Litosfäär- Maa tahke väliskest, koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast (kuni astenosfäärini). Astenosfäär- ülemises vahevöös, u100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, valitseva rõhu,kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääri olemasoluga seletatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärilaamad- hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood e. Reljeef- maapinna ebatasasuste kogum, moodustavad mitmesugused pinnavormid,kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavorm- geoloogiliste sise-ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend (pos. Pinnavorm: küngas, mägi, vall),süvend(neg pinnav: lohk, süvik, org)või tasand(tasandik), erineb naaberaladest kõrguse,välisilme,tekkeloo poolest. Struktuursed pinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud Maa sisejõudude tegevuse tulemusena. Murenemispinnavormid- Pinnavormid, mis on tekkinud kivimite pealispinna purunemise, lahjustumise tõttu Maa välisjõudude toimel. Kul...
• The strongest auroras are quite bright • The aurora occurs above: altitudes of 80 km infrequently above 500 km normal altitudes 110 and 200 How the Lights got their colors? • Every gas creates a different color • neon lights: helium – pink/white neon - red/orange argon - lavender krypton - gray/green The colors of auroras • Determined by gases in the Earth’s atmosphere • Solar particles collide with different gases • Oxygen (300km) – a rare red aurora • Oxygen (100-300km) – yellow-to-green aurora Do the Northern Lights emit sound? • Subject of discussion • Proven that people can hear natural auroral sounds • Energetic particles produce strange „clapping“ noise • Do not occur every northern lights outburst • Usually brief and faint • https://www.youtube.com/watch?v=eHvdZdsIZxg Conclusion • How the Northern Lights appear
kivim,süvamere setted Paskem(25-75km) Õhem(40km) uueneb pidevalt 4 miljardit a. vanem 180milj.a vana noorem MAAKOOR- valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks(20-70km) LITOSFÄÄR- Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga(50-300km) ÜLEMINE VAHEVÖÖ-(10-200km sügavusel) kuum,tihe kivimmass ALUMINE VAHEVÖÖ-(900-2900km sügavusel) tahke,koosneb ränist MAA TUUM-metalliline koostis(nikkel,raud),sisetuum(5200km) tahke,välistuum vedel.(2900-5100)
PÄIKE Annaabi mees 12c 2012 Päikese üldiseloomustus Kaugus maast: 150 miljonit km. Mass: 1,989×10 30 kg. Tihedus: 1,409 g/cm³. Pinnatemperatuur: 5800K Kiirgusvõimsus: 3,9*1026 W. Keskmine diameeter: 1,391×106 km. Vanus: u 4,6 miljardit aastat. Fotosfäär Päikese nähtav pind. Paksus: u 300km. Kiirgab suurema osa päikeseenergiast. Temperatuur: 4400- 6400 0C. Teraline muster. Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud Temperatuur madalam ümbritsevast piirkonnast. Tugev päikese magnetväli. Loited. Magnettormid. Atmosfäärihelendused (Virmalised) Päikesevarjutus Päikese Tähtsus Energia
Segameteoriidid ehk pallasiidid Ligikaudu võrdses koguses nikkelrauda ja silikaatseid mineraale Foto: Pallase raud, Venemaal leitud 1749.a. Hoba raudmeteoriit. Suurim teadaolev meteoriit. Kaalub ~60 t. Leiti Namiibiast Allan Hills 81001 ehk Marsi meteoriit. Tõestas elu võimalikku eksisteerimist Marsil. Cape York. Kaalub 58,2 t. Leiti Gröönimaalt. Foto: Hoba meteoriit. 1967. Vredeforti kraater. LõunaAafrikas. Diameeter 300km. Meteoriit oli ~10 km. Siljani kraater. Suurim Euroopas. Asub Rootsis. Diameeter 52km. Kaali kraater. Eestis suurim. Diameeter 110m. Sügavus 16m. Kraatri ümber 3...7 meetrine vall. Vredeforti kraater
õhutemperatuur kuni +5°C Aasta keskmine sademete hulk kuni 250mm Tuule kiirus kuni 120 km/h Antarktiline Talvel keskmine õhutemperatuur mandri keskosas −60..−70°C, mererannikul on õhutemperatuur kõrgem – umbes −30..−35°C Suvel keskmine temperatuur mandri keskosas on umbes −25..−45°C, mere rannikul umbes −5..+2°C Aasta keskmine sademete hulk sisemaal 50- 250 mm, rannikul kuni 500mm Tuule kiirus kuni 300km/ h Veestik Umbes 90% Antraktisest on kaetud jääga,mis on keskmiselt 1790 m paks ja max 4500 m Jõgede suudmeid väga ei ole Antarktika ja Arktika jääkilbis asub väga suur osa maailma mageveevarudest Mullastik Mulda esineb seal laiguti ning väga õhukese kihina s.t., et taimede kasvutingimused on rasked Elu on koondunud lõunarannikule, sest seal on kliima pehmem seega muld pole nii palju külmunud Taimestik Hemichloris antarctica
Päikeselaigud Tumedad alad fotosfääril, mis on ümbrusest jahedamad Erinevad atmosföörinähtused - Loited ja protuberantsid Konvektiivne tsoon Päikese sisemuse pealmine kiht Kiirgav kiht Sisemuse keskmine kiht Tuum Päikese südamik Kromosfäär Värviline sfäär Läbipaistev kiht 2000km Temp: 4300-400 000 kraadi Fotosfäär Päikese nähtav pind Kõigest 300km Teraline muster Muutub iga minuti tagant Päikese nähtavad tunnused pärinevad fotosfäärist Fraunhoferi jooned Teised nähtused Päikese atmosfääris Atmosfäär on aktiivne paik Kujundid on alatises muutumises Energiapurse Vesiniku valgus Kasutasime kirjandust: Vikipeedia Brian Jones ,,Kosmose uurimine" Rein Veskimäe -"Universum" Dorling Kindersley -"Illustreeritud lasteentsüklopeedia"
The biggest city is Montreal with 3.8 million people. The capital Ottowa has only 1.2 million people and is listed fourth biggest city. 32% of population is Canadian, 21% is English and 15.8% is French. First Nationist are only 4%. 80% of Canadians live in 3 urban areas concentrated in the Quebec City- Windsor Corridor, the British Columbia Lower Mainland, and the Calgary-Edmonton Corridor. 80% of the population live within 150km of the US border; 90% lives within 300km of the US border. Most First Nations live in reservations in the southern part of the country. If you look at the map of the world, you will notice what a huge country Canada is. It is the second largest country in the world, xceeded only by Russia. From St. John`s to Victoria Canada stretches about 7000km. In fact, Canada`s east coast is closer to Europe than it is to Canada`s west coast. It also extends southward from the North Pole to the US border
kivimite kokkukleepunud osakestest. Kuu kivide mineraalne koostis on põhiliselt raud ja räni. Tumedad piirkonnad on mered ja heledad mandrid. Oma ajaloo algperioodil pommitasid Kuud asteroidid, neist suurimad lõid tema pinda sügavad augud. Vulkaanilise tegevuse käigus täitusid need augud laavaga, tekitades meredele tüüpilised tumedad tasandikud. Ka kaatrid (Bailly ja Flavius) on meteoriitide poolt tekitatud. Kui kaatri läbimõõt on suurem kui 300km, siis nimetatakse neid basseinideks( Idamere bassein, Niiskuse mere bassein, Nektari mere bassein)... Luna3 1959. aastani ei olnud keegi Kuu tagakülge näinud. Sama aasta oktoobris lähetas Vene tehiskaaslane Luna 3 (all) Maale esimesed Kuu tagakülje fotod. Kuule laskumine Esimese juhitava laskumise Kuule tegi 1966 NSV Liidu kosmosesõiduk Luna 9. Kolm aastat hiljem, 1969. a juulis, väljus USA astronaut Neil Armstrong Apollo 11 kuumoodulist ja tema oli
Soovitud signaal läheb 8.Kuidas arvutatakse vahelduvvoolu võimsust, mis on detektorisse, kus toimub helisageduse eraldamine võimsustegur? kandesagedusest. P= IUcos φ Võimsustegur (cos φ) on 14.Kuidas levivad erineva lainepikkusega vahelduvvooluahelates aktiivvõimsuse suhe raadiolained maa atmosfääris? näivvõimsusesse. See on ühikuta suurus, mille Atmosfääri ülakihtides, Maa pinnast 100-300km väärtus võib olla vahemikus 0...1. kõrgusel paiknevad ioniseeritud gaasi kihid mõjutavad raadiolainete levikut eriti tugevasti. Neid Ct kihte nim. ionosfäärideks. lühiajaliste impulsidega. R= C-valguskiirus, -Pikklained painduvad maa kumeruse taha ja levivad 2 saatja küllaldase võimsuse korral üle maakera.
Gamma lagunemisel 21 Radioaktiivsete kiirte tähtsamaid omadusi ? Alfa- kiirgus : Suur mass, positiivne laeng, suur kiirus, tugev ioniseerimis võime,läbimisvõime väike, kaldub kõrvale elektri ja magnetväljast, nähtamatu. Beeta kiirgus : Kerge osake , negatiivse laenguga, suure kiirusega, suurema läbimisvõimega, väiksem ioniseeriv toime, kaldub kõrvale eletri ja magnetväljast, nähtamatu. Gamma kiirgus: Suure lainepikkusega, kiirus vaakumis 300km/s , suur läbimisvõime, tugev ioniseeriv toime,ei kaldu kõrvale elektri- ja magnetväljast . 22. Osata kirjutada tuumareaktsioone. 23. Mille toimel lõhustuvad rasked tuumad? Reaktsiooni tulemused? Milleks neid reaktsioone kasutatakse? Rasked tuumad lõhustuvad neutronite toimel ning selle tulemuseks on kildutuumad, 2-3 vaba neutronit ning vabaneb energia 24. Milliseid tuumkütusi kasutatakse? Tuumkütuseks kasutatakse rikastatud 235 U ka 238 U segu. 25. Mis on termotuumareaktsioonid
Richeri / Mercalli skaala Richeri skaalat kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks Mercalli skaalat kasutatakse maavärina kahjustuste hindamiseks. Seos eri tüüpi laamade piirialade ja maavärinate koldesügavuste vahel Ookeaniliste maakoorte lahknemisel toimuvad paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinad Laamade vahevöösse sukeldumisel võib esined kolme tüüpi maavärinaid : madalafookuselisi, keskmisefookuselisi(50-300km) ja süvafookuselisi maavärinaid(kuni 670kilomeetrine koldesügavus) Mandrilaamade kokkupõrkel tekivad madalafookuselised maavärinad. Milliseid abinõusid rakendatakse maavärinate purustuste vähendamiseks?- Otseselt ei ole veel välja mõeldud abinõusid mis maavärinad saaksid ära hoida või nende purustusi vähendada. Tänu maavärinate uurimisele (seismomeetrid jne.) saadakse umbkaudu teada millal maavärin võiks toimuda ning
2.Ajalugu Auto valmistamise idee pärines Ferdinand Piëchilt, kes 2002. aastal soovis ennem pensionile minekut arendada luksusauto mis pakuks konkurentsi BMW ja Mercedes-Benzi mudelitele. Phaeton oli mõeldud just pakkuma esmaklassilist mugavust nagu S-klass ja Lexus LS. Piëch andis inseneridele 10 nõuet millele pidi Phaeton vastama. Enamus nendest olid salastatud, kuid mõned neist avalikustati. Näiteks Phaetoni tippmudel pidi olema võimeline sõitma terve päeva kiirusega 300km/h, välistemperatuuriga 50 °C ning hoidma sisetemperatuuri 22 °C. Ta esitas selle nõudmise vaatamata sellele et Phaetoni tippkiirus on piiratud 250km/h. Algul ütlesid paljud insenerid, et sellistele nõudmistele vastavat autot pole võimalik ehitada. Vaatamata sellele saadi valmis esimene generatsioon. 3. Valmistamine Volkswagen Phaeton pannakse käsitsi kokku keskkonnasõbralikus tehases Saksamaal Dresdenis. Tehast kutsutakse ka läbipaistvaks tehaseks, kuna ta on ehitatud klaasist.
3* k *T v= m 44 g / mol m(CO2 ) = 23 -1 = 7,3 * 10 -23 g = 7,3 *10 -26 kg 6,02 * 10 mol 3 * 1,381 * 10 -23 J / K * 300 K v= = 412m / s 7,3 * 10 -26 kg 412 m/s * 3,6 = 1483,2 km/h CO2 liigub autost, mis sõidab kiirusel 300km/h 1483,2/300= 4,94 korda kiiremini. H2 keskmine kiirus T=300 K k=1,381*10-23 J/K M(H2)=2*1= 2 g/mol NA=6,02*1023 mol-1 2 g / mol m( H 2 ) = 23 -1 = 3,3 * 10 -24 g = 3,3 * 10 -27 kg 6,02 *10 mol 3 * 1,381 * 10 -23 J / K * 300 K v= = 1940m / s 3,3 * 10 -27 mol -1
laba liikumise kiirus saame laba hüppelise ebaühtlase tõusu. Edasi liikumisel laba omab nüüd õhuvooliikumise kiirust mis summeerub kopteri kiirusest ja laba enda liikumise kiirusest. (kui kopteri kiiruseks võtta 100 km/h siis parema laba tipus on see 500 km/h) Vasakpoolse laba liikumiskiirus on vastupidine kopteri liikumiskiirusele ja selle tõttu summaarne kiirus on laba otsas väiksem. ( meie ülesandes 300km/h). Kopteri liikumine õhus · Mõlemad kiirused mõjutavad teineteist muutes kopteri telje asendit OY0 telje suhtes ruumis. · Kiiruste vahe võib muutuda aktuaalseks mõnes rootori laba osas kus õhuvoog liigub vastupidiselt kopteri liikumise suunale. Selline erinevus kopteri rootori erinevatel külgedel mõjutab rootori laba asendit. · tekkib rootori parempoolse ja vasak poolse laba kiiruste erinevus. · Kui me ei taha muuta rootori labade kohtumisnurki siis
Jaapanis on raudteed peamised reisijateveo vahendid, eriti massidele ning kiireks liikumiseks suuremate linnade vahel. Jaapani rongid on kuulsad oma õigeaegse kohalolekuga. Kogu raudteedepikkus 23 670,7 km millest umbes pool on elektrifitseeritud teid. Fukuoka, Kobe, Kyoto, Nagoya, Osaka, Sapporo, Sendai, Tokyo ja Yokohama omavad metroosüsteeme. Shinkansenid on väga suure kiirusega rongid Jaapanis. Kõige kiirem Shinkanseni rong tegutseb maksimum kiirusel 300km/h. Nad on väga täpsed rongid. Jaapanil pole ühegi teise riigiga raudteeühendust kuna ta on saareriik. Siseveetransport Jaapani jõed on lühikesed, kiirevoolulised ning erineva veehulgaga. Ebatasase pinnamoe tõttu on rohkesti vooluvett ning vähe laevatatavaid jõgesid. Meretransport Jaapanis on 1770km veeteid. Riigil on 662 laeva. Praamiliiklus ühendab mitmeid saari. Sõiduplaani järgi rahvusvahelised reisijate veod toimuvad Hiina, Taiwani, Lõuna- Koreasse ja Venemaale
P-lained on kiiremad. S(risti) osakeste võnkumine risti laine levikusuunaga keha kuju muutusega. St ei levi vedelas keskkonnas. 9. Maa siseehituse peamised sfäärid (Maakoor, astenosfäär, vahevöö, välis- ja sisetuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? Maakoor paksus 3km ookeaniline kuni 70km kontinentide all. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa. Sfäär on jaotatud laamadeks. 50-300km. Astenosfäär kõvaduse puudumine. Litosfääri alune, ei purune, vaid voolab, aga käitub kui tahke elastne keha. Alumine ja ülemini piir (LV2). Vahevöö koore ja tuuma vahel. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiselt peridotiit. Ülemini vahevöö 660-400. Seismised katkestused. Alumine mesosfäär 660-2900. D''kiht. Tuum 2900km tsenter. Tuuma välimine vöö vedel. Metallilised elemendid (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum 2900-5200km
Rossby lained- kõrgemates troposfääri kihtides tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained tekivad polaarfrondis Jugavool - rossby lainetega kaasneb kitas sooja ja külma õhu kokkupuute vööndis väga tugev tuul, mida kutsutakse jugavooluks. jugavool järgib Rossby laineid ja moodustab pulseeriva õhuvoolu, kus õhu liikumise kiirus on suurim keskmes ja väiksem voolu äreosas. Jugavoolu kese paikneb sageli 10-11km kõrgusel ning tuule kiirsu ulatub 300km/h jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhurõhugradienndist polaarse frondi kohal. õhumass - ulatuslik õhu hulk, mille korral on nii õhuteperatuuri kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused.kujuneb vlja sarnase aluspinna kohal atmosfääri front - kitsas elradusvöönd kahe erinevate omaduste õhumassi vahel võib olla statsionaarne või liikuv Õhumasside klassifitseerimine - arktiline A-põhja jäämere ümbrus - antarktiline AA - antarktikas
Päikese ehitus. 1)tuum suurel rõhul ja pemp kulgevad tuuma-reaktsioonid 2)kiirgusvöönd energia kandub el.mag.kiirguse kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamistega kiht-kihilt väljapoole 3)konvektsioonivöönd temp väh kiiresti, toim aine ümberpaiknemine 4)atmosfäär foto-, kromosfäär, protuberants. Koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Fotosfäär e valguskiht 200-300km paksune alumine atm.kiht, graanulitekujuline struktuur. Kromosfäär atm kiht, milles temp Päikese tsentrist kaugenedes suureneb ja toim H, He jt ioniseerimine. Päikese kroon hõreda ja kuuma gaasi pilv. Päikesetuul kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma vool. Laigud fotosfääris graanulitevahelised tumedad alad, radiaalselt välja venitatud. Faklid heledad piirkonnad laikude ümber, tekivad enne ja kaovad pärast laike.
29. Rossby lained ja jugavool Rossby lained: Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby laineteks. Need tekivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass. Jugavool: Rossby lainetega kaasneb kitsa sooja ja külma õhu kokkupuute- vööndis väga tugev tuul, mida nim jugavooluks. Jugavoolu kese paikneb sagel 10-11km kõrgusel ning tuule kiirus ulatub kuni 300km/h. Jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhugradiendist polaarse frondi kohal. 30. Õhumassid, frondid Õhumassid on ulatuslik õhu hulk, mille korral on õhutemperatuuri kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused. Kujuneb välja sarnase aluspinnakohal. Õhumassid klassififitseeritakse laiuskraadide järgi ja kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi. Frondid: atmosfääri front on kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega
Soe õhk sunnib Tegijapoiss 2010 siiski külma õhu tanduma ja soeõhk ilmub paigalseisvale kehale järjest lähemale . Kiudpilved muutuvad keskmise korruse pilvedega ( Alto-pilved) , millest võib vihma või lund sadada. Hakkavad tekkima veel kiht-saju pilved ja võib igast kraami sadada. Pilvede alumine piir jõuab paarisaja meetri kõrgusele ja tekivad rebeneneud vihmapilved mis näitavad et frondi joon on lähedal. Maapealne frondi joon võib sademetest 200-300km eespool olla . Pilvede süsteem frondijoone ees võib olla 700-800km . Vertikaalne ulatus ca 10km.Sooja frondi lähenemisel hakkab õhurõhk kiiresti langema, tuul tugevneb (talvel tuisk). Suurema õhuniiskuse tõttu halveneb soojas piirkonnas horisontaalne nähtavus, talvel esineb sageli udu. Lennundusele mõjub halvasti tänu halvale nähtavusele ja madalatele pilvedele . Äikest esineb harva aga kui esineb siis intensiivselt.
On 1st ja 2st liiki külmafonti. Sõltub sellest, milline on väljatõrjutud. Külma fronti on 2 liiki: I liiki külma frondi eel tuul pöördub 90° ja temp langeb järsult. Pilvitus läheb kõrgemaks ja algab sadu, õhurõhk hakkab tõusma. Ühtlane pilvesein laussadu, järsk temp langus, mõne aja pärast ilm selge.II liiki külm front tõusvast õhuvoolust kujuneb välja rünkpilv, suvel võib olla äike. Tugevad tuulepuhangud 300km fondist tagapool on veel teine sekundaarne font. Pärast fondi üleminekut tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. Teise kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. Pilet nr. 7 Muldade soojenemine ja jahtumine, termilised karakteristikud. Soojenemine Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub
Päikese kiirguse mõjul taim seob Co2’te. Produktideks on järsk temp langus, mõne aja pärast ilm selge.II liiki külm front – tõusvast õhuvoolust kujuneb välja rünkpilv, suvel võib olla äike. Tugevad suhkur, CO2, ja päike. Mineraalsete ainete osatähtsus väike. Kuigi taim ei kasva ka ilma mineraalaineteta. Põhiline on süsinik. See protsess tuulepuhangud 300km fondist tagapool on veel teine sekundaarne font. Pärast fondi üleminekut tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. on temperatuurist sõltuv. Toimub ainult päeval. 2) Hingamine – taimkatte funktsioneerimiseks, kus fotosünteesitakse välja hingamist. Toimub Teise kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. ööpäev läbi
selle 650 verstase sõidu võitis ajaga 33h 44min. Võistluskomisjon leidis nii pika sõidu aga võistlejatele tervistkahjustavaks ning lõpetas selliste võistluste korraldamise. Võib olla oli aga põhjuseks hoopis tundmatu mees provintsist. Jällegi järgnes Eesti rattaspordile mõõnaperiood. Uue hoo saime sisse 1925 aasal, kui hakati järjepidevalt Eesti meistrivõistlusi pidama. Tekkisid uued nimed nagu koolipoiss E. Veermann, kes tegi kahel korral tuule alla lätlastele 300km sõidus Riia- Miitava- Riia, ja J. Golding. Hiigelaegadel jättis rattasport varju kõik spordialad. Tõelisi mehetegusid hakkas rattaseljas tegema Endel Ruubel. Tema arvele kogunes 17 meistritiitlit, kes on oma saavutustega Eesti üks edukamaid sportlasi kunagi. Tema eestvedamisel korraldati esmakordset rahvusvaheline võistlus, kus osalesid kaks soomlast. Nende rattaid vaadati kui imeasju- mõlemal käiguvahetajaga tipp maanteerattad. Soomlane
1919. Suur roll soomusrongidel. Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverre ja 19.jaan. vabastati Narva dessantüksuse poolt. Soomusrongid ei saanud puruks sildade tõttu minna kaugemale Rakverest ning suundusid Tartu poole, mis vallutati tagasi 14.jaanuaril. 1.veebruaril vabastati Valga ja Vöru ning 3 päeva hiljem ka Petseri. Lõunarinde olukord eestlaste edu sundis tegema ümberkorraldusi Vene poole peal. Loodi Eesti Punaarmee ning suunati 75000-80000 inimest veebruaris Eesti peale. Ca. 300km rindejoonel murti veebruarist maini kogu aeg läbi, eestlastel pidevalt kriitiline olukord. Ajutiselt vallutasid venelased Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste, peaaegu ka Vöru. Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti punaste rünnakuhoog. Riigielu korraldamine, majandus, võitlus enamlusega, Saaremaa mäss esmatähtsaks kujunes EV majandusliku olukorra parandamine. Viljavaru kuni veebruarini. Linnades vähendati leiva kogus inimese kohta päevas 140 grammini
Märksõnad: eesmärgid 2050, transpordi negatiivsed välismõjud, transpordiliikide vahelise konkurentsi mõjutamine, Marco Polo programm, transpordi maksustamise võimalused. EU transpordipoliitika Eesmärgid 2050 – 60% vähem CO2 heidet transpordist Loobuda tavakütusega autodest aastaks 2050 (~50% turuosa 2030, CO2 vaba linnaliiklus) Luua parem taristu ja keskkond intermodaalsete kaubavedude arenguks: kaubavedudes 300km+ vähendada maanteevedude turuosa 50% Keskmise distantsi reisides (100-300 km) domineeriv turuosa kiirrongidel, arendada võrku üle EU. Iga suur lennuväli peaks olema raudteele ligidal. Viia maksusüsteem tervikuna üle põhimõttele „saastaja maksab“ Vähendada liikluses hukkunute arvu 50% 2020 ning viia see nullilähedaseks aastal 2050. Arendada liikluse juhtimissüsteeme, sh Galileo projekt 2020ks
Enamus settest ~10m põhjast, kuni 30% kivimmaterjali. Ülejääk settib välja. Ablatsioonimoreen sorteerimata sete, mis ladestub liustikust väljasulamise teel. Asub kõrgemal kui ~10m, ning koosneb mõnevõrra peenemast materjalist, savikam. Mäestikuliustikel võib ka liustiku peale ladestuda külgedelt settematerjali. (Külje- ja keskmoreen). Liustikukeel võib ka pealtpoolt olla kaetud kiviprügiga. Enamus settematerjali (95%) pärineb kuni 200-300km kauguselt. Kaugtranspordi osa väike. Põhimoreeni valdav osa pärineb 30-50km kauguselt. Liustike taganemisel tekkivad pinnavormid. Moreentasendik kergelt laugjas tasandik, moreenikiht pole paks. Sulglohud soostunud lohud tasandikul. Moodustub, kui morrenikhti jääb liustiku taganemisel jääplokk, mis sulab veel pikka aega ja jätab endast maha lohu. Otsmoreen moodustub paigas, kus liustik ,,seisab paigal" pikemat aega, ning tagant kantakse pidevalt uut materjali juurde.
annaabi.ee 
