Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Kokk
Alvar Umb
Antonio Vivaldi
1678-1741
referaat
Juhendaja :Õp.Kai-tõe Ellermaa
Pärnu2009
4.Märtsil
1678 sündis Veneetsias elavate Vivaldide perekonda esiklaps. Seitsme
kuuselt ilmale tulnud lapsuke paistis nii nõrguke ,
ämmaemand soovitas lapse kohe
ära ristida peljates tema esimesi hingetõmbeid ühtlasi viimasteks
jäävat , andes talle nimeks Antonio Lucio Vivaldi.
Kuigi sündis perekonda veel kolm tütart ja kaks poega sai Antonio esiklaps.Vennad hakkasid isa
eeskujul parukategijateks .Vivaldi esimestest elu aastatest on teada
vähe . Juba kümne aastaselt asus
Ta asendama isa Püha Markuse
kiriku orkestris , kui orkester asus
Esinema väljaspool Veneetsiat
. Tema esimene ja peamine õpetaja
Oli tema isa Giovanni Battista
, kellest oli kujunenud tõeline viilulivirtoos. Oletatakse ,et noor
Antonio võttis kompositsioonitunde
1690.aastal surnud auväärselt
maestro Giovanni Legrenzilt.Oma esimese helitöö kirjutas nooruk
1691. aastal .
Ka andsid noorele Vivaldile
eeskuju roomas tegutsenud viiulimängja ja helilooja Arcangelo Corelli ja ka tema lapsepõlve muusikaline atmosfäär .
Otsuse teinud jääda vaimuliku elu juurde tänu isa eeskujule .Nagu selgub dokumentidest ordineeriti ta viieteistkümne poole aastaselt
1693.aastal 15.Septembril alama astme vaimulikuks nn. väravavahiks, kel oli õigus keerata
lahti väravaid. Järgnevatel aastatel sai ta kaks kõrgeima vaimuliku tiitlit ja õiguse teenida päevasel
jumalateenistusel.
Ta tegeles samaaegselt
muusikaga .Peagi oli ta lõpetanud vaimuliku
Õpingutest ja asus tegelema
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
67 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eestimaaonkaunis
Õppematerjali autor
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS ANTONIO VIVALDI Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2005 Sissejuhatus Elulugu.............................................................................................................................................4 Lapsepõlv.....................................................................................................................................4 Töö algus....................................
Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm. Fuugale tavaliselt eelnes prelüüd (eelmäng), mis aitas kuulajat keerulise fuuga tajumiseks vastavasse meeleollu viia. Mitmehäälne teos milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena, kindlate reeglite järgi. Barokiajastu juhtivad muusikamaad ja tuntumad heliloojad Itaalia Jacopo Peri (1561-1633) oli esimeste ooperite autor. Claudio Monteverdi (1567-1643) oli barokkooperi rajaja. Antonio Vivaldi (1678-1741) soolokontserdi rajaja ja programmilise muusika looja. Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully(1632-1687) on prantsuse ooperi looja. Jean-Philippe Rameau(1683-1764) on klavessiinimuusika looja. Inglismaa Henry Purcell (1659-1695) on inglise ooperi rajaja. Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621) oli esimeste saksa keelsete vaimulike kontserdite looja. Heinrich Schütz (1585-1672) saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima.
tantsulisest osast. Klassikalised näited mõlemad tüübist on loonud A. Corelli. Kesk-Euroopa väljapaistvaim viiuldaja-helilooja oli H.I. F. Biber. Kontsert-koosmäng või ansambel.Eristati 3 kontserditüüpi: 1.Mitmekooriline kontsert-kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühme. 2. Concerto grosso-barokktriole on lisatud suurem ansambel(concerto grosso) 3. Soolokontsert-vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Kontsert on reeglina 3-osaline. Peamine helilooja Antonio Vivaldi. Tema tuntum teos on „Aastaajad“. Temalt on tuntud 770 teost. Ühe ooperi „Tito Manlio“ kirjutas ta 5 päevaga. Süit-eri karaktereis tantsudest, kui ka instrumentaalpalade tsükkel. 17. sajandil kujunes süidile Saksamaal ka kindlam vorm: 1. allemande-4-osalises taktis rahulik saksa sammtants 2. courante-3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants 3. sarabande-aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants 4. gigue-soti hüppetants, süidi kiireim osa.
. Teine ooper ,,Eurydike" kanti ette 1600, mõlema muusika lõi Peri. Alessandro Striggo ja Monteverdi 5- vaatuseline ooper ,,Orpheus" (1607), toetus müüdile, kasutab orkestrit. 1637. ehitati Veneetsiasse I vaba sissepääsuga ooperiteater. Seal hakati kordama esitusi, rahaliselt ei oldud nii hästi varustatud, hakati kokku hoidma koori arvelt, orkestri pealt. Dekoratsioonid olid tüüpilised, riietus pidulik, ajaloolist tõepära ei järgitud. Antonio Cesti- ,,Kuldõun" Meespeaosad olid tavaliselt kirjutatud kastraartidele. Kirikumuusika zanrid: Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus 17. sajandi esimesel poolel sooloaaria ja duetiga, mida lauldi baso continuo või väikese ansambli saatel. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist, teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Kantaat- algselt pärineb 17.sajandi vaimulikust kontserdist, mille tekst oli võetud enamasti
Sõnumitooja Daphne tuleb teatega, et madu on nõelanud Eurydiket. Venus juhib Orpheuse allilma, kus Orpheusel õnnestub oma lauluga liigutada Plutoni ja Proserpina südameid. Orpheus pöördub koos Eurydikega tagasi maa peale. Rõõmus pidu jätkub. Giulio Caccini (ca. 1550 Rooma lähedal - 1618 Firenze) Eurydike Euridice Dramma per musica Libreto - Ottavio Rinuccini Firenze 1602 (5.12.), Palazzo Pitti, Stanze del Sig. Don Antonio Medici Proloog ja 3 pilti Tegelased: vt. Peri Erinev: Pluton on bass; Radamanto on bass. Orkester: Basso continuo 3. Claudio Monteverdi (1567 Cremona 1643 Venezia) Oli esimene nn. suurhelilooja. Alustas hiilgavat karjääri Mantuas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, hertsog esitas Monteverdile ka ooperitellimuse (arvatavasti Medicite pulmapeo eeskujul). Monteverdi näol oli tegemist suurima omaaegse madrigalikomponistiga, kes valdas kontrapunkti viimse detailini. Kui ta
3 Ka Verdi muusikalised arusaamad ja muljed avardusid. Nii nagu paljudes teistes Itaalia linnades, tegutses ka Bussetos filharmooniaühing. Professionaalseist muusikuist koosnev orkester andis linnaväljakuil regulaarseid kontserte, saatis sissesõitnud ooperitruppide etendusi, ühingu president aga kohalik toiduainete- ja veinikaupmees ning flöödimängija Antonio Barezzi aitas metseenina muusika arengule jõudumööda kaasa. Carlo Verdist lugupidav mees märkas tema sihikindla ja karakterilt tugeva poja andekust, avas talle oma maja uksed, andis kontoris tööd ning võimaldas maestro Ferdinando Provesi juures õpinguid alustada. Verdi kui isiksuse ja muusiku kujunemisel mängis valitsevat reziimi tauniv ning itaalia vabadusvõitluse ideesid kalliks pidav Barezzi suunavat osa. Ta kasvatas ja süvendas noorukis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid