Areenid ja fenoolid (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

Lõik failist

Areenide esindajad:

Paljusid aromaatseid süsivesinikke eraldatakse kivisöetõrvast, mis tekib kivisöe koksistamise kõrvalsaadusena. Nii toodetakse: benseeni , tolueeni, naftaleeni ja aromtaaseid heterotsüklilisi ühendeid jne.
Benseeni ja alküülbenseene kaustatakse lahustitena , kuid ka teiste toodete lähteainetena.
- Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid on tugeva kanterogeense toimega. Leidub: kivisöe ja põlevkivitõrvas, tubakasuitsus ja autode heitgaasides.
- Areenide funktsionaalühendid (halogeeniühendid, fenoolid , amiini jne).
  - Aromaatsed nitroühendid moodustavad nitreerimisreaktsiooni saadustena. Nitrobenseeni kasutatakse paljude keemiatoodete valmistamisel. Enamik nitroühendeid on mürgised, poluünitroühendid aga plahvatusohtlikud.
  - Aromaatsed halogeeniühendid (nt. Klorobenseen ) kasutatakse lahustitena ja vaheündite tootmises. Väga ohtlikud keskkonnale on polüklorotsüklilised ühendid (eriti polüklorodifenüül või polüklorodibensodioksiin e dioksiin).
    - Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud. Neil on head dielektsilised omadused ( neid kasutatakse isoleervedelikena). Nad püsivad kaua (looduses aastakümneid).
    - Dioksiinid moodustuvad halogeeniühendite põlemisel ja tööstuslikes protsesssides, kus põlevad kloor ja orgaanilised ained. Looduses äärmiselt püsivad
  - Polükloropolütsüklilised ühendid mõjustavad ka organism -> tekitavad nt HIV-iga sarnaseid näidustusi. Need levivad läbi toiduahela (taim->loom->inimene), püsivad organismis kaua.
  - Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus ja paberi- ja tselluloositöösus.

Fenoolid

Fenoolid – hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on –OH rühm).
Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi.
Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjult, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. Alkohol on äärmiselt nõrk hape, reageerimisel leelisega muutub vaid väike osakse alkoholis alkoholaadiks. Fenoolid on aga märksa tugevamad happed, seepärast on fenolaadi tekkereaktsiooni tasakaal nihutatud paremale
Fenooli füüsikalised omadused: värvitu, kristalne , iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks .
Nimetuse lõppu tuleb liide –FENOOL. Lõpp –ool viitab selle, et on tegemist alkoholiga ja nii ta ongi, fenool on aromaatne alkohol !
Samad omadused, mis alkoholidel:
- 1) Põlevad
- Reageerivad leelismetallidega
- Reageerivad leelistega
- Lisaks, neil on ka benseeni omadused
  - Neid saab nitreerida
  - Neid saab halogeenida
Keemilised omadused:

Paljud fenoolsed ühendid oksüdeeruvad toatemperatuuril st roiskuvad kiiresti. Näiteks kartuli ja puuvilja tumenemine

Aniliini toodetakse nitrobenseeni redutseerimisel.
Kasutatakse polümeeride, värvainete ravimite jt keemiatoodete valmistamiseks- Aromaatsed amiinid on väga mürgised ja kahjustavad KNS-i ja hemoglobiini veres, Kantserogeensed !
Fenoole valmistatakse sünteetiliselt, nende valmistamisel satub neid ka looduskeskkonda.
Ühehüdroksüülsed fenoolid on tugevad närvimürgid, mis imenduvad läbi naha. Mitmehüroksüülsed fenoolid on erineva toksilisusega, kuid võivad tekitada ka nahahaigusid. Fenoolid suures konsentratsioonis mõjuvad söövitavalt. Fenoolid kahjustavad loom ja taimorganime.
Fenool on kõige vanem Euroop meditsiinis kasutatud antiseptic, kuid nüüdseks leiti ohutum vahend.
Põlevkivi utmisel vabanevad kresoolid, resortsiinid ja teised fenoosled ühendid. Osa läheb heitevette ja need tekitavad keskkonnaprobleeme.
Fenoole leidub kõikides kehavalkudes ja taimeorganismides. Fenoole sünteesivad nii taimed kui ka bakterid .
Fenoolse iseloomuga on palju taimseid värvaineid. Taimedes esinevad need glükoosisidedena, neid nimetatakse antotsüaanideks. Need on punased, sinised, violetsed, annavad sarnase värvi lehtedele ja viljadele.
Fenoole kasutatakse antioksüdantidena toiduainetes , parfümeeriatoodetes ja polümeersetes materjalides.

Aromaatsed amiinid
Aniliini füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis

Aniliini keemilised omadused:
- õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks
- põleb tahmava leegiga , sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid )
- reageerib broomiveega

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

51 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

notid Õppematerjali autor

fenoolid areenid alkohol benseeniring

Sarnased õppematerjalid

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

„Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39

Kategoriseerimata

pdf

Orgaaniline keemia konspekt

Orgaaniline keemia

rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin

Keemia