Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

21. sajandi probleemid - sarnased materjalid

tagaj, metsad, elut, metaan, tehnoloogia, pealmine, laienevad, sundinud, panemine, taastumine, globaliseerumis, hikese, kski, eelpool, majandussektor, puudest
thumbnail
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID

kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 ­1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE????? Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad

Globaliseeruv maailm
5 allalaadimist
thumbnail
16
doc

GLOBAALSED PROBLEEMID

Pärnu Koidula Gümnaasium GLOBAALSED PROBLEEMID Referaat Kristiina Marchesani Juhendaja: Marge Kanniste 10R Pärnu 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID ....................................................................................5 1.1 Magevee varude puudus....................................................................................................5 2.KLIIMAMUUTUS.................................................................................................................. 8 2.1 Kasvuhooneefekt...............................................................................................................8 2.2 Millised

Geograafia
86 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Rahvastiku Probleemid

Rahvastiku probleemid Sissejuhatus Teema "Rahvastiku probleemid" räägib kõrgest inimeste arvust, inimeste mõjust loodusele ja looduse mõjust inimesele ja inimese tekitatud keskkonna probleemidest. Töö eesmärk on uurida inimeste arvust ja sellest kuidas see nii kõrgeks on kasvanud ja miks? Samuti vaadata ka kuidas mõjutab selline inimeste arv loodust ja leida lahendusi probleemidele ja ka neid analüüsida. Ülesanne on ka vaadata teadlaste poolt tulevikus ennustatavaid muudatusi. Materjalid on võetud internetist ja on kirjutatud faktidena. Populatsiooni kasvamise ajalugu Inimeste arv hakkas tõusma vaikselt aastal 10000 eKr, kui hakkasid tekkima erinevad tsivilisatsioonid. Aastal 8000 oli maailmas inimesi umbes 5 miljonit. Aastani 1000 eKr see eriti ei muutunud, aga aastal 1 eKr oli maailmas 200-300 miljonit inimest. Tänu katkule 6-8 saj Euroopas inimeste arv kukkus 50%. 8 sajandil h

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Prasvöötme segametsad: Jaapan

Jaapan Parasvöötme segametsad Sissejuhatus Enamus Jaapanist on segametsade vööndis. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab e Jaapani merd Vaiksest ookeanist. olmas tase Saarestiku moodustab 4 suurt saart: Honsiu, Neljas tase Viies tase Hokkaido, Kiusiu ja Sikoku, mitu saareahelikku ja tuhanded väiksemad saared. Suurim, Honsiu, katab üle 60% kogu Jaapani maismaast. Rohkem kui poolt ala katab mets, kusjuures põhjaosas valdavaks okas- ja segametsad, lõunas kasvavad igihaljad taimed. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
38
pptx

USA metsad

loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. Asend  Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 – 68W ja 50 – 25N.  USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima.  Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa.  Metsad Metsad   Metsade üldpindala on u. 3 030 890 ha.  Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%. Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. positsioonil.  Metsad on enamasti suhteliselt tootlikud ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku lehtpuud. Metsad  Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi raiutakse vähesel määral.

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Põllumajanduse arenemine tõi endaga kaasa üha suurema linnastumise tänu vabanevale tööjõule. Teadus-tehnilise revolutsiooniga käib kaasas tehnokraatia (Kr. techne ­ kunst) ­ tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. See seisneb ülemäära suurte koguste kemikaalide kasutamisest põllul, liiga palju tehnikat, transpordi tsentraliseerimine. Eesti ehedaim näide on reisirongiliikluse kaotamine Edelaraudteel. Toiduprobleemid Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toiduprobleemid, jäätmeprobleemid.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad  Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine  Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

õigus. Debatt toimus 1850-ndatel ja 60-ndatel. Kõige esimeseks asjaks oli see, kuidas muuta Rootsi riigi ,,kuritegu" e reduktsioon tagasipöörduvaks ehk restitutsiooniks. Selge protsess 18. sajandi teisel veerandil ­ aadelkond hakkab uuesti konsolideeruma. Keskseks küsimuseks saab välja selgitada nende inimeste (perekondade) ring, kel pn õigus olla ühe või teise rüütelkonna liige. Eelkõige oli küsimuseks see, kellele aadliprivileegid laienevad ja kellele neid laiendada ei saa. Oluline luua loend nendest, kes kuuluvad ühte või teise rüütelkonda, kel on õigus maaomandile, õigus seisuslike omavalitsuste töös osaleda. Loendi eeskujuks saab Peeter I aegne rangide(?) tabel, mis oli kopeeritud Rootsist. Oli teenistusastmete näitamiseks. Kõik, kes rangide tabelisse võeti, olid teenistusaadlikud. 13

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Esiaeg ja arheoloogia alused

kasv oletatavasti šimpanside sarnane (kehaosa luid pole leitud). Muuhulgas on oletatud, et see liik võib olla hominiidide ja šimpansite ühine esivanem. Olduvai tehnokompleks • Dateering: 2,7 – 1,5 milj aastat tagasi • Levinud Ida-Aafrikas • Esimene uurija: Mary Leakey • Juhtese: raienuga (ingl chopper) • Nicolas Toth (2001): enamik nn raienuge on tegelikult nukleused ehk ülejääk, tegelikult vajati eraldatud kilde! Acheul'i tehnoloogia Ajaliselt 1,7 milj – 100 000 aastat tagasi ehk suur osa inimkonna ajaloost Tehnoloogia juhtese – ovaalne pihukirves Kultuurile nime andnud leiukoht: Põhja-Prantsusmaal Levinud kõigil toona teadaolevalt asustatud aladel – Aafrika, Euroopa, Lääne- ja Lõuna- Aasia Homo sapiens sapiens Tunnuslik: sujuv kõnelemisoskus, usk, kunstioskused, sümboolse mõtlemise võime Tänapäeva inimese kujunemine: Aafrikas ca 100 000 a tagasi Muutused materiaalses kultuuris alles 60 000 a hiljem:

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
12
doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisa elanikuga lagunev väikelinn!). Linnade edenemist pidurdas keskaegne trunftikord, mis välistas omanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Asi paranes, kui hakati looma kubermangu aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi Maapäev, kus ostustav manufaktuure ­ käsitöökodasid, kus töö oli efektiivsem. sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Tehnika ajalugu

Kaubanduses ja sõjaasjanduses nõutav raud lõi aluse nende arenguks. Malmsuurtükkide valmistamise sai kasutada pronksist kirikukellade valajate tööoskusi. Inglismaa tõusis oma suurtükkidega kuulsaks väljaspool Euroopatki. Hollandis ja Inglismaal 16. saj. lõpuks maad võtnud puidupõuda teravdas veelgi asjaolu, et puitu vajati suurtes kogustes ka laevaehituses, kütteks, soola tootmiseks ja seebikeetmiseks. Seda kõike rohkem kui kohalikud metsad pakkuda suutsid. Dud Dudley (1599-1684) ja Abraham Darby-junior (1711-1763) hakkasid tegelema puidupõua probleemiga ning esmakordselt saavutas Darby-junior rahuldava tulemuse 1735, kuid menetluse rakendamine piirdus veel pikkade aastate vältel ainult tema enese ettevõttega. Alles alates 1747 hakati söekoksi kasutama teistes Inglismaa metellurgiatehastes. Puidusöe tarvitamine malmisulatamisel lõpetati 1796, sellal tegutses Inglismaal 121 kõrgahju.

Tehnikalugu
91 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia

millele me saame elektrit akkab otsa saama ning nüüd tuleb leida mingid muud võimalused. Seega tuleb hakata uurima millised taastuvad energiallikad on kõige sobilikumad Eestile ja mis omakorda kahjustaks kõige vähem meie keskonda. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupank asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek

Majandus
86 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri; Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest; Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid; Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid; Troposfääri osoon; Veeaur; Tagajärjed: Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega. Muutuvad paljude liikide levilad. Aeglaselt levivaid like võib tabada häving.

Keskkonnaökoloogia
172 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

aastas, puhudes talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile passaat ­ 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera pöörlemise tõttu ümber oma telje kalduvad põhjapoolkeral meridiaanisuunast paremale (kirdepassaadid) ja lõunapoolkeral vasakule (kagupassaadid) kasvuhoonegaas ­ klimaatiliselt aktiivsed gaasid (kiirguslikult akt., keemiliselt akt.) Tähtsamad: Süsihappegaas, Metaan, Dilämmastikoksiid, Osoon kasvuhooneefekt ­ nähtus, kusMaa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ja selle tagajärjel soojeneb osoonikiht ­ maapinnast 10-50 km kõrgusel paiknev osoonist koosnev kiht, mis neelab Päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust ning kaitseb sel moel Maa elu happesademed ­ gaasiliste väävli ja lämmastikuühendite lahustumise tõttu õhu veepiisakestes

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
95
doc

Mein Kampf

alal tunnustati reaalkoolis. Nüüd ei suutnud ei palved ega ähvardused enam midagi muuta. Ma tahtsin saada kunstnikuks ja ei mingi jõud maailmas poleks suutnud mind sundida hakkama ametnikuks. Iseloomulik on ainult see, et aastate möödudes ärkas minus veel huvi ehituskunsti vastu. Tol ajal ma lugesin seda enesestmõistetavaks täienduseks minu joonistamisalastele võimetele ja sisimas ma tundsin rõõmu sellest, et minu kunstialase võimekuse piirid laienevad. Ma loomulikult ei aimanud ette, et tulevikus kujunevad asjad hoopis teisiti. * * * Peagi selgus, et küsimus minu elukutsest laheneb kiiremini, kui oleks võinud oodata. Olin 13-aastane, kui ma ootamatult kaotasin isa. See veel küllaltki tugev inimene suri löögi tagajärjel. Surm oli silmapilkne ja valutu. See surm viis meid kõiki sügavasse leina. Tema unistused

Saksa ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
36
doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused:  Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid  Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri;  Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest;  Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid;  Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid;  Troposfääri osoon;  Veeaur; Tagajärjed:  Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega.  Muutuvad paljude liikide levilad.  Aeglaselt levivaid like võib tabada häving.

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

· Inimtegevusest pärinevad jäägid avaldavad mõju tasakaalulistele protsessidele biosfääris. ökoloogiline tasakaal · Liikide konkurents on minimaalne · Koosluse ruumiline strtuktuur on maksimaalselt liigestunud · Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga Tasakaal · Koosluse võime muutustele vastu seista · Püsivus ­ populatsioonide võime püsida teatud suuruses · Taastumine ­ koosluse võime saavutada endine tase pärast mingit kahjustust Eesti ökosüsteemid · Mets ­ 48% · Sood ­ turvast ladestavad ökosüsteemid 23% · Järved magevee ökosüsteemid ­ koos jõgedega 6%. · Läänemeri Keskkonnamuutuste tagajärjed · Kohastumine ja kohanemine · Pärilik kohastumine ­genotüüp · kohanemine ehk aklimatisatsioon­ fenotüüp Mürgiresistentsus

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

uurimisel. Väitsid, et arheoloogiline põhjendus peab olema täpne ning järeldusi tuleb teha loogilise argumenteerimise täpsel raamistikul. Leidsid, et järeldused, mida saab pidada kehtivateks, peavad ka arheoloogias olema testitavad. Üritati seletada, mitte üksnes kirjeldada ning teha õigeid üldistusi. Nad püüdsid mitte rääkida ühe kultuuri mõjust teisele vaid pigem analüüsida kultuuri kui süsteemi, mida võib jagada allsüsteemideks. See viis neid toimetuleku ja tehnoloogia uurimisele, samuti ideoloogiliste allsüsteemide, kaubanduse jms uurimiseni. Otsisid võimalusi reaalteaduste rakendamises. Kasutati kompuutreid, geograafilisi ja matemaatilisi meetodeid. Binford arendas edasi etnoarheoloogiat. Oli uurinud Prantsuse keskmise paleoliitikumi muistiseid ning proovinud neid tõlgendada. Järeldas, et ainult uurides seda, kuidas tänapäevased kütid- korilased kasutavad ja viskavad ära luid ja tööriistu, on võimalik mõista neid

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
32
docx

MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA

arhitektuuri. Alpidest põhja pool olevates maades huvitab kunstnikke inimeste kõrval ka keskkond – esemed ja loodus. Renessanss kasvab välja siin hilisgooti realismist. Maalikunsti alal on XV ja XVI sajandil esirinnas Madalmaad, arhitektuuris ja skulptuuris Prantsusmaa. Lisaks on see ajastu ka saksa kunsti suurim õitseaeg. (Vaga 2004: 449) Kunsti jõuavad Belgia ja Prantsusmaa viljakad künkad, kus merede poole voolavad jõed; Lõuna- Saksamaa maalilised järved ja tihedad metsad. See maastik on sama rikkalik ja muutlik kui XV ja XVI sajand Euroopas. Ajastu peamiseks märksõnaks on Avastamine, nii väikese kui suure maailma uurimine – nii maailma kui iseenda avastamine. Mõnd tänapäeva kunstiajaloolased on seadnud kahtluse alla, kas Põhja-Euroopa kunsti saab nimetada renessansiks, sest terminiga tähistatakse Itaalias huvi klassikalise kreeka ja rooma kultuuri taassünni (rinascenza) vastu ja see

Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o

Ajalugu
179 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

Mõisted: ............................................................................................................................................................ 61 METSAMAJANDUS ................................................................................................................................................ 63 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); .................................................................................................................................................. 63 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; .......................................................................................................................................................................... 64

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

madalrõhuala jne JNE Inimtegevusele: · Elupaikade valik- inimesed elavad soodsamates tingimustes enamasti · Põllumajandus- mõjutab põllukultuure ja põllumajanduse võimalikkust · Turism- enamasti reisitakse soojematesse kohtadesse · Energiakulu- külmemates piirkondades kulub rohkem energiat soojendamiseks JNE 22. Kasvuhooneefekt- kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid (süsihappegaas, metaan, naerugaas, lämmastikoksiidid, freoonid jne- kokku üle 40), mis neelavad maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust. Kasvuhooneefekti süvenemist põhjustab kasvuhoonegaaside- eelkõige süsihappegaasi, metaani ja ka naerugaasi hulga suurenemine atmosfääris. Mõju keskkonnale- · Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

Jaapani (1946-1949.a.) agraarreformid (Vahetult pärast soda oli Jaapani majanduse olukord katastroofiline.) Reform tegi lõpu mõisnike maavaldussüsteemile. Mõisnikelt kokku ostetud maad lasti talupoegadele müügile suhteliselt odavalt 24-aastase makseajaga.Reformi tulemusena vähenes renditava maa üindala peaaegu 5 korda. Kehtestai ühe isiku valduses oleva maa suuruse ülemmäär. Kuigi ka pärast reformi jäid mõsisnike kätte osa ülesharitavast mast ja tööstuslikult kasuatavad metsad, sai siiski keskseks väikemaaomanik. Agraarreform soodustas põllumajanduse arengut. Paranes maaharimine, suurenes saagikus, tõusis talupoegade elatustase. Põllutöölistetöö jäi aga endiselt raskeks, kuna enamik tööd tehti käsitsi. Jaapani majanduse olukord alates1992. aastast, olulisemad muudatused tänapäeval Esikohal tööstus. Tähtsaim haru on metalli ja masiantööstus.1992.-1993. aastal tabas Jaapanit raskeim sõjajärgne majanduskriis, kuna ületootmine

Majandus
156 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

kehapinnale kantava soojuse hulk langeb; o higieritus väheneb ja vee aurustamisele kulub vähem soojust; o intensiivistub soojuse tootmine lihastes, seega ainevahetus intensiivistub ning tekivad külmavärinad. § Külmavärinad on lihaste rütmilised värinad, lihased toodavad sooja kasutades energiaallikana peamiselt glükogeeni. § Kuumas: o naha veresooned laienevad, nahast läbi voolava verehulk suureneb ja seega äraantava soojuse hulk suureneb; o tagajärjeks on teiste elundite (neerude jt.) verevarustuse vähenemine; o higieritus intensiivistub ja vee aurumisele kuluv soojuse hulk tõuseb; o pidurdub soojuse teke. § Palaviku puhul tekib organismis soojust rohkem, kuid eraldub vähem. Kui kehatemperatuur tõuseb 42-44 ´C, siis inimene mõne aja pärast sureb. v Refleksid

Bioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Referaat " Kuidas inimtegevus loodust rüüstab"

• õhu saastamine; • osoonikihi kahanemine; • globaalne soojenemine; • pinnase saastumine; • vee saastumine; • mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; • looduse mitmekesisuse vähenemine; • loodusressurside vähenemine; • prügi üleküllus. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ( iga aasta sureb välja mitmeid loomaliike, kuna mered or reostatud, metsad maha raiutud jne) ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine. 2 1. Õhu saastumine

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ökoloogilised globaalprobleemid, happesademed ja kasvuhooneefekt.

laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes ­18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika

Bioloogia
130 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun