50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alari
Õppematerjali autor
6.Lahkumine ühingust-Lahkumisel müüb osanik oma osa ära.Ostueelisõigus on teistel osanikel.Ühingu varaline seis seejuures ei muutu. 7.Ühingu likvideerimine- Likvideerimisest järelejäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Aktsiaseltsil ja osaühingul on 2 erinevust 1) Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 40 tuhat krooni sealhulgas väiksem osa 100 krooni.Aktsiaseltsi,aktsiakapitali minimaalseks suuruseks on 400 tuhat krooni, väiksem aktsia 10 krooni.Osaühing ei pea oma osanikele väljamaksma kirjalikku väärtpaberit.Aktsiaseltsi omanikuõiguse tunnuseks on aga kirjalik aktsiatäht. Omanikuõiguse tunnistuseks on aktsiatäht millel on 3 alaliiki: 1)hääleõigusega nimeline aktsia, millest tulenevad õigused kuuluvad isikule kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.2) Hääleõigusega esitajaaktsia , sellest tulenavd õigused loetakse kuuluvaks isikule,kelle valduses on aktsitäht
Ettevõte on aga seadusandlikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. Varasemas eesti keeles on ettevõtte sünonüümina kasutatud ka terminit "käitis", alates 1950ndatest on terminist "käitis" ettevõtte tähenduses loobutud, kuid ka uuemas kirjanduses leidub seda siiski (Vikipeedia, 2015). 1.3 Äriühingute liigid ja nende iseloomustus Äriühing jaguneb viieks alaliigiks. Milleks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Täisühing on äriühing, millel on kaks või enam omanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all. Osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Osanikuks ei saa aga olla riik või kohalik omavalitsus. Ühingu kohustuste eest vastutavad absoluutselt kõik osanikud võrdselt kogu oma varaga. Selline piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Leian, et see on õiglane kõigi osanike suhtes
(minimaalselt 25000 eurot) ning juhtimisskeem on keerulisem. Siinkohal on kohustuslik nõukogu valimise/määramise nõue. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väiksem nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised aktsiad ja esitajaaktsiad. Aktsiad on erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsia on tavaliselt hääleõiguseta aktsia, mis annab omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. ( protsent aktsia nimiväärtusest ja dividend makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsiatele ) Notariaalselt kinnitatakse ärinimi, asutajate nimed, aadress, tegevusala, AS nõukogu liikmed, juhatuse liikmed, kapitali suurus, aktsiate arv ja jagunemine, aktsionäride õigused ja kohustused,sidevahendite numbrid, majandusaasta algus ja lõpp. Äriregistrile esitatakse avaldus ja notariaalselt kinnitatud dokumendid, tegevuslitsents, riigilõivu tasumise maksekviitung.
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas.
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: · Äriühingud: 1. Täisühing 2. Usaldusühing 3. Osaühing 4. Aktsiaselts 5. Tulundusühistu · Mittetulundusühing · Sihtasutus Isikul on täielik õigusvõime ta on õiguste ja kohustuste kandja nii, et osaleb ise, enda nimel õiguskäibes, saab omandada vara, võib olla kohtus hagejaks ja kostjaks (ka juriidiline isik). Ta on iseseisev õigussubjekt. osalist õigusvõimet, mis seisneb selles, et teatud organisatsioonile antakse õigusvõime mitte üldiselt, vaid pidades silmas üksnes teatud õigusvaldkondi või isegi teatud õigusnorme. Selline
Moodustamine ja lõpetamine sõltub seadusandja tahtest Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Vaata küsimus 3. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 25 lg 1). 5. Milliseid eraõiguslike juriidiliste isikuid on võimalik Eestis luua. Kirjelda nende peamisi erisusi. Äriühingud: Osaühing, Aktsiaselts, Usaldusühing, Täisühing, Tulundusühistu, Euroopa äriühing, euroopa majandushuviühing, euroopa ühistu AS ja OÜ on piiratud vastutusega, TÜ ja UÜ liikmed vastutavad oma isikliku varaga.
deklaratiivne. Konstitutiivsed kanded tähendavad seda, et olulisemad õigustoimingud jõustuvad alles pärast registrikande tegemist (asutamine, lõppemine, põhikirja muutmine jne). Deklaratiivsed kanded on sellised, mille puhul: õigustoimingute jõustumine ei ole seotud registrikande tegemisega (juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine, prokuura andmine ja lõpetamine). 7. Äriühingute liigid. Äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu (reguleeritud tulundusühistuseaduses). Äriühingu nimi kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõppeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (ÄS § 2) Äriühingud jagunevad asutajate vastutuse alusel isikuühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja
asutamist (töö põhimõtted jms peab olema sama). Euroopa OSaühingu ja Äriühingu määrus on juba tekitatud (ehk siis üks kõik millises EL riigis saab asutada EOÜ ja EÄÜ) (Euroopa eraühing on uus idee, millega hajutatakse vastutus) Eraõiguslike juriidiliste isikute numerus clausus TsÜS § 25 lg 1 kokku seitse alaliiki: täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), tulundusühistu (TuÜ), sihtasutus (SA) ja mittetulundusühing (MTÜ). Ühinguõiguses kehtivad dispositiivsuse põhimõtte rangemad piirangud võrreldes tsiviilõigusega, tulenevalt õiguskindluse põhimõttest. Ühinguõiguse allikad. 1. Euroopa Ühenduse Nõukogu määrustega reguleeritud Euroopa Aktsiaselts (SE) ja Euroopa Ühistu (SCE), Euroopa Majandushuviühing (EEIG), eelnõuna Euroopa Osaühing (SPE) 2. Euroopa Ühenduse ühinguõiguse direktiivid: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid