Arvutid I eksamipiletid 2013 (0)

5 VÄGA HEA
 
Pilet 1
1. Trigerid.
2. Konveier protsessoris ja mälus.
3. Suvapöördusmälud.
Trigerid
(Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub
peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis
võimaldab säilitada infot üks bit. +
1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega.
2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul.
RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00­>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=--
t
R S Q
t-1
0 0 Q ei muutu
0 1 1 Set
1 0 0 reset
1 1 - keelatud
*a-sünkroonne | * sünkroonne

NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1.
Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega
määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib
hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal.
Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne.
T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1),
0= Q(t-1).
t
T Q
t-1
0 Q
t-1
1 Q
D (delay), data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot.
Töötab: CD; Q(t) , 0 - =Q(t-1) , 11= 1, 10= 0. D trigeril on kaks sisendit ­ D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab
triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust
seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1. Ehk kui C=1, Q=D ja C läheb nulliks(C=0), nüüd on trigeri väärtus Q=D kuni aja t pärast
tuleb uuesti sisend C=1 ja siis saab Q väärtuseks jälle D väärtus.
C D Qt
0 - Qt-1
1 1 1
1 0 0
Konveier protsessoris ja mälus
Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Näiteks on siin käsk jagatud neljaks etapiks:
1) IF Instruction Fetch (Käsu laadimine) + Instruction Decode
2) OF Operand Fetch (Operandi laadimine)
3) OE Operand Execute ( Operatsioni täitmine ALU-s)
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Arvutid I eksamipiletid 2013 #1 Arvutid I eksamipiletid 2013 #2 Arvutid I eksamipiletid 2013 #3 Arvutid I eksamipiletid 2013 #4 Arvutid I eksamipiletid 2013 #5 Arvutid I eksamipiletid 2013 #6 Arvutid I eksamipiletid 2013 #7 Arvutid I eksamipiletid 2013 #8 Arvutid I eksamipiletid 2013 #9 Arvutid I eksamipiletid 2013 #10 Arvutid I eksamipiletid 2013 #11 Arvutid I eksamipiletid 2013 #12 Arvutid I eksamipiletid 2013 #13 Arvutid I eksamipiletid 2013 #14 Arvutid I eksamipiletid 2013 #15 Arvutid I eksamipiletid 2013 #16 Arvutid I eksamipiletid 2013 #17
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
334 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lainc Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Programmi täitmine ilma konveierita
  • Konveieriga programmi täitmine (Pipeline)
  • Vaata Pilet2
  • Vaata Pilet 3
  • Vaata pilet 2
  • Vaata Pilet3
  • Vaata Pilet4
  • Vaata Pilet6
  • Vaata Pilet1
  • Vaata Pilet9
  • Vaata Pilet11
  • Vaata Pilet 16
  • Resisitive system
  • Vaata pilet 20
  • Vaata Pilet19
  • Vaata pilet1
  • Vaata pilet 17
  • Vaata Pilet 8
  • Vaata pilet
  • Vaata Pilet 13
  • Vaata Pilet 18

Teemad

  • Trigerid
  • Flip-Flops)
  • Konveier protsessoris ja mälus
  • Programmi täitmine ilma konveierita
  • konveier
  • Konveieriga programmi täitmine (Pipeline)
  • Suvapöördusmälud
  • RAM - random access memory
  • read/write
  • chip select
  • MOSFET
  • REG
  • Loendurid
  • Sünkroonne loendur
  • Asünkroonne
  • Kahendloendur
  • Kümnendloendur
  • Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid
  • Reversiivne loendur
  • Ringloendur
  • Sünkroonne loendur
  • Adresseerimise viisid
  • LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid
  • LCD (Liquid Crystal Display)
  • LED (Light Emitting Diode)
  • Plasma
  • Dekooder
  • Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid
  • aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode))
  • aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode)Aadress 1)
  • aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode)Aadress 1, Aadress 2)
  • aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode)Aadress 1, Aadress 2, Aadress 3)
  • aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode)Aadress 1, lühike aadress)
  • Solid State Drive
  • Hard Disk Drive
  • Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne
  • Poolsummaator
  • Täissummaator
  • Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris
  • summaatorid
  • Kiire ülekandega summaatorid
  • Optilised mäluseadmed
  • Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC)
  • Analooginfo
  • Digitaalinfo
  • DAC
  • ADC
  • Võrdlusskeem
  • Alamprogrammide poole pöördumine
  • Analoog ja digitaal info. Helikaart
  • Multipleksor, demultipleksor
  • Multipleksor
  • Spetsiaalse riistvara realiseerimine
  • Hierarhiline
  • FPGA-del põhineva riistvara programmeerimine
  • Programne lahendus
  • Riistvaraline realistatsioon trükkplaadina
  • Magnetmäluseadmed
  • Klaviatuur
  • Virtuaalmälu
  • virtuaalmälu
  • Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne
  • Interleaving)
  • Registrid
  • Ilma nihketa register
  • Nihkeregister
  • Interleaving)
  • Branch Prediction)
  • Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu
  • Pinumälu
  • Puhvermälu
  • Assotsiatiivmälu
  • Kahe pordiga mälu
  • hargnemiste ennustamisega
  • stack)
  • realiseerimine ja kasutamine protsessoris
  • Passiivne andmevahetus
  • Katkestustega süsteem I
  • Katkestustega süsteem II
  • Andmevahetus katkestusega süsteemis (Interrupt-driven I/O)I
  • Andmevahetus katkestusega süsteemis (Interrupt-driven I/O)II
  • Polling + Interrupt
  • Daisy chain
  • Andmevahetus otsepöördusrezhiimis
  • Pooljuhtmälud
  • Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu (SRAM)
  • Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu (DRAM)
  • DRAM juhtimine
  • Intrrupt)
  • Katkestused: 0 - 15
  • Katkestused: 16 - 31
  • Katketused: 32 - 63
  • Katketused: 64 - 95
  • Katkestused: 96 - 102
  • Katkestus: 103
  • Katketused: 112 - 119
  • Katkestused: 128 - 240
  • Katkestused: 241 - 255
  • Mälude klassifikatsioon
  • Klassifikatsioon I - Nõuded mälule on vastuolulised
  • Milline füüsikanähtus võib olla info salvestajaks
  • Millistel füüsikanähtustel mälud põhinevad
  • Klassifikatsioon II joonisel allpool
  • stack)
  • Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad
  • dioodloogika
  • n(channel)MOS transistor
  • p(channel)MOS transistor
  • RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm
  • Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine
  • jäiga loogikaga juhtautomaat
  • püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat
  • Alamprogrammide poole pöördumine
  • Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid
  • Käsu täitmine protsessoris
  • Puutetundlikud ekraanid
  • Capacitive
  • sensing
  • Cache)
  • Aritmeettika-loogika seade (ALU)
  • organiseerimine:otsevastavusega,assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne
  • Printerid
  • Pihustamiseks on kaks võimalust

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

25
doc
38
docx
76
doc
74
pdf
142
pdf
38
docx
40
pdf
74
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto