivisjon; 4) tugidivisjon; 5) administratiivdivisjon. Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13222715) SM valitsemialas, täidab seadusest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet, kohaldab riiklikku sundi. Ameti tegevusvaldkond on politsei juhtimine ja arendamine, riiklikku järelevalve teostamine ja sunni kohaldamine ning politseile pandud ülesannete üleriigiline täitmine. Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 (TPPS) (http://www.siseministeerium.ee/31926) Rõhutatud on viite turvalisuspoliitika põhimõtet: igaühe vastutus, kaasamine, koostöö, ennetus ja pikaajaline planeerimine.
3% lähtuvalt isiku avaldusest. Sotsiaalmaksu vähim kuumakse on 128,70 eurot. Maksuvaba – 154 eurot. Töötukindlustus – 0,8% tööandja poolt ja 1,6% töötaja poolt. Töölepingus on kirjas: töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja maksmise tingimused. Vabatahtlik töö: pole rahalist tasu; oluline ühiskonna heaolu jaoks. Tarbimiskäitumine Eesti ühiskonnas. Tarbimine on isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. Tarbimist saab jaotada kaheks: avalik tarbimine, mis on avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, ja eratarbimine, mis on majapidamiste kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks. Tarbimisühiskond on ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks viisiks on kaupade ja teenuste ostmine ning kus tarbimise suurendamist peetakse õigeks. Ületarbimine on tarbimine, mis ületab ökosüsteemi loomulikku taastumisvõimet, mille tulemuseks on ökoloogiline defitsiit
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus).
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide .............................................
Kõik kommentaarid