madal tootlikus, jändrikud puud, väike liigiline koosseis Lähistroopika metsad · USA, · Okaspuud, Juurdekasv 15- · niisked Austraalia, kõvad 20m3/ha · kuivad Hiina lehtpuud, Keskkonnakaitseline · Hispaania, väärispuud tähtsus, madal Itaalia, (tammed, tootlikus Kreeka pöögid) · Pähklipuu, piinia
ületavad teatud piiri. Milliste tegurite alusel metsi jaotati? Liigitatakse: kasvukoha, kliima, pinnamoe, mulla ja puistuomaduste alusel. Kõige metsarikkamad piirkonnad? Siberi taiga, Amazonase vihmametsad. Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina. Ekvatoriaalne vihmamets suur aastane juurdekasv, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike ja raiutakse eelkõige väärispuude saamiseks. Niiske lähistroopika mets - aastane tootlikkus 15-20m3/ha, okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv, liigiliselt mitmekesised, puit läheb mööblitööstusele. Parasvöötme okasmets - ulatuslikul territooriumil, väikese juurdekasvuga aastas, suhteliselt hõredad ning vähe puuliike ja enamasti kasut. Tarbepuiduks. 3 kalanduse vormi ja iseloomustus? 1)Rannikupüük- kalurid elavad
Parasvöötme leht- Pindala on vähenenud, lehtmetsad on tootlikumad, Kasutatakse eelkõige ja segametsad: juurdekasv 5-10m3/ha. Segametsad 2-3m3/ha. mööblitööstuses. Okasmetsadest mitmekesisemad. Lähistroopika Niisked: Kasutatakse kütteks. metsad: Okaspuud, kõvad lehtpuud. Aastane juurdekasv suur 15-20m3/ha. Kuivad: Vähese tootlikusega, vähe säilinud. Ekvatoriaalsed Suurtel aladel. Juurdekasv suur. Koosnevad Alepõldudeks vähe sobivad. vihmametsad: väheväärtuslikest puuliikidest. Aletamine. Mõisted: Agraarpoliitika põllumajanduspoliitika, kus põllumajandussaaduste ületootmise tõttu on riigi valitsusesed sunnitud
maailma tarbepuidust saadakse okas metsadest. Parasvöötme leht- ja segametsade pindala on aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks: niisketeks ja kuivadeks. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad lehtja väärispuud. Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur, 15-20m3/ha kohta aastas. Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi, mis kasvavad Vaheneremaades, USA-s, Austraalias jm., on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel onkeskkonnakaitseline, näiteks erosiooniohtu vähendav tähtsus. Kuigi ka pika kuivaperioodiga lähisekvatoriaalsetel hõrendikel on valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse sealseid madala tootlikkusega jändrikke puid palju kütteks
suur liigirikkus Lähisekvatoriaalsed Brasiilia, Austraalia, eukalüpt, oakaatsia, 20 m3/ha juurdekasv, ühtlase hõrendikud Venezuela, India, palmid iigilise koosseisuga ja n.ö. Vietnam “kõvad” lehtpuud Lähistroopika Niiske Hiina, Jaapan, Põhja- mahagon, loorber, 15-20m3/ha, selliseid metsi metsad Korea, Brasiilia, USa kampripuu, eukalüpt on vähe säilinud jne. Kuiv Hispaania, Itaalia, USa, tamm, loorber, küpress, 1-2m3/ha, mullastik toitainete Tšiili, Kreeka pählipuu, eukalüpt jne. vaene ja erodeerunud Parasvöötme Leht Kesk- ja Ida-Euroopa tamm, vahtrad, pöögid, 5-10m3/ha, “kõvad” lehtpuud
hõrendikud eukalüptid, palmid metsadega on liigline kooseis ja aastane juurdekasv väiksem Lähistroopika metsad Brasiilia, Austraalia, Kõvad leht- ja 15-20m3/ha aastas *niisked Hiina väärispuud, okaspuud *kuivad mänd, küpress, korgi ja 1-2 m3/ha aastas vahemerelised alad pähklipuu, loorberipuu Parasvöötme leht-ja USA, Vermont, Eesti Tamm, valge pöök, Lehtmetsades 5-10m3/ha
hõrendikud eukalüptid, palmid metsadega on liigline kooseis ja aastane juurdekasv väiksem Lähistroopika metsad Brasiilia, Austraalia, Hiina Kõvad leht- ja väärispuud, 15-20m3/ha aastas *niisked okaspuud *kuivad vahemerelised alad mänd, küpress, korgi ja 1-2 m3/ha aastas pähklipuu, loorberipuu Parasvöötme leht-ja USA, Vermont, Eesti Tamm, valge pöök, Lehtmetsades 5-10m3/ha a segamets pähklipuu, kuusk, seeder segametsades 2-3m3/ha a
1 tk maksumuseta Liiklusmärkide paigaldamine (keskmine) 1 tk 82 Ajutised tehnosüsteemid 823 Valgustus Ajutised valgustused ja liinid koos pärastise eemaldamisega 110 jm 824 Side ja infosüsteemid Kommunaalteenused 6 kuud 900 m2 87 Veod 874 Jäätmekäitlus Konteineri 20m3 laenutus üks ööpäev+väljakutse 150 ööpäev Jäätmete vedu konteineriga 20m3 koos jäätmete 22 kord sorteerimisega 9 EHITUSPLATSI ÜLDKULUD 91 Juhtimiskulud 913 Abitööd Mitmesugused abitööd 120 tund 915 Valve Objekti valve 4320 tund
m3/ha Lähisekvatoriaalsed Aafrika, Madalatootlikkusega Liigilinine koosseis ja hõrendikud Austraalia jändrikke puid palju aastane juurdekasv on kütteks. väiksem Lähistroo Niiske Vahemeremaad, Kuusk 15-20m3/ha pika USA, Mänd metsad Austraalia Kuiv Vahemeremaad, -//- 1-2m3/ha USA, Austraalia Parasvööt Leht Venemaa valge/must pöök, Aktiivse me Põhja-Ameerika kask põllumajandustegevuse
Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Nõuded keskkonnale:temperatuur,hapnikkuvajadus, soolsus,vähetundlik stressi vastu. "Koid"-värviline dekoratiiiv kalakarp. Tõud: Peegelkarp, soomuskarp, sasaan (ulukkarpkala). Esmakordselt toodi karpkala Lärist.Ropsa karpkala-tuli Eestisse Venemaalt. Saksamaalt-peegelkarp. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul Tiikides on vaja 10-20m3 ühe kala kohta. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Kasvatyamise tsüklid: Algab kevadel mais-juunis, sugukalade järglaste saamiseks(kestab 150- 180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse(optimaalne vanus on 7-12eluaasta), viljakuse(massijärgi 6kg) jt näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki.
11. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Nõuded keskkonnale:temperatuur,hapnikkuvajadus, soolsus,vähetundlik stressi vastu. "Koid"-värviline dekoratiiiv kalakarp. Tõud: Peegelkarp, soomuskarp, sasaan (ulukkarpkala). Esmakordselt toodi karpkala Lärist.Ropsa karpkala-tuli Eestisse Venemaalt. Saksamaalt-peegelkarp. 12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul Tiikides on vaja 10-20m3 ühe kala kohta. 13. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Kasvatyamise tsüklid: Algab kevadel mais-juunis, sugukalade järglaste saamiseks(kestab 150- 180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad. 14. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse(optimaalne vanus on 7-12eluaasta), viljakuse(massijärgi 6kg) jt näitajate alusel
lehtmets Prantsusmaa, kask 10m3), kui Poola, USA, okasmets, palju Jaapan põllustatud, viljakad mullad Lähis- Austraalia Akaatsia, Juurdekasv ekvatoriaalne põhjaosa, hiidpuu, ehk 20m3 aastas, vihmamets Brasiilia, India tekapuu, niiske, looduslike (palavvöötmelin sandlipuu karjamaid palju, e lehtmets) Ekvatoriaalne Indoneesia, Eebenipuu, Suur aastane mets Brasiilia, Kongo mahagan, kasv( 50m3), demokraatlik Palmid väärispuitu
Parasvöötme leht- ja segametsad - pindala vähenenud tänu põllumajandusele. Lehtmetsad tootlikumad kui segametsad. Ja mõlemad on okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kastuatakse eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad - jaguneva kaheks: niisked ja kuivad. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suht suur 15-20m3/ha aastas. Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopilisi metsi, mis kasvavad vahemeremaades, USA-s, austraalias jm, on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Pika kuivaperioodiga lähisekvatoriaalsetel hõrendikel kasutatakse sealseid madala tootlikkusega jändrikke puid palju kütteks. Pikema vihmaperioodiga lähisekvatoriaalses kliimavöötmes kasvavad metsad sarnanevad vihmametsadega, liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on seal väiksemad
betoonivalamisega ja 8351 auto pesuga 86 Energiakulu 861 Elektrikulu 8611 Ajutine elektrikulu objektil 9 kuu 1,0 16570,0 149130,0 862 Veekulu 8621 Ajutine vee kulu objektil 9 kuu 1,0 2662,0 23958,0 Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] 87 Veod 874 Jäätmekäitlus Jäätmete vedu konteineriga 200 m3 1,0 160 32000,0 8741 20m3 EHITUSPLATSI 9 ÜLDKULUD 91 Juhtimiskulud 911 ITP palgad 9111 Juhtimiskulud 6048 h 1,0 23,0 139104 912 Kontori ülalpidamiskulud 10950, 9121 Kontori rent (1000 m2) [6] 9 kuu 0 98550,0 9122 Bürootarbed 9 kuu 1560,0 14040,0
Guatemala, Kuuba, eebenipuu, banaan, liigirikas(palju Ecuador, Malaisia, heveapuu väheväärtuslikke) Peruu, Gabon valikraie Lähisekvatoriaalsed Hiina, India, Laos, akaatsia, mahagon, aastane juurdekasv hõrendikud Brasiilia, Austraalia palm, eukalüpt, 20m3/ha eebenipuu madal tootlikkus puud enamasti kütteks Parasvöötme leht- ja USA, Jaapan, tamm, pöök, saar, lehtmetsad: 5-10m3/ha segametsad Prantsusmaa, tiikpuu segametsad: 2-3m3/ha Saksamaa suurem osa
835 Betoonipump 720 h 1,0 13 9360 87 Veod 25320 871 Materjalide vedu 50 korda 120 6000 874 Jäätmekäitlus 8741 Konteineri rent 20m3 360 päeva 36 12960 8742 Jäätmete vedu 30 korda 212 6360 9 EHITUSPLATSI ÜLDKULUD 119816 91 Juhtimiskulud 115688 911 ITP palgad
Ekvatoriaalsed Indoneesia, Brasiilia, Palmiliigid, 50m3/ha , valikraie, vihmametsad Peruu, Boliivia. mahagon. väheväärtuslik puu Lähisekvatoriaalse Tansaania, Nigeeria, Eebenipuu, akaatsia. Väike liigiline kooss. d hõrendikud India, Brasiilia 5-10 m3/ha Lähistroopika Korgitamm, vaher *15-20m3/ha, metsad niisked USA, Hiina okaspuud, kõvad kuivad Austraalia, Vahemeri lehtpuud. *1-2m3/ha Parasvöötme leht ja Hiina, Lõuna-Korea, Kask, tamm, vaher, Leht(5-10) Sega(2-3) segametsad Leedu, Saksamaa pöök, tiikpuu Okas mitmekesisus Parasvöötme Kanada, Venemaa, Kuusk, mänd, nulg, 1-2, vähe liike,
Ventileeritav 7. punker -40 54m2 66 28600 12,5 18 Kett- 8. kraapkonveier -200/35 50 5,5 18200 16,6 18 Kett- 9. kraapkonveier TC-25 25 4 15990 16,6 18 10. Vastuvõtupunker 20m3 8060 12,5 18 Kuivati M-819 kütusekulu 8kg/t Kütuse maksumus 6200 EEK/t [5] Elektrienergia maksumus 0,75 EEK/kWh [4] Kuivataja töötasu 20 EEK/h [6] Lisa C
koosseis ja aastane juurdekasv on väike. 4.Ekvatoriaalsed vihmametsad suur aastane juurdekasv(kuni 50 m3/ha/a),liigirikkad,raiutakse enamasti väärispuidu eesmärgil.Peamiselt Aafrikas,Kagu-Aasias,Lõuna-Ameerikas. 5.Lähistroopika metsad a)kuivad vähe säilinud,väike aastane juurdekasv,neil on keskkonna kaitseline tähtsus. Neid on USAs,Austraalias,Vahemeremaades b)niisked vähe väilinud,juurdekasv keskmiselt 15-20m3/ha/a,paiknevad rohkem mandrite idaosas kus on nii okaspuid,lehtpuid,väärispuid. Töötlev tööstus - Tööstus on majandustegevus,mis toodab toormest kaupu.Tööstusharud jagunevad kolmeks: 1.Vanad harud toiduaine-ja tekstiilitööstus,laevaehitus,kujunes 18-19.saj. 2.Uued harud auto-ja keemiatööstus,kujunes 19.saj. lõpp-20.saj. 3.Uusimad harud ehk kõrgtehnoloogilised tööstuse harud,kujunesid 20.saj lõpus.Siia kuuluvad
jõud ületab vedru jõu, siis tõuseb nõel ning kütus pääseb rõhukambrist välja läbi pihustusavade põlemiskambrisse. Pihustivedru pingsust saab reguleerida reguleerimis-poldiga, keerates teda kinni või lahti. Sellega reguleeritakse pihustamisrõhku, milleks on 500bar. Õlitussüsteem Laeva peamasinad on kuiva karteriga, õli tsirkulatsioonitankid asuvad peamasinate all, tanki mahuks on 20m3. Õlinivood tankist kontrollitakse 1 ja 2 peamasinal vööripoolsest otsast ning 3 ja 4 peamasinal ahtripoolsest otsast mõõtetorust, mõõdulindi abil, lisaks on veel nivooandurid, mille näit on näha kontrollruumis peaarvutis. Ühe peamasina süsteemis on kaks õlipumpa, üks elektrililine ja teine ripppump. Kui ripppump käivitub, siis elektripump jääb seisma. Ripppump on kolmerattaline hammasrataspump ja elektripump ühe kruvielemendiga kruvipump