· H+ + OH- = H2O kulgeb, sest vesi on nõrk elektrolüüt ja esineb põhiliselt molekulidena · Ioonivõrrand Na+ + OH- + H+ + Cl- = Na+ + Cl- + H2O · Lühike ioonivõrrand (pärast sarnaste liikmete koondamist) H + + OH- = H2O Sademe teke 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 Cu2+ + 2OH- = Cu(OH)2 Gaasi teke Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2CO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 CO32- + 2H+ = H2CO3 = H2O + CO2 (Gaas tekib, sest algul tekkiv nõrk hape on ebapüsiv.) Ei teki ei sadet, gaasi ega vett - reaktsioon ei kulge NaOH + KCl = NaCl + KOH Na+ + OH- + K+ + Cl-= Na+ + Cl- + K+ + OH- Ehk pärast koondamist 0 = 0
16. DIVESINIKSULFIIDHAPE + KAALIUMOKSIID H2S + K2O = K2S + H2O 17. VÄÄVELHAPE + KAALIUMHÜDROKSIID H2SO4 + Zn = ZnSO4 + H2 18. FOSFORHAPE + KAALIUMKARBONAAT H3PO4 + 3KOH = K3PO4 + 3H20 19. TSINK + RAUD(II)KLORIID Zn + FeSO4 =ZnSO4 + Fe 20. KALTSIUMFLUORIID + VÄÄVELHAPE CaF2 + 2SO4 =2CaSO4 + HF 21. KALTSIUMHÜDROKSIID + VASK(II)KLORIID Ca(OH)2 + CuCl2 = CaCl + Cu(OH)2 22. BAARIUMNITRAAT + NAATRIUMSULFAAT Ba(NO3)2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaNO3 23. KALTSIUMNITRAAT + KAALIUMSULFAATCa(NO3)2 + K2SO4 = CaSO4 + 2KNO3 24. BAARIUMHÜDROKSIID + RAUD(II)KLORIID Ba(OH)2 + FeCl2 = BaCl2 + Fe(OH)2 25. MAGNEESIUMBROMIID + VÄÄVELHAPE MgBr2 + H2SO4 + 2HBr 26. KAALIUM + VASK(II)NITRAAT2K 2K + Cu(NO3)2 = 2KNO3 + Cu
Kõik alused reageerivad hapetega ning tekib sool ja vesi KOH + HCl KCl + H2O Kõik alused reageerivad happeliste oksiididega ning tekib sool ja vesi Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O Leelis reageerib vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade Ba(OH)2 + CuCl BaCl2 + Cu(OH alus + hape Sool + Vesi (Neutralisatsioon) Tingimused: Toimub alati 3Mg(OH)2 + 2H3PO4 Mg3(PO4)2 + 6H2O Alus + oksiid Sool + vesi Tingimused : Oksiid peab olema happeline 2NaOH + N2O5 2NaNO3 + H2O Alus + sool Uus sool ja uus alus Tingimused : Nõrga happe sool, alus peab olema leelis Mg(OH)2 + BaCO3 MgCO3 + Ba(OH)2
Fe2O+H2SO4=FeSO4+H2O Ni2O+HNO3=Ni(NO3)2+H2O Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Muutuv o.a metalli hüdr. Fe(OH)2=FeO+H2O Cu(OH)2+2HCl=CuCl2+H2O Leelise K2O+H2O =2KOH Li2O+H2O=2LiOH 2KOH+Fe(NO3)2=Fe(OH)2+2KNO3 3LiOH+H3PO4=Li3PO4+3H2O Happed koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist. H2+Cl2=2HCl SO3+H2O=H2SO4 H2SO4+Li2O=Li2SO4+H2O HCl+NaOH=NaCl+H2O Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Püsiva o.a. valemid Na+Cl2=2NaCl Mg+HNO3=MgNO3+H2 Mg(NO3)2+Na2SO3=MgSO3!+2NaNO3 Na2Cl3+2HCl=2NaCl+H2CO3..CO2 ja H2O Muutuva o.a. sool Fe+HCl=FeCl2+H2 Cu+H2CO3=CuCO3+H2 FeCl3+3NaOH=Fe(OH)3+3NaCl CuCO3+HCl=CuCl2+H2CO3..CO2 ja H2O Metall+hape=sool+H Aluselineoks.+hape=sool+H2O Alus+hape=sool+vesi Sool+hape=sool+hape Leeline+sool=alus+sool Alus+happelineoks.=sool+vesi Oksiid+vesi=alus Aluselag.- sool+hape=sama eral.vesi ja jääkioon SO3 H2S väävelhape SO sulfa O4 4 2- at N2 HN lämmastikha NO nitra
Veel mõned näited erinevate ioonireaktsioonide kohta Sademe teke 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 Cu2+ + 2OH- = Cu(OH)2 Oluline on taibata, et ühele lühikesele ioonireaktsioonile vastab mitu konkreetst reaktsiooni , ka CuCl2 + 2KOH = 2KCl + Cu(OH)2 kirjeldab sama lühike ioonivõrrand Sisuliselt tähendab see seda, et vaskhüdroksiidi saamiseks võib võtta suvalise vees lahustuva vasesoola ja suvalise leelise Gaasi teke Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2CO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 CO32- + 2H+ = H2CO3 = H2O + CO2 ( Gaas tekib, sest algul tekkiv nõrk hape on ebapüsiv) Ei teki ei sadet, gaasi ega vett - reaktsioon ei kulge NaOH + KCl = NaCl + KOH Na+ + OH- + K+ + Cl-= Na+ + Cl- + K+ + OH- Ehk pärast koondamist 0 = 0 Happed, nende omadused Arrheniuse järgi ained, mille dissotsiatsioonil eralduvad vesinikioonid H2SO4 = H+ + HSO4- = 2H+ + SO4- Hapete üldised keemilised omadused, aga ka näiteks hapu maitse, on seotud vesinikiooniga
2)sool + LEELIS = uus sool + uus alus(üks) (reageeriv sool ja alus peavad olema vees lahustuvad) FeCl3 +3 KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3)sool + HAPE = uus sool + nõrgem hape Na2S + 2HCl = 2NaCl + H2S Kui tekib sadenev sool, siis ei pea tekkiv hape olema nõrgem ega lenduvam. 4)sool + SOOL = uus sool + uus sool(üks ) (reageerivad soolad peavad olema vees lahustuvad) NaCl + AgNO3 = NaNO3 + AgCl 5) karbonaadid ja nitraadid lagunevad kuumutamisel CaCO3 = CaO + CO2 2NaNO3 = 2NaNO2 + O2 2Zn(NO3)2 = 2ZnO + 4NO2 + O2 2AgNO3 = 2Ag + 2NO2 + O2 Soolade saamine 1) Hape + metall =sool+H2 2) Hape+aluseline oksiid =sool+H2O 3) Hape + alus =sool+H2O 4) Hape + sool =sool+hape 5) Alus+happeline oksiid =sool+H2O 6) Alus+sool =sool+alus 7) Sool+metall =sool+metall 8) Sool+sool =sool+sool 9) Alusel.oksiid+happel.oksiid =sool
2RbOH + H2SO4 Rb2SO4 + 2H2O Cr(OH)3 + 3HCl CrCl3 + 3H2O 3) alus + sool uus alus + uus sool Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja saadustes peab olema vähemalt üks aine lahustumatu ehk sade. Kui lähteaines on sade, siis reaktsiooni ei toimu. Kui saadustesse ei teki sadet, siis reaktsiooni ei toimu. 2+ - 2+ - 2+ - 2+ - Ba(OH)2 + MnI2 Mn(OH)2 + BaI2 2+ - + - Zn(OH)2 + NaCl Reaktsiooni ei toimu, sest lähteaines on sade + - 2+ - + - 2+ - 2NaOH + Sr(NO3)2 2NaNO3 + Sr(OH)2 Reaktsiooni ei toimu, sest saadustes puudub sade. 4) Aluste lagunemine kuumutamisel aluseline oksiid + vesi Kuumutamisel ei lagune enamik I A rühma metallide hüdroksiide. 3+ - tº III -II + - tº I -II 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O 2CuOH Cu2O + H2O Soolade keemilised omadused 1) sool + metall uus sool + uus metall ALUSEKS PINGERIDA! Reageeriv metall reageerib selle lahustuva soolaga, milles olev metall on pingerea alusel reageerivast metallist vähem aktiivsem.
- Tekkinud lahus oli hall 2) BaCl2 + CuSO4 BaSO4 + CuCl2 - Tekkinud lahus oli sinine 3) K4[Fe(CN)6]2 + CuSO4 Cu2[Fe(CN)6] + K2SO4 4) H2SO4 + AgNO3 HNO3 + Ag2SO4 - Tekkinud lahus oli valge 5) H2SO4 + Pb(NO3)2 2HNO3 + PbSO4 -Tekkinud lahus oli valge 6) CoCl2 + Na2CO3 CoCO3 +2 NaCl -Tekkinud lahus oli lilla 7) CuSO4 + Na2CO3 CuCO3 + Na2SO4 -Tekkinud lahus oli helesinine 8) Pb(NO3)2 + Na2CO3 PbCO3 + 2NaNO3 -Tekkinud lahus oli valge 9) MgCl2 + Na2CO3 MgCO3 + 2NaCl -Tekkinud lahus oli valge 10) 2AlCl3 + 3Na2CO3 Al2(CO3)3 + 6NaCl -Tekkinud lahus oli valge 11) CuSO4+ K3[Fe(CN)6] K2SO4 + Cu3[Fe(CN)6]2 Keemia praktiline töö Happed ja alused (VIII) 1. Oli vaja määrata kas aine oli hape, alus või vesi. 1+ M Ei toimunud reaktsiooni 1+ F Muutus lillaks, seega lahus oli aluseline
Reageerib ka vase, hõbeda ja elavhõbedaga. Kullaga ei reageeri, külmalt ei reageeri ka alumiiniumi raua ja kroomiga (tekib tihe oksiidne kile, mis kaitseb matalli) Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O oksüdeerib ka mittemetalle 2 H2O + 3 P +5 HNO3 =3 H3PO4 +5 NO Aluste, aluseliste oksiidide ja sooladega reageerib tavapäraselt NaOH + HNO3 = NaNO3 + H2O ; CaO + 2HNO3 = Ca(NO3)2 + H2O Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 v.a. juhul, kui oksüdatsiooniaste saab suureneda 3 FeIIO +10 HNO3 = 3FeIII(NO3)3 + 1NO + 5H2O Toodetakse ammoniaagi oksüdeerimisel NH3 +2 O2 HNO3 + H2O Kasutatakse anorgaaniliste nitraatide (soolad) ja orgaaniliste nitraatide (estrid) ning nitroühendite saamiseks. Paljud nitraadid kuuluvad lõhkeainete koostisse Nitraadid lagunevad kuumutamisel seejuures on üheks saaduseks hapnik ; Aktiivsete metallide nitraatidest tekivad nitritid 2KNO3 2KNO2 + O2
2C + 2NO2 2CO2 + N2 Füüsikalised omadused: *värvuseta vedelik *valguse ja/või soojuse mõjul muutub hape kollakaks (tekib NO2; mis osaliselt lahustub) *tugev hape *soolad nitraadid Keemilised omadused: *HNO3 reageerib metallidega, eralduvad lämmastikoksiidid Cu + lahj. HNO3 NO Cu + konts. HNO3 NO2 *Kullaga HNO3 ei reageeri; kullaga reageerib kuningvesi (HNO3 : HCl = 1: 3) *HNO3 Ca(NO3)2 2HNO3 + Ca Ca(NO3)2 + H2O KNO3 HNO3 + KOH KNO3 + H2O NaNO3 2HNO3 + Na2CO3 2NaNO3 + CO2 + H2O AgNO3 4HNO3 + 3Ag 3AgNO3 + NO + 2H2O HNO3 soolad on nitraadid. Nitraadid lahustuvad vees. Lämmastiku ringlemine õhus. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse toimel lämmastikhappeks. Tekkinud HNO3 satub koos vihmaga mulda, moodustades nitraate. Teiseks looduslikuks sidujaks on mõned taimede juurtel tegutsevad mügarbakterid. Lämmastikku seotakse ka tööstuslikult ning saadud lämmastikuühendeid viiakse mulda väetisena
OF2 K2O2 HgCl2 (II) Na2S Hg2Cl2 Mg3N2 SBr2O - NH4Br N2O Pb(N3)2 (II) NO2 CaC2 Mg (OH) 2+CO2 MgCO3+ H2O Fe+CuSO4 Fe SO4 + Cu H2SO4+Mg(OH) 2 MgSO4+2 H2O Ca(OH)2+2HClCaCl2+2 H2O Ba(OH)2+H2SO4 Ba SO4+ 2H2O SO3+H2O H2SO4 SO3+ H2O = H2SO4 CaO + H2O = Ca (OH) 2 CaO + CO3 = CaSO4 Ca+SCaS CaO+SO3CaSO4 Ca (OH) 2+H2SO4CaSO4+2H2O CaO+H2SO4CaSO4+H2O Ca (OH) 2+SO3CaSO4+H2O Ca+H2SO4CaSO4+H2 Ca(HSO4)2 + Ca(OH) = CaSO4 + 2H2O Ca2SO4(OH)2 + H2SO4 = Ca2SO4 + 2H2O N2O5 + 2NaOH = 2NaNO3 + H2O 3CaO + 2H3PO4 = Ca3(PO4)2 + 3H2O La 2O3 + 3SO3 = La 2(SO4)3 2Al(OH)3 + 3SO3 = Al2(SO4)3 + 3H2O Al2O3 + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2O 2Al(OH)3 + Na2O = 2NaAlO 2 + 3H2O Al2O3 + 2NaOH = 2NaAlO2 + H2O 2Al(OH)3 + 3H2SO4 = [Al(H2O)6]2(SO4)3 Al(OH)3 + NaOH = Na[Al(OH) 4] Ca(OH)2 + H2SO4 = CaSO4 + 2H2O Ca(OH)2 + 2H2SO4 = Ca(HSO 4)2 + 2H2O 2Ca(OH)2 + H2SO4 = Ca2SO4(OH) 2 + 2H2O Ca(HSO4)2 + Ca(OH) = CaSO4 + 2H2O Ca2SO4(OH)2 + H2SO4 = Ca2SO4 + 2H2O N2O5 + 2NaOH = 2NaNO3 + H2O
Tahke KI lisamisel sai süsteem ergutuse moodustumaks kompleksühendi, sade kadus, tekkis roosa lahus BiI3 + 3KI(t) K3[BiI6] 3.4 0,5 ml 0,25M KI lahusele lisasin 1 ml vett ja 1-2 tilka 0,2M Pb(NO3)2 lahust Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 - kollane ja sätendav sade. Plii on ergastunud Tahke KI lisamisel tekib kompleksühend: PbI2 + 2KI K2[PbI4] kollane selge lahus. 3.5 0,5 ml 0,2M Pb(NO3)2 lahusele lisasin 0,5 ml Na2SO4 lahust, tekkis valge sade Pb(NO3)2 + Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 Valasin sademe pealt lahuse ära, lisasin 2 ml küllastatud CH3COONa lahust, sade kadus, tekkis plii atsetatokompleks. PbSO4 + 4CH3COONa Na2[Pb(CH3COO)4] + Na2SO4 3.6 0,5 ml 0,2M Cd(CH3COO)2 lahusele lisasin tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust Cd(CH3COO)2 + Na2SO3 CdSO3 + 2CH3COONa - valge sade Na2SO3 + CdSO3 Na2[Cd(SO3)2] - sade kadus, tekkis kaadiumi sulfitokompleks. Akvakompleksid 4.1 Panin katseklaasi mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid, lisati 2-3 ml etanooli
3 2 2 4 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO ) ja seejärel ~ 0,5 mL Na SO lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 3 mL küllastatud CH COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? Jah lahustub, sest lahuses pole enam pliisulfaati, mille tõttu tekkis sade. Pb(NO3)2 +Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 3 2 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH COO) lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud 2 3 Na SO lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni. Kas katse tõestab kaadmiumi sulfitokompleksi 2 [Cd(SO3)2] teket? Jah, sest tekib valge sade. Cd(CH3COO)2 + Na2SO3 [Cd(SO3)2]2-+ 2CH3COONa disulfitokadmaat Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5
b)Co(NO3)2 + NaCl [CoCl4]2- + Na+ tetraklorokobaltaat lahus muutuks siniseks c) [CoCl4]2-+6H2O[Co(H2O)6]2++HCl--heksaakvakobalt(2+)ioon 3.3 a) Bi(NO3)3 + 3KI BiI3 + 3KNO3 Tekkis must sade BiI3 b)BiI3 + KI K3[BiI6]- trikaaliumheksajodobismutaat Lahus sai orandziks värviks 3.4 a)2KJ + Pb(NO3)2 PbJ2 + 2KNO3 Lahus muutuks kollaseks ja tekkis kollane sade PbJ2 PbJ2+KJK3[PbJ3] Kaaluiumtrijodoplumpum Sade kaob 3.5 Pb(NO3)2 +Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 Tekkis tume valge sade PbSO4 + 2CH3COONa [Pb(CH3COO)4]2+ + 2Na2SO4 -tetraatsetaatoplumbaat Sade PbSO4 lahustub ja lahus muutub värvituks 3.6 Cd(CH3COO)2 + Na2SO3 [Cd(SO3)2]2-+ 2CH3COONa disulfitokadmaat Läbipaistav lahus Akvakompleksid 4.1 Co(NO3)2 * 6H2O + C2H5OH [Co(H2O)6]2++2NO3- .Lahus sai roosaks,kristallid lahustusid 4.2 [Co(H2O)6] 2+ + NaCl [CoCl4] 2- + H2O + Na Sade sai lillaks [CoCl4] 2- ja lahus on roosa 4.3 [CoCl4] + 6H2O [Co(H2O)6]2+ + 4Cl
3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? Valades kokku Pb(NO3)2 ja naatriumsulfaadi, tekkis raskesti lahustuv valge, piimjas plii(II)sulfaadi sade: Pb2+ + SO42- PbSO4 Pb(NO3)2 + Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 Sademe peale valasin kontsentreeritud naatriumetanaati ja tõepoolest lahustus sade ja tekkisid kompleksioonid. Lahus muutus läbipaistvaks, värvituks. PbSO4 + 4CH3COONa Na2[Pb(CH3COO)4] + Na2SO4 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na 2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Kas katse tõestab kaadmiumi sulfitokompleksi [Cd(SO 3)2]2 teket?
Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel. Na2SO4 lahuse lisamisel tekkis valge sade. Peale küllastunud CH 3COONa lahuse lisamist PbSO4 sade lahustub ja lahus muutub värvituks. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv on 4). Kas sade lahustus plii atsetatokomleksi tekke tõttu? Pb(NO3)2 + Na2SO4 = PbSO4 + 2NaNO3 PbSO4 + 4CH3COONa = Pb(CH3COO)4 2+ + 2Na2SO4 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Kirjeldada, mis toimub Na2SO3 lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Läbipaistev lahus. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist. Kas katse tõestab
K2S + HNO3 = KNO3 + H2S · nõrk (nõrgem) elektrolüüt H2O, nõrgad(nõrgemad) happed, alused: NaOH + HCl = NaCl + H2O K2CO3 + 2 HCl = 2 KCl + H2O + CO2 (NB! Selles reaktsioonis peaks formaalselt tekkima süsihape H2CO3, kuid viimane laguneb väga kergesti, eriti tugeva happe juuresolekul veeks ja süsihappegaasiks, sama kehtib ka väävlishappe puhul) Na2SO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2O + SO2 TUGEVAM HAPE(ALUS) TÕRJUB NÕRGEMA TEMA SOOLAST VÄLJA Happe ja aluse vahelist reaktsiooni kutsutakse neutralisatsioonireaktsiooniks. Igapäevaelust on tuntud põldude lupjamine nende happelisuse vähendamiseks, samuti neutraliseeritakse ravimite abil mao ülehappelisust Kui ühti mainitud ainetest ei teki, siis reaktsioon ei lähe lõpuni: NaCl + K2SO4= - ? 6
Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Alguses tekkis valge sade, pärast küllastatud CH3COONa lahuse lisamist sade kadus. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv on 4). Kas sade lahustus plii atsetatokompleksi tekke tõttu? Pb2+ + SO42- → PbSO4↓ Pb(NO3)2 + Na2SO4 → PbSO4↓ + 2NaNO3 valge sade PbSO4↓ + 4CH3COONa → Na2[Pb(CH3COO)4] + Na2SO4 – tekkis kompleksühend naatriumtetraatsetatoplumbaat(II) ning sade kadus 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Kirjeldada, mis toimub Na2SO3 lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
Võtsin atsetoonis lahustunud Co(NO3)2 x 6H2O lahuse. Lisasin NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhja jäi 3 mm paksune kiht. Vaatlesin 4 minutit, mis toimus NaCl kristallide ümber. 4. Katseandmed Kristallid värvusid helesiniseks. Kristallide umber olev lahus värvus violetseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Atsetooni lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O reageerisid lahusesse pandud NaCl kristallidega. Reaktsioonivõrrand: Co(NO3)2 x 6H2O + 2NaCl 2NaNO3 + CoCl2 x 6H2O tekkinud uus kompleksioon andis lahusesse violetset värvust. 6. Kokkuvõte või järeldused Vaadelda atsetooni ja Co(NO3)2 x 6H2O lahusesse pandud NaCl kristallide pinnal algas reaktsioon ning moodustus uus violetset värvi kompleks CoCl2 x 6H2O, mis värvis lahuse violetseks. c) 1. Töö eesmärk o Atsetoonis lahustatud NaNO3-le ja CoCl2 x 6H2O-le lisan vett ning jälgin, mis juhtub. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Põhjendada katse tulemusi. Pb 5 20 2 0,05 0,0125mol / l Cl 1200,5 0,025mol / l Pb Cl 2 2 0,0125 0,025 7,8 10 6 K s 1,6 10 5 2 sadet ie pidanud tekkima Kirjutada reaktsiooni võrrand. Pb(NO3)2 + 2NaCl↔ 2NaNO3 + PbCl2↓ 2. Mitme rasklahustuva ühendi tekkimine ühe ja sama iooniga Katse 2.1 Mõõta bürettidest kolme katseklaasi a´1 mL Pb(NO 3)2 või (CH3COO)2Pb lahust. Ühte lisada 0,3 mL (6–7 tilka) KI, teise samapalju K2CrO4 ja kolmandasse tõmbe all tioatseetamiidi (CH 3CSNH2, TAA) 1 M lahust. Kolmas katseklaas asetada vesivanni ning kuumutada kuni ühtlase sademe tekkimiseni. Kõik katsed tioatseetamiidiga viia läbi ning katseklaasid tühjendada tõmbe all ! NB
(vees lahustuvad) 4. sool + METALL = uus sool + vähemaktiivne metall (vees lahust.) ERAND! Väga aktiivsed metallid reageerivad eelistatult soola vesilahuses oleva veega, andes leelise ja see omakorda võib reageerida soolaga. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2Na + ZnCL2 + 2H2O = Zn(OH)2 + 2NaCl + H2 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2 + 2NaCl 5. karbonaadid ja nitraadid lagunevad kuumutamisel 2NaNO3 = 2NaNO2 + O2 CaCO3 = CaO + CO22Zn(NO3)2 = 2ZnO + 4NO2 + O2 lubjakivi põletatud lubi 2AgNO3 = 2Ag + 2NO2 + O2 Soolade saamine: 1. hape + metall = sool + H2 2. hape + aluseline oksiid = sool + H2O 3. hape + alus = sool + H2O 4. hape + sool = sool + hape 5. alus happeline oksiid = sool + H2O 6. leelis + sool = sool + alus () 7. sool + metall = sool + metall 8. sool + sool = sool + sool () 9. aluseline oksiid + happeline oksiid = sool 10
Mõlemad on valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed tahked ained. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 11 Nad on väga tugevad oksüdeerijad ja kuumutamisel kergesti lagunevad, andes ühe saadusena alati hapniku. 500 ºC 800 ºC 335 ºC 2NaNO3 2NaNO2 + O2 4NaNO3 2Na2O + 2N2 + 5O2 2KNO3 2KNO2 + O2 Kuna üheks saaduseks on alati hapnik, siis on neid aineid põhiliselt juba iidsetest aegadest alates kasutatud erinevate lõhkeainete ja pürotehniliste vahendite valmistamisel. Õiges vahekorras võetud kaaliumnitraadi, väävli ja söe segu nimetatakse mustaks püssirohuks, mis oli väga pikka aega üheks peamiseks ja tähtsaimaks lõhkeaineks. Must püssirohi olevat leiutatud Hiinas juba 6. sajandil e
O r g a ni s mi ainevah etu s s a a d u s e n a eritub kohe peal e tekkimist . 7 Nitraadid : kristallilised ained; kõige paremini vees lahustuvad soolad üldse peaaegu kõik, ka raskmetallide nitraadid, on hästi lahustuvad; kõrgemal tol tugevad oksüdeerijad. Kuumutamisel nitraadid lagunevad,olenevalt nitraati moodustava metalli aktiivsusest 1) aktiivsete metallide (K, Ca, Na, Ba) nitraadid: 2NaNO3 2NaNO2 + O2 ; 2) keskm. aktiivsusega metallide (Mg, Pb, Fe, Zn, Cu) puhul: 2Cu(NO3)2 2CuO + 4NO2 + O2; 3) Väheaktiivsete metallide (Ag, Au) nitraadid:2AgNO3 2Ag + 2NO2 + O2; Lämmastikushape HNO2 ,nõrk, ainult vesilahustes tuntud hape, soolad nitritid. Looduses levinud elutähtis element: valkude komponent, üks kolmest taimede põhi toiteelemendist; Anorg. Lämmastikuühendid: väga mitmekesised, toodetakse suurtes kogustes, Mõned loodusl
Au + 3Cl → AuCl3 AuCl3 + Cl- + H+ → H[AuCl4] tetraklorokuld(III)vesinikhape Plaatinaga tekib analoogselt H2[PtCl6] Nitraadid kristallilised ained; kõige paremini vees lahustuvad soolad üldse peaaegu kõik, ka raskmetallide nitraadid, on hästi lahustuvad - kõrgemal to-l tugevad oksüdeerijad Kuumutamisel nitraadid lagunevad, olenevalt nitraati moodustava metalli aktiivsusest erinevalt: 1) aktiivsete metallide (K, Ca, Na, Ba) nitraadid: 2NaNO3 → 2NaNO2 + O2 naatriumnitrit 2) keskm. aktiivsusega metallide (Mg, Pb, Fe, Zn, Cu) puhul: 2Cu(NO3)2 → 2CuO + 4NO2 + O2 vask(II)oksiid 3) Väheaktiivsete metallide (Ag, Au) nitraadid: 2AgNO3 → 2Ag + 2NO2 + O2 Lämmastikushape HNO2 nõrk, ainult vesilahustes tuntud hape, soolad – nitritid laguneb kergesti: 3HNO2 → HNO3 + 2NO + H2O peamised kasutatavad soolad: NaNO2, KNO2 laboris, toidulisanditena, org
annaabi.ee 
