9. rajoon
Inimeste
suhtumine endast erinevatesse
9.
rajoon räägib tulnukatest, kes maanduvad Lõuna- Aafrikas,
kuid inimesed ei nõustu nende viibimisega endi hulgas ja sellepärast
pannakse nad kindlale alale , kus nad peavad töötama. Neid
kutsutakse „krevettideks“.
Kuna tulnukad erinesid inimestest täielikult ja ei rääkinud nendega
ühist keelt, siis inimesed põlgasid neid ja ka kartsid. Aga juba
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SirkkaLuks
Õppematerjali autor
diskrimineerimine, suur ettevõtete võim. Minnes tagasi minevikku, võib filmi sündmusi seostada Teise maailmasõja aegsete koonduslaagritega, kuhu viidi väga palju inimesi või Saksamaa juutide kiusamisega.Sakslased käitusid juutidega samamoodi nagu filmis käituti tulnukatega, nad viidi getodesse eraldades neid niimoodi ülejäänud rahvast. Getos tekkisid võimsamad, kes äritsesid kaupadega ning vaesed, kes elasid näljas ja vaesuses. Samuti juute liigutati ja viidi erinevatesse piirkondadesse ümber. Getodes olevad valvurid tapsid või piinasid juute kui nad julgesid enda eest välja astuda või keelduda millestki, samuti MNU mehed käitusid tulnukatega. Inimestest või tulnukatest ei hoolitud üldse. Ühiseid jooni võib leida ka filmi ja Lõuna-Aafrikas toimunud apartheidi vastu ehk siis aafrikas eraldati erinevad rassid nagu ka filmis eraldati tulnukad, samuti vaesemate aafrika paikade elamustingimused sarnanevad filmis olnud tulnukate elamustingimustega.
................... 23 ¾ MAAVÄLISTE OLENDITE KLASSIFIKATSIOON ................................................ 23 ¾ TULNUKATE KOHALOLU MAAL.......................................................................... 24 ¾ KARJA VIGASTAMINE/SANDISTAMINE ..................................................... 25 ¾ Minu isiklikud üldised vaatlused.................................................................................. 25 ¾ Minu isiklikud üldised vaatlused Inimeste põhjused vigastamisteks.................... 25 ¾ Minu isiklikud üldised vaatlused - Tulnukate põhjused vigastamiseks ................... 26 ¾ Musta helikopteri kaasamine vigastamistesse.............................................................. 26 ¾ ANTAREAN-i ÜHENDUS OMNICORD (KÕIKSUSE NABANÖÖR) .... 27 ¾ VILJARINGIDE MÕISTATUS - KOOD: SEC ................................................. 29 ¾ DULCE BAAS - KOOD: J.B.III .........................................
Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse pildipöördest, inimeste eludes hakkasid rolli mängima mitmesugused filmid ja audiovisuaalsed tooted, ajakirjandus hakkas sisaldama pilte ja internetis leidus/leidub palju pildimaterjali. Rõhutatakse kujutisi, visuaalse materjali osa on suur. Tuleks rääkida pigem visuaalsetest süsteemidest. Ei tuleks rääkida ainult vis antro filmidest, vaid peaks tglt hakkama uurima rohkem visuaalset keskkonda, mis inimest igapäevaselt ümbritseb ja igal ühiskonnal on oma
toimus sõda, siis saab öelda, et lisaks traditsioonilisele ühiskonnale oli filmis tegemist ka siirdeühiskonnaga. Siirdeühiskonnaks nimetatakse ühiskonda, kus toimuvad süsteemsed muutused kogu ühiskonnas. Siirdeühiskonna põhitunnuseks on ühiskonnatüübi vahetumine, mis tähendab seda, et jõutakse mingi ühiskondliku arengu etapilt teisele. Siirdeühiskond on arengusuund, kus põhirõhk on inimeste toetamisel ja nende loomuse arendamisel. Samuti ollakse keskkonnasäästlikud ja luuakse uusi töökohti. 6 Samuti on näha, et sellel ajal oli ühiskonnas võimalikuks saanud kapitalism. Oli näha kapitalismile omaseid jooni, näiteks seda, et töövahendid kuulusid erakätesse ja, et eesmärgiks oli kasumi teenimine, kusjuures hinnad olid kujunenud vabalt. Margusel ja Ivol oli võimalus teha enda äri
(spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Suhtumine vis.antropoloogiasse on tänapäeval väga palju muutnud, samas ka antropoloogia ise. Üks verstapost on kogumiku ümbersõnastades visuaalse antropoloogia ilmutamine. Nüüd antakse, sellele palju laem sisu kui senini oli olnud, sest maailm oli eelmise raamatuga võrreldes palju muutunud. Liikuma hakkasid visuaalsed pildid, ajakirjandus hakkas sisaldama rohkem pildimaterjali pluss internet. Visuaalset
Tylerile toetus avaldama. Ülikaitsev Tyler hirmutab koolis väikeseid tüdrukuid ning satub seeläbi vanglasse. Charlie on vaimustund Tyleri reaktsioonist, maksab poja kautsjoni ning isa-poja suhted paranevad. Mõni päev hiljem kutsub Charlie Tyleri enda juurde kontorisse, allkirjastamaks lepinguid. Charlie helistab pojale ning teatab, et jääb pisut hiljaks, sest on otsustanud Caroline'i ise kooli viia. Poeg vaatab isa kontoris ringi ning avastab südantliigutavad pildid temast endast, õest ning vennast Michaelist isa arvuti tööekraanil. Samal ajal on Caroline koolis ning tahvli peale kirjutatakse kuupäev, milleks on september 11, 2001. Samal ajal vaatab Tyler Manhattanil isa kontorist aknast välja, mis asub ühtlasi Maailma Kaubanduskeskuses (World Trade Center). Peale terrorirünnakut jäävad Maailma Kaubanduskeskusest alles vaid varemed ning Tyleri päevik, mille kaudu ta Michaeliga suhtles.
3 1. ESMAMULJE 1.1. Mis on esmamulje ja kuidas see tekib Esmamulje on üks tähtsamaid asju inimestega suheldes, kuna see on suhtlemise üheks osaks. See tekib kiiresti ja seda muuta on väga raske. Iga inimene peaks teadma kuidas tekib esmamulje ja kuidas tunduda teiste jaoks algusest peale positiivne. Seega on kõigepealt vaja teada mis on esmamulje ja kuidas see tekib. Hea esmamulje on teadupärast parim visiitkaart, mida endast teisele inimesele jätta. Vahel on esmamulje täpne, kuid sageli see nii ei ole see on vaid fantaasiapilt teisest inimesest. Esmamulje on suures osas alateadlik ning tekib kiiresti, püsib kaua ja tähendab palju. Sageli määrab esmamulje ära edasise hoiaku nii inimesesse kui ka firmasse, mida see inimene esindab (Saareväli 2012). Inimesed kipuvad hindama teisi nende välimuse järgi ja alles peale seda liiguvad nad
Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad selles suhtes, mis määral mina-konseptsioon on jaotatav alajaotustesse. Ehkki meil on kõigil mingi arusaam endast, ei teadvusta me seda ühtemoodi. Automaatse käitumise puhul puudub eneseteadlikkus. Kõik inimesed on võimelised eneseteadvustamiseks. Mida rohkem inimene iseenda omadusi tunnetab ja mida keerulisemad need on, seda kõrgem on eneseteadvustamise aste. Eneseteadvustamist soodustab nt enda peeglist nägemine, enda hääle kuulmine lindilt või enda pildi vaatamine. Gibbonsi arvates aktiviseerub osa meie mina-skeemidest enesetedlikkuse tõusu korral.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid