elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Sulatatud soolade elektrolüüs: Anoodil anioon oksüdeerub: 2Cl- - 2e- Cl2 Katoodil katioon redutseerub: Na+ + e- Na |*2 Katood(-) Anood(+) 2Na+ + 2Cl- Cl2 + 2Na Vesilahuste elektrolüüs: NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na+ ioonide, vaid vee redutseerumine 2H2O + 2e- -> H2 + 2OH anood: 2Cl- - 2e- -> Cl2 katood: 2H2O + 2e- -> H2 + 2OH- 2Cl- + 2H2O -> Cl2 + H2 + 2OH Ehk molekulaarsel kujul: 2NaCl + 2H2O -> Cl2 + H2 + 2NaOH
2. Värvuse muutus 3. Gaasi eraldumine 4. Nõrga elektrolüüdi teke (enamasti vesi) 1) Soolade lagunemine KCl K+ + Cl- Ca(NO3)2 Ca2+ + 2NO-3 2) Hapete lagunemine Hapete korral tekib vesinikioon ja happe anioon. Võrrandeid on nii palju, kui palju vesinikuaatomit on molekulis. HNO3 H+ + NO-3 H3PO4 H+ + H2PO4- H2PO4 H+ + HPO4-2 HPO4 H+ + PO4-3 3) Aluste lagunemine NaOH Na+ + OH- Ca(OH)2 Ca+2 + 2OH- Nõrk elektrolüüdilahus (molekule rohkem kui ioone) Tugev elektrolüüdi lahus + - + - H2O + - - - + H2O + - - H2O +
Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH
Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH3COOH xC2 H 2OH
2014 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O K x xCH3COOH xC2 H 2OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt:
eraldub gaas 3. nõrgem elektrolüüt Oksiidide jagunemine aluselised - enamasti metalli oksiidid, B metalli oksiidid · molekulaarne reaktsioon happelised - enamasti mittemetalli oksiidid (B met max o- MgBr2 + 2KOH - Mg(OH)2 + 2KBr astmega) · täielik ioonvõrrand amfoteersed - nii aluselised kui happelised Al2O3, Zn Mg + 2Br + 2K + 2OH - Mg(OH)2 + 2K + 2Br neutraalsed - ei al ega hap, NO, CO, N2O Mg + 2OH Mg(OH)2 Oksiidide saamine Soolade saamine · Lihtaine + O2 oksiid · Lihtainetevaheline reaktsioon · Ml hüdroksiidi lagunemine 2Al + 3Cl 2AlCl3 Fe(OH)3 Fe2O3+ H2O · Alus + hape sool + vesi
Na+ + OH-- + NH4+ + NO3-- NH3 + H2O + Na+ + NO3 OH-- + NH4+ NH3 + H2O ·Näide 2 Fe2(SO4)3 + 6NaOH 2Fe(OH)3 + 3Na2SO4 2Fe3+ + 3SO42-- + 6Na+ + 6OH-- 2Fe(OH)3 + 6Na+ + 3SO42-- Fe3+ + 3OH-- Fe(OH)3 Neutralisatsioonireaktsioon Reaktsioon H+ ja OH-- vahel NaOH + HCl NaCl + H2O Na++OH--+H++Cl-- Na++Cl-- +H2O OH-- + H+ H2O Astmeline neutralisatsioon ·2 mol NaOH ja 1 mol H2SO4 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 2Na+ + 2OH-- + 2H+ + SO42-- 2Na+ + SO42-- + 2H2O 2OH-- + 2H+ 2H2O ·1 mol NaOH ja 1 mol H2SO4 NaOH + H2SO4 NaHSO4 + H2O Na+ + OH-- + H+ + HSO4-- Na+ + HSO4-- +H2O OH-- + H+ H2O pH ·pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ·Neutraalses lahuses (pH=7) ·Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavadvesinikioonid ·Aluselist keskkonda (pH>7) põhjustavadhüdroksiidioonid Soolade hüdrolüüsi võrrandid
kuupäev: 5,03 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH3COOH xC2 H 2OH
ioonid, molekule ei ole (8 tk): ioonideks, st vesilahuses on molekulid. + - LiOH Li + OH nii ioonideks jagunemata NaOH Na+ + OH- molekule kui ka ioone: KOH K+ + OH- RbOH Rb+ + OH- NH4OH NH4 + + OH- CsOH Cs+ + OH- Ca(OH)2 Ca2+ + 2OH- Sr(OH)2 Sr2+ + 2OH- Ba(OH)2 Ba2+ + 2OH- · Ioone saab tekitada sulatades. Nõrgad alused on · Mitmehüdroksüülsed alused jagunevad kõik mitmehüdroksüülsed ja jagunevad sulatades ioonideks mitmes astmes, seda õpime ioonideks mitmes astmes (seda õpime 10.kl 10.klassis 1.kursuse lõpus
ioonide hulk väheneb. + - Ag – Cl – AgCl 2 iooni – ioonkristall (vabasi ioone 0) Vabade ioonide hulk väheneb kui • tekib sade (aine ei lahustu) • tekib nõrgem elektrolüüt – tavaliselt nõrk hape või alus • tekib gaas (CO2; SO2; H2S; H2CO3 – CO2 ja H2O) • tekib vesi Kaaliumhüdroksiid + väävelhape + - + -2 + -2 + -2 2 KOH + H2SO4 - KSO4 + 2 H2O molekulaarne võrrand + - + -2 + -2 2K + 2OH + 2H + SO4 - 2K + SO4 + 2H2O K ja SO4 taandame ära - + 2OH + 2H - 2 H2O täielik ioonvõrrand Ioonvõrrandis kirjutatakse kokku - • vähe- ja mittelahustavad ained • vesi • gaasid (lämmastikuoksiidid, väävlioksiidid, ) • nõrgad happed H2SO3 ja H2CO3 on väga mittepüsivad!!!!!!! SOOL + ALUS – mõlemab lähteained peavad lahustuma, ja üks saadus peab olema mittelahustuv!
lise keemia õppetool Töö eesmärk Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COO Teoreetilised alused: Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav kaudu: a CH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC Ka a CH 3COOH aC2 H 2OH CCH 3COOH kus xi - komponendi moolimurd, γi - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasu kaudu: xCH 3COOC K x xCH 3COOH
Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH 3COOH aC2 H 2OH xCH 3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH
Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH
sisu 0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katseandmed: 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet Tasakaalusegu nr 6 algandmed: Kaalutised: m, H2O 4,872 g m, HCl 5,066 g m, äädikas 1,024 g m, etüülatsetaat 3,557 g xCH 3COOC2 H 5 xH 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH Katseandmete töötlus: 1) Esimesena leian HCl-ga sisseviidud vee hulga HCl lahustega kolvides: mHCl = VNaOH * CN(NaOH) * EHCl Kuna saab kirjutada, et EHCl = MHCl, siis mHCl = 0,0291 * 0,5 * 36,5 = 0,5310 g. Seega on HCl-ga sisseviidud vee hulk mH20 = 5,066 0,5310 = 4,5350g. Summaarne vee hulk lähtelahuses on aga: m H20 sum = 4,872 + 4,535 = 9,4070g, moolides
kuupäev: 19.02.2014 Töö eesmärk Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH3COOH xC2 H 2OH
10.2010 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH
Katse 7. – neutraalne kk. Valada katseklaasi ~0,5 mL KMnO 4 lahust ja lisada tahket redutseerijat Na2SO3 (või FeSO4). Milline ühend tekkis? Tekkis pruun sade – MnO2 Esitada reaktsioonivõrrand, kirjutada poolreaktsioonide võrrandid ning arvutada redokspotentsiaalide vahe. 2 2 SO4 H 2 O 2e SO3 2OH |⋅ 3 -0,93V – redutseerija – MnO 4 2H 2 O + 3e - MnO 2 + 4OH - |⋅ 2 0,60V – oksüdeerija – 2 2
kuupäev: 26.03.2012 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH3COOH xC2 H 2OH
laeng), OH hüdroksiidioon. Tekkimine: Aluseline oksiidi reageerimisel veega. Na2O + H2O= 2NaOH; K2O + H2O=2KOH, CaO + H2O = Ca(OH)2 . Need kõik on vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised. Leeliste omadused: 1) Vees lahustuvad ained 2) Muudavad indikaatori värvi 3) Kuumutamisel ei lagune 4) Need on söövitava toimega. Indikaatorid: Lakmus sinine, fenoolftalein (ff) punane. Leeliste lahustumisel vees tekivad ioonid: NaOH = Na++OH-, KOH = K+ +OH-, Ca(OH)2 = Ca2++2OH-. Nimetused: NaOH Naatriumhüdroksiid Cu(OH)2 Vask (II)hüdroksiid Raskelahustuvad hüdroksiidid Metallioksiidid veega ei reageeri, vees ei lahustu CuO, FeO, ZnO Kuna need hüdroksiidid vees ei lahustu, siis on lahuses väga vähe hüdroksiidioone ja neid pole võimalik tuvastada indikaatoriga, neil pole söövitavat toimet. Kuumutamisel nad lagunevad vastavaks oksiidiks ja veeks. 2CuOH ------->2CuO +H2O
Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH 3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, γi - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x xCH 3COOH xC2 H 2OH
NaCl (lahuses) (gaas) (lahuses) (lahuses) (etanool) molekulidena ioonidena juhib elektrit 4. Kirjuta puuduvad ioonid, mis tekivad alltoodud ainete dissotsiatsioonil. NaOH Ba(OH) 2 HNO 3 CuCl 2 Al 2 (SO 4 ) 3 katioonid Na+ 2Al3+ anioonid 2OH- 5. Mille poolest erinevad mitteelektrolüüdid elektrolüütidest? ............................................................................................................ ............................................................................................................ 6. Tooge näiteid mitteelektrolüütidest. · .......................................... · .......................................... · .........................................
Alkohol-ained,mille molekulis C-aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga.CnH2n+1 -OH;R-OH Mitmehüdroksüülne.al-alkoholi mol.on mitu hüdrok.rühma Vesinikside-mol.veheline side mis tekib ühe mol. + osalaenguga H-aatomi & teise mol. vahel.;Hape-loovutab prootoneid;alus-seob prootoneid;Funktsionaalne rühm-Mol. kõige kergemini muundatav osa.;Diool-alkohol , milles 2OH rühma; eetrid-R1 -O-R2 Metanool-CH3OH(puupiiritus) kasut.keemiatööstus. lahustite koostisosana. Väga mürgine,värvuseta,iseloomuliku lõhnaga vedelik,lahustub hästi vees,,hea lahusti. Etanool (samad om.)C2H5OH,piiritus.Kasut. lahustina ja sünteeside lähtainena. Inimesele mõju-mõjutab närvisüsteemi.narkootilise toimega.kahj.maksa ja neere. Etanool-atanaal-etaanhape-CO2+H2O Etaandiool-HOCH2CH2OH, 198¤tp. Lahust.hästi vees,vesilahused madala külmumis temp.kasut. automootorijahutuss
Tugevad elektrolüüdid: soolad, tugevad happed(HCl, HNO3, H2SO4), leelised(IA rühma, IIA rühma alataes Ca metallide hüdroksiidid) Nõrgad elektrolüüdid: nõrgad happed, nõrgad alused(rasklahustuvad) Dissotseeruminei ehk ioonideks jagunemine. 1) soolad dissotseeruvad esimeses astmes ja täielikult Na2CO3 --> 2Na+ + CO2-3 2) Alused mitme OH-rühmaga dissotseeruvad astmeliselt NaOH --> Na+ + OH- Ca(OH)2 --> CaOH+ + OH- --> <-- 2OH-+ Ca2+ 3) Happed. Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Üheprootonilised nagu soolad HNO3 --> H++NO2- H2CO3 --> H++ HCO33- --> <-- 2H++ CO32- NB! H+ + H2O --> H3O+ hüdrooniumioon Lahustes on kõige rohkem I astme osakesi!!!!! Mitteelektrolüüdid Ei esine lahustes ioonidena, vaid lahuses on molekulid või aatomid. Oksiidid, lihtained, enamus orgaanilisi aineid. Hüdrolüüs ainete reagreerimine veega, tekib happeline, aluseline või neutraalne keskkond.
mol -5 3,74 10 mol S= = 3,74 10 -4 0,1 L Co( CN ) 2 Co 2 + + 2CN - [ K s = Co 2+ CN - ][ ] 2 = S (2S ) 2 = 4S 3 ( K s = 4 3,74 10 -4 ) 3 = 2,09 1010 Sr ( OH ) 2 Sr 2+ + 2OH - 2. g M [ Sr ( OH ) 2 ] = 88 + 32 + 2 = 122 mol K s = 3,2 10 -4 Ks mol K s = S ( 2 S ) = 4S 3 S = 3 2 = 4,31 10 -2 4 L
Mitme prooton haped - HCO H + HCO ; HCO + HO HO + HCO - HCO H + CO²; HCO + HO HO + CO² Keemilised reaktsioonid elektrolüüsi lahustes AgCl + KNO KCl + AgNO Elektolüütide lahuste vahel kulgeb keemiline reaktsioon sademe saamise või kõrge elektrolüüdi suunas FeCl + Ga(OH) Fe(OH) + GaCl FeCl + 2KOH Fe(OH) + 2KCl Fe² + Cl + 2K + 2OH 2K + 2Cl + Fe(OH)(pikk ioonvõrrand) Fe² + 2OH Fe(OH) (lühike ioonvõrrand) HSO + LiOH HO + LiSO H + SO² + 2Li + OH 2HO + Li + SO H + OH 2HO Soolade hüdrolüüs Näide NaCl KCO² Al³Cl CHCOONH Soola moodustav NaOH (tugev KOH (tugev alus) Al(OH) NH·HO (nõrk
S 2011/2012 18. Elektrokeemia 18 Leeliselement ("alkaline" patarei) Konstruktsioon analoogne mangaantsinkelemendiga, ka oks¨udeerija (MnO2) ja redutseerija (Zn) on samad. Erinevus on elektrol¨uu¨dis, milleks on tugev leelis, n¨aiteks KOH: Anoodil: Zn + 2OH- - ZnO + H2O + 2e- Katoodil: 2MnO2 + H2O + 2e- - Mn2O3 + 2OH- Klemmipinge samuti umbes 1,5 volti. Eelised: suurem erimahtuvus (ained kasutatakse t¨aielikumalt ¨ara); pikem s¨ailivusaeg (leelis ei korrodeeri tsinki sama tugevasti kui happeline NH4Cl); u¨htlasem klemmipinge kasutamisel (OH- kontsentratsioon on p¨usiv) Puudused: keerukam toota (ranged n~ouded lekkekindlusele); kallim. YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011
· Na+ + OH- = NaOH ei kulge, sest NaOH on tugev elektrolüüt ja on lahuses ioonidena · H+ + OH- = H2O kulgeb, sest vesi on nõrk elektrolüüt ja esineb põhiliselt molekulidena · Ioonivõrrand Na+ + OH- + H+ + Cl- = Na+ + Cl- + H2O · Lühike ioonivõrrand (pärast sarnaste liikmete koondamist) H + + OH- = H2O Sademe teke 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 Cu2+ + 2OH- = Cu(OH)2 Gaasi teke Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2CO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 CO32- + 2H+ = H2CO3 = H2O + CO2 (Gaas tekib, sest algul tekkiv nõrk hape on ebapüsiv.) Ei teki ei sadet, gaasi ega vett - reaktsioon ei kulge NaOH + KCl = NaCl + KOH Na+ + OH- + K+ + Cl-= Na+ + Cl- + K+ + OH- Ehk pärast koondamist 0 = 0
Energiavarustus süsivesinike baasil: 1. ettevalmistav etapp: polüsahhariidid lagunevad monosahariidideks nt: tärklis või klükogeen laguneb glükoosiks, vabanev energia hajub soojusena. 2. glükoosi lagunemine(aeroobselt): glükoos laiemas mõttes 1)glükoos (kitsamas mõttes) toimub tsütoplasma võrgustikus: C6H12O62CH3-CO-COOH+4H ,püroviinamarihape 3H+3NAD2NADH2 *2ADP+2H2PO42ATP+2H2O 2)tritraaditsükkel, toimub mitokondri maatriksis 2CH3COCOOH+6H2O6CO2+2OH 2OH+10NAD10NADH2 3) hingamisahel, toimub mitokondri harjakestel 12NADH212NAD+24H 6O2+24H12H2O * 36ADP+36H3PO436ATP+36H2O glükoosi lagunemise summaarne võrrand: C6H12O6+6O26CO2+6H2O 38ADP+38H3PO438ATP+38H2O anaeroobne glükolüüs: glükoosi lagunemine ilma 02 osavõtuta 1) C6H12O62CH3COCOOH+4H 2ADP+2H3PO42ATP 2CH3COCOOH+4H2C2H4OHCOOH 1. millisel juhul ja miks tekib lihastes piimhape ja mis sellest edasi saab? 2CH3COCOOH+4H2C2H5OH+2CO2 2
Lasin lahusel jahtuda, korraks kastsin katseklaasi ka külma vee sisse, et jahtumist kiirendada. Siis lisasin 4 tilka 3%-list H2O2, mille tagajärjel toimus äge gaasi eraldumine (mullide eraldumine, intensiivne). Kui kõik gaas oli eraldunud, siis keetsin lahust 5 minutit. Sain sademe põhja. Sadestub Fe(OH)3 ja juhul kui mu lahuses leidub, siis sadestus ka MnO(OH) 2: 2Fe2+ + 4OH + H2O22 Fe(OH)3(s) . 2+ Mn + 2OH + H2O2MnO(OH)2(s) + H2O . 2+ Proovisin tõestada järgmisena Mn - ioonide sisaldust lahuses. Mn2+- ioonide tõestusreaktsioon . 2+ Viimati saadud sademest üritasin tõestada Mn - ioonid. Selleks lisasin sademele 6 tilka konts. HNO3 ja keetsin vesivannil sademe täieliku reageerimiseni
Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O Ka = = a CH 3COOH aC2 H 2OH CCH 3COOH CH 3COOH CC2 H 5OH C2 H 5OH kus ai komponendi aktiivsus lahuses Ci komponendi tasakaalne molaarne kontsentratsioon, mol/L i komponendi aktiivsustegur lahuses molaarsuse järgi 1 Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel ja elektrokeemiliste meetoditega. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada
2 Leidumine 1. Lihtainena: · kosmoses · Päikeses · nafta puuraukudes · vulkaanipursetel 2. Ühenditena: · vees · maagaasis · elusorganismides 3 Saamine 1. Laboris: · Zn+2HCl = ZnCl2+H2 (ei toimu HNO3 ja kons.H2SO4 ) 2. Tööstuses: · 2H2O = 2H2+O2 Katoodil redutseerumine 2H2O+2e- = H2+2OH Anoodil oksüdeerumine 2H2O-4e- = O2+4H 4 Kasutamine · raketikütusena · metallide keevitamisel ja lõikamisel · kütuselemendina (vesinikautod) · metalli saamisel (maagist) · õhupallide täitmisel · sõjatööstuses (vesinikupomm) 5 Omadused 1. Füüsikalised: · kõige kergem gaasiline aine · värvuseta · lõhnata
kogusega grammides, mis võib lahustuda 100 g lahustis antud temperatuuril. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse?Molaarne kontsentratsioon iseloomustab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris ehk 1 dm3 lahuses. Molaarse kontsentratsiooni tähis on c . Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. ZnCl2 Zn 2+ + 2Cl ,K2CO3 2K+ + CO3 2 -, Ba(NO3)2 Ba2+ + 2NO3 Ca(OH)2 Ca2+ + 2OH-,3PO4 3Na+ + PO4 3-Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses?Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on pöörduv reaktsioon, st kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas, tugevate hapete lahustes kulgeb elektrolüütiline dissotsiatsioon lõpuni. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad?Hüdrooniumioonid on H3O+ -ioonid ning nad tekivad vesinikioonide seostumisel lahuses vee molekulidega. Mis on astmeline dissotsiatsioon
Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH D CH3COOC2H5 + H2O. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O Ka = = aCH 3COOH a C2 H 2OH CCH 3COOH CH 3COOH CC2 H 5OH C2 H 5OH kus ai komponendi aktiivsus lahuses Ci komponendi tasakaalne molaarne kontsentratsioon, mol/L i komponendi aktiivsustegur lahuses molaarsuse järgi 1 Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel ja elektrokeemiliste meetoditega. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada
· on ka palju teisi meetodeid CoO saamiseks · (soolade ja hüdroksiidi lagunemine jt) · CoO + happed Co(II) soolad · CoO kasutatakse sinise värvipigmendina õlivärvides · portselani- ja klaasitööstuses · (sinine koobaltklaas) · · Co2O3 tekib Co(NO3)2 lagunemisel (180 C) · madalamal t -l tekib CoO · reageerimisel hapetega Co(II) soolad · (mistõttu ta on tugev oksüdeerija) : · Co2O3 + 6HCl 2CoCl2 + Cl2 + 3H2O · · Co(OH)2 saadakse Co2+ + 2OH- Co(OH)2 - roosa sade · oksüdeerub aegl õhus, kiiremini oksüdeerijate mõjul: · CoO(OH) koobaltoksiidhüdroksiid · CoCl2 - esineb erin krist-hüdraatidena (taval on heksahüdraat) · n = 6 - roosakaslilla · kui n 0, värvused sinakaks (veevaba CoCl2 - helesinine) · Na3Co(NO2)6 - naatriumheksanitrokobaltaat(III) · tumekollane krist vees lahustuv ühend · K+ -ioonidega K3Co(NO2)6 · rasklahustuv (0,02% vees) kollane · ("Fischeri sool")
hüdraatumine, mille käigus vee molekulid liituvad välja kistud ioonidega. Soojusefekt lahustumisel Soolade hüdrolüüs TH – tugev Hape; NA – nõrk Alus; jne… Soola hüdrolüüs seisneb soolade lahustamisel vees toimuvates keemilistes protsessides, mille tagajärjel soola vesilahus saab kas happelise-, alulise- või neutraalse keskkonna. 1. TH + NA -> happeline H+ + Cl- = HCl TH CaCl2 -> Ca2+ + 2CL- H2O -> H+ + OH- Ca+ + 2OH -> Ca(OH)2 NA 2. NH + TA -> aluseline H+ + CO-23 = H2CO NH Na2CO3 -> 2Na+ + CO2-3 H2O -> H+ + OH- Na+ + OH- = NaOH TA 3. TH +TA -> neutraalne H + NO-3 = HNO3 TH LiNO3 -> Li+ + NO-3 H2O -> H+ + OH- Li+ + OH- = LiOH TA
Nagu näha toimub mitmealuseliste hapete dissotsiatsioon peamiselt ainult esimeses astmes. · Aluste dissotsiatsioon Aluste vesilahuste ühised keemilised omadused (reageerimine hapete ja happeliste oksiididega, toime indikaatoritesse jne.) on tingitud hüdroksiidioonidest OH-. Aluste e. hüdroksiidide dissotsiatsioonil vees moodustuvad OH--ioonid. Dissotsiatsioonivõrrandid: NaOH = Na+ + OH- Ca(OH)2 = Ca2++ 2OH- NH3·H2O = NH4+ + OH- (NH4+ nim. ammooniumiooniks) Tugevateks alusteks (elekrtolüüdiks) peetakse leeliseid (I- ja II-A r. metallide hüdroksiidid), nõrgad alused on näiteks ammoniaakhüdraat, tuntud nuuskpiiritusena (NH3·H2O) ning vees praktiliselt mittelahustuvad alused. · Soolade dissotsiatsioon Soolad koosnevad üldjuhul metalliioonist ja happejääkioonist. Kõik soolad on tugevad elektrolüüdid ning esinevad lahuses
Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH Na+ + OH- Ba(OH)2 OH- + BaOH+ 2OH- + Ba2+ Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl H+ + Cl- H2SO4 H+ +HSO4- 2H+ +SO42- Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 2Al3+ +3SO42- Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti.
Ca(OH)2 - kige odavamtugev alus. Kasutusalad kattuvad CaO- ga, sest vesikeskkonnas lahustub vees sna raskesti. Cao + H2O tekib Ca(OH)2. hus: Ca(OH)2 + CO2 tekib CaCO3 + H2O Sageli on laboris pikemalt seisnud Ca(OH)2 vi CaO osaliselt vi tielikult muutunud CaCO3-ks. Seetttu kuumutatakse enne kasutamist vimalikult krgel temp-l (muhvelahjus, soovit. 1000-1100C juures).Ca(OH)2 ks thtsamaid sideaineid (ehitusmaterjal). Mg(OH)2 - keskm. tugevusega alusvees kllaltki vhe lahustuv; saadakse Mg + 2OH tekib Mg(OH)2 (noolALLA) Alusena trjub ammooniumsoolade lahustest vlja NH3, tekib Mg-sool: (NH4)2SO4 + Mg(OH)2 tekib MgSO4 + 2NH3 (noolLES) + 2H2O. Leidub looduses (mineraal brusiit), saadakse mereveest Kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 tugev alus (tugevam kui Ca(OH)2) mrgatavalt vees lahustuv (1,65% 20C juures) kllastatud vesilahus bartvesi (kasutatakse CO2 testamiseks ja mramiseks, SO42- ja CO32- reaktiivina;
05=0,0176mool 5) Etaanhapet tasakaalusegus : nCH3COOH = ekv = CN(NaOH) * VNaOH [L] = 0,5010 * 0,0722 = 0,0362 mool Kuna aga lähtesegus on 0,0176 mooli etaanhapet, siis tekib etaanhapet 0,0362 0,0176 = 0,0186 mooli. Ka etanooli tekib 0,0186 mooli. 6) Etüületanaati tasakaalusegus: nCH3COOC2H5 = 0,0403 0,0186 = 0,0217 mol 7) Vett tasakaalusegus: nH20 = 0,2425 0,0186 = 0,2239 mol 8) Tasakaalukonstant reaktsioonile: xCH 3COOC2 H 5 xH 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH K'x=0,0217*0,2239/0,0362*0,0186=7,2 Katseandmed esitatakse järgmiste tabelite kujul: HCl lahuse kolvid Reaktsioonilahuse kolvid I II I II Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk , g 4,95 4,95 - - 5 m1 3n HCl lahuse mass , g 4,937 4,937 4,937 4,937
7. Aine lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahuse koguses kindlal temperatuuril. Seda väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100 g lahustis antud temperatuuril. 8. Molaarne kontsentratsioon iseloomustab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris ehk 1 dm3 lahuses. Molaarse kontsentratsiooni tähis on c . 9. ZnCl2 Zn 2+ + 2Cl K2CO3 2K+ + CO3 2- Ba(NO3)2 Ba2+ + 2NO3 Ca(OH)2 Ca2+ + 2OH- Na3PO4 3Na+ + PO4 3- 10. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on pöörduv reaktsioon, st kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas, tugevate hapete lahustes kulgeb elektrolüütiline dissotsiatsioon lõpuni. 11. Hüdrooniumioonid on H3O+ -ioonid ning nad tekivad vesinikioonide seostumisel lahuses vee molekulidega. 12. Astmeline dissotsiatsioon on dissotsiatsioon, kus esimeses astmes astmes eraldub
Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH → Na+ + OH- Ba(OH)2 → OH- + BaOH+ ↔ 2OH- + Ba2+ (astmeline) Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl → H+ + Cl- H2SO4 → H+ +HSO4- ↔ 2H+ +SO42- (astmeline) Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 → 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 → 2Al3+ +3SO42-( puudub astmeline diss) Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) � näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks
4. väljatõrjereaktsioonid aktiivsemate halogeenidega a) 2KI + Br2 = 2KBr + I2 vaba jood satub lahusesse b) lisada C6H6-e vaba jood lahustub benseenis ja katseklaasi pinnale tekib violetne joodirõngas · HCl tähtsamad kasutusalad HCl leidub maomahlas, see loob vajalikud tingimused toidu seedimiseks. ??? · NaCl vesilahuse elektrolüüs 2NaCl + 2H2O (alalisvool)= 2Na+ + 2Cl- + 2H+ + 2OH- = H2 + Cl2 + 2NaOH Katoodil toimub redutseerumisprotsess: 2H+ + 2e- = 2Ho = H2 eraldub Katoodil toimub H2O molekulide redutseerumisprotsess. Anoodil toimub oksüdeerumisprotsess: 2Cl- - 2e- = 2Clo = Cl2 eraldub a) toodetakse soolhapet b) toodetakse ammoniaaki HNO3 (lämmastikhapet) ja NH4NO3 (amooniumväetisi) c) toodetakse kloori (soolhappe jt sünteesideks) d) toodetakse hüdroksiidi · Cl saamine (red-oksvõrrand) 2KmnO4 + 16HCl = 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O
kaasneb suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele, mürgised. Triitium on ohtlik oma radioaktiivsuse tõttu. · Vesiniku saamine: keskmise aktiivsusega metalli ja kuuma veeauru reageerimisel, metalli ja happe reageerimisel, mõne erandliku soola ja metalli reageerimisel, metaani või süsiniku reageerimisel veeauruga kõrgel temperatuuril, vee elektrolüüsil Kipp'i aparaadis katoodreaktsioon (2H2O +2e- -> H2 + 2OH) ja anoodreaktsioon (2H2O -4 e- -> O2 + 4H) · Kasutusalad: raketikütusena, metallurgias metallide redutseerimisel oksiididest, keemiatööstuses ammoniaagi ja paljude orgaaniliste ainete tootmisel, energeetikas. Hapnik · Kuulub VIA rühma, on tugevate mittemetalliliste omadustega, kuid jäävad elektronegatiivsuselt siiski alla samas perioodis asuvale halogeenile. · Väliskihis asub 6 elektroni ja selle täielikust täitumisest on puudu 2 elektroni.
Kuna oli teada, et katioonid peavad olema erinevatest rühmadest, sain kohe edasi minna IV ja V rühma katioonide tõestamiseni. IV ja V rühma katioonide tõestamine Sisalduda võisid Ba2+, Ca2+, Mg2+ ja NH4+. Kuna analüüsi käigus lisatakse ammooniumisoolasid, tuli NH4+ tõestada esimesena. Selleks lisasin ühele tilgale alglahusele 2 tilka Nessleri reaktiivi, moodustus iseloomulik punakaspruun sade, mis tõestas NH4+ ioonide olemasolu. NH4+ +2[HgI4]2- + 2OH- 5I- + 2H2O + Kuna kokku võis olla kuni 2 katiooni, sain edasi minna anioonide tõestusreaktsioonide juurde. Anioonide tõestamine Kuna paljud katioonid segavad anioonide tõestamist, siis nende kõrvaldamiseks lisasin 5 ml alglahusele 5 ml Na2CO3 lahust, natuke tahket Na2CO3 ja keetsin vesivannil 5 minutit. Tsentrifuugisin, eraldasin tsentrifugaadi. Kuna eelneva keetmise jooksul oli NH3 lõhn kadunud, polnud vaja rohkem keeta.
suureneb ja seega ka tasakaal nihkub lähteainete suunas. 5) Ioonreaktsioonid a) Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2NaCl baariumsulfaat sadeneb, tekitades valge sademe. Reaktsioon kulgeb lõpuni, sest Ba2+ + SO42- BaSO4 b) Na2CO3+ 2HCl 2NaCl + CO2 + H2O tekivad gaasimullid tänu eralduvale CO2-le. Kulgeb lõpuni, kuna nõrkelektrolüüt ja gaas CO32-+ 2H+ CO2 + H2O c) CuSO4 + 2KOH Cu(OH)2 + K2SO4 tekib sinine sültjas sade. Kulgeb lõpuni, sest tekib sade Cu2+ + 2OH- Cu(OH)2 d) Cu(OH)2 + 2HCl CuCl2 + 2H2O sinine sade kaob. Kulgeb praktiliselt lõpuni, sest toimub neutralisatsioon Cu(OH)2 + 2H+ + 2Cl- Cu2+ + 2H2O + 2Cl- e) NH4Cl + NaOH NaCl + NH4OH tekib nuuskpiirituse lõhn. Reaktsioon kulgeb praktiliselt lõpuni, kuna tekib nõrgem alus NH4+ + Cl- + OH- + Na+ NH4+ + Cl- + OH- + Na+
tugevad alused nõrgad happed aineid tugevad happed Dissotsatsioon aine jagunemine ioonideks lahustumisel vees Elektrolüütilist dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine. Hüdraatumine aineosakeste seostumine veemolekulidega Hüdraatumisel energia vabandeb (eksotermiline protsess) Aineklasside dissotseerumine: 1) Soolad NaCl Na+ + Cl 2) Alused KOH K+ + OH Mg(OH)2 OH + MgOH+ 2OH + Mg2+ 3) Happed HCl H+ + Cl H2SO4 H+ + HSO4 2H + SO42 METALLIDE KEEMILISED OMADUSED 1) REAGEERIMINE LIHTAINETEGA (mittemetallid) 4Al + 3O2 2Al2O3 3Fe + 2O2 Fe3O4 2) REAGEERIMINE VEEGA NB! Toimub pingerea alusel · Väga aktiivsed metallid reageerides veega, annavad saadustesse leelis + H2 2Na + 2H2O 2NaOH + H2
doonorid. Hape kompleksimoodustaja, aluseks ligandid. VESINIK (-I) ühendid: hüdriidid- aluselised (LiH; CAH)ioonilised e met ja mittemet. Happelised (SiH4, BH3) kovalentsed e. Mittemetall. Amfoteersed (AlH3). HALOGEENID: Tüüpilised mittemetallid keemiliselt aktiivsed, ei reageeri lämmastiku, hapniku, süsiniku, kergemate väärisgaasidega. Metalliga reageerides ->metallhalogeniid. F2: F2+ H2O -> O2+ 2HF; 2F2+ SiO2-> SiF4+ O2; 2F2+ 2OH- -> OF2+ 2F- + H2O. Cl: Cl2 + H2O-> HOCl+ H+ + Cl- ; 3Cl2+ 6OH- -> HOCl + H+ Cl-
CH2═CH-CH═CH2 +2H2 →CH3 -CH2 -CH2- CH3 polümerisatsioonil moodustuvad kautšukitaolised ained: Alküünid - küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsinikuaatomite vahel kovalentne kolmikside Üldvalem CnH2n-2. Lihtsaim esindaja Etüün CH≡CH Füüsikalised omadused: lõhnata, värvitu gaas. Vees lahustuvad halvasti. Keemilised omadused: Alkoholid - ühendid, mis sisaldavad molekulis -OH rühma. Üldvalem: CnH2n+2OH. Tuntumad esindajad Metanool: CH3OH Füüsikalised omadused: C1-C11 vedelikud alates C12 tahked Metanool, etanool ja propanool lahustuvad vees igas vahekorras, kõrgemad alkoholid aga mitte. Esimestel alkoholidel iseloomulik lõhn, keskmistel ebameeldiv „puskari― lõhn, kõrgemad alkoholid lõhnata. Keemilised omadused Annavad leelis- ja leelismuldmetallidega alkoholaate Reageerivad hapetega Alkoholid reageerivad org. Hapetega
V NaOH =V tasakaalusegu−V kulunud NaOH HCl−¿ =109,2ml−31,5 ml=77,7 ml Etaanhappe moolide arvu leidmine tasakaalusegus mol n etaanhape=C N etaanhape∗V etaanhape=0,5060 ∗0,0777 l=¿ l 0,0393 mol Tasakaalukonstant reaktsioonile: xCH 3COOC2 H 5 xH 2O K x xCH 3COOH xC2 H 2OH K=0,0115*0,2328/0,0272*0,0393=2,5 Katseandmed esitatakse järgmiste tabelite kujul: Tabel 1 Uuritav lahus: 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk: - g 5 m1 3n HCl lahuse mass: 5,263 g HCl-ga sisseviidud vee hulk: 4,683 g
a) Sulatatud elektrolüüdi elektrolüüs (saab toota kõiki metalle) NaCl >(800kraadi) Na(+) + Cl () K: Na(+) + e() > Na A: 2Cl() 2e() > Cl2 2NaCl >(el) 2Na + Cl2, endotermiline (H>0) 2Al2O3 >(el) 4Al + 3O2 b) vesilahuse elektrolüüs (ainult keskmisi ja passiivseid metalle saab toota) 2NaCl + 2H2O >(el) 2NaOH + H2 +Cl2 A: 2CL() 2e() > Cl2 K: 2H2O + 2e() > H2 + 2OH() 5. Metallide korrosioon Metallide korrosiooniks nim. metallide reageerimist ümbritseva keskkonnaga. Korrodeerimine on eksotermiline protsess (vastupidine tootmisele, ebapüsivast püsivasse). 4Ag+2H2S+O2>2AgS+2H2O 2Cu+O2>2CuO Tekib kaitsev kiht, ei korrodeeru edasi, protsess jääb seisma: 2Cu+O2+CO2+H2O (õhus rohkem niiskust, süsihappegaasi jne)>Cu2(OH)2CO3 (paatina) 4Al+3O2>2Al2O3 Korrosioon ei lõppe: 4Fe+3O2>2Fe2O3
annaabi.ee 
