Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "2012. aasta Saare- ja Hiiumaa piirkonna elektrikatkestuste analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liin, liinid, hiiumaa, katkestus, keskpinge, alajaam, elektrikatkestus, elektrilevi, rike, madalpinge, rikete, liinikoridor, alajaamad, trafo, õhuliin, lage, liinidel, fiider, katkestuse, esinemis, isolaator, koduleht, torm, valjala, alajaamade, hooldama, power, hooldamata, konkurentsiamet, oksad, õhuliinid, elektriliinid, elektripaigaldist, kaabelMagistraalliinidel eelistatakse ristlõikeid 70 või 95 mm2 ning haruliinidel 35 või 50 mm2 (SAX-keskpingeõhuliin). Universaalkaablid on ette nähtud paigaldada pinnasesse, õhku ja vette (AHXAMK-WM ehk Multi-Wiski ja EXCEL). Joonisel 5.16 näeb isoleerjuhtmetega ja paljasjuhtmetega liini looduses. Joonis 5.16 Isoleerjuhtmetega ja paljasjuhtmetega keskpingeõhuliin Paljasjuhtmetega õhuliini gabariit on suurem. Kaheahelaline liin mahub isoleerjuhtmete korral ära ühele mastile, paljasjuhtmete korral on tarvis eraldi seisvaid maste. Ka esteetilises mõttes on isoleerjuhtmetega õhuliinid vastuvõetavamad. Eestis kasutusel olevate õhuliinide juhtmete tehnilised andmed on tabelis 5.3, kus M tähistab vaskjuhtmeid, A alumiiniumjuhtmeid, AS terasalumiiniumjuhtmeid ja SAX isoleerjuhtmeid juhtmematerjalina alumiinium. Keskpingevõrkudes kasutatakse enam teras- või alumiiniumpaljasjuhtmeid.
gel. Mida kõrgem on pinge, seda madalam on kulu edastatava kilovatti kohta. 2. Mida kõrgem on pinge, seda suurem on elektriülekande edastusvõime, kuid seda suurem on ülekande seadmete maksumus. Seega − kuigi kõrgepingeliinide edastusvõime on tunduvalt kõrgem, on nende mak- sumus samuti palju suurem madalama pingega liinide omast. Seetõttu on kõrgem pinge õigustatud ainult siis, kui tõesti on vaja edastada suu- ri energiakoguseid. 3. Madalpinge 240/400 V (USA-s 120/240 V), mis on enamasti lõpptar- bimise pingeks − ei sobi suurte energiakoguste edastamiseks kauge maa taha. Majanduslikult sobib selline pinge ainult elektrienergia ko- halikuks jaotamiseks mitte kaugemale, kui kuni 0,5 km. Suuremate kauguste korral energiakaod, pingekaod ja seadmete maksumus luba- matult suured. 4. Pinge muutmine on kulukas, moodustades olulise osa kogu elektri edastuse tsüklis. Seega tuleks kasutada võimalikult vähe erinevaid ni-
1a Alajaamade klassifitseerimine ülempingepoole elektrivõrguga ühendamisviisi alusel. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 2 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Ülempingeliin(id) Ülempingeliin(id) Väljavõttel alajaam Lõppalajaam Alampinge tarbijad Alampinge tarbijad Joonis 2.1b Alajaamade klassifitseerimine ülempingepoole elektrivõrguga ühendamisviisi alusel. 2.2. Alajaamade talitlustingimused Alajaamad on ette nähtud elektrienergia muundamiseks ja edastamiseks. Käidus on alajaamade seadmed allutatud mitmesugustele mõjutustele: o elektrilised mõjutused,
TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 23 Rein Oidram _____________________________________________________________________ A B A la ja a m v ä lja v õ tte l Joonis 5. Väljavõttel, ühe siseneva liiniga alajaam ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 24 Rein Oidram _____________________________________________________________________ A la ja a m A A la ja a m B Q 1 Q 2 A la ja a m v ä lja v õ tte l
septsioonile, mida rakendatakse koos osavarutegurite meetodiga. Tulenevalt töökindluse /reliability/ nõudest tuleb elektriõhuliin projekteerida ja ehitada nii, et ettenähtud tööea kestel täidaks ta määratletud tingimustel oma otstarvet piisava töökindluse ja ökonoomsusega. Tulenevalt turvalisuse /security/ nõudest tuleb vältida mingi komponendi vigastumise (kaskaadset) laienemist tõsiseks avariiks. Kui liin peaks kaotama töövõime materjali defektide, ettenägematute sündmuste (nt mingi objekti põrkumine liiniga, maalihe vms) või ebaharilike ilmastikutingimuste toimel, on loomulik, et töövõime kaotus piirneb liini osaga, kus esinesid komponentide tugevuspiire ületavad koormused, või selle lähiümbrusega. Turvalisuse nõude täitmiseks vaadeldakse teatud erandlikke koormusi ja koormusjuhtumeid, samuti rakendatakse liini komponentide tugevuse koor- dinatsiooni
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloomustus, lahenduste liigid
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine,
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
hakkas elektroonikaskeemide koostamine üle minema vaakumseadistelt pooljuhtseadistele ja seeläbi avanes palju uusi võimalusi uurimis-ja arendusprojektidele. Aastal 1954 võeti kasutusele ränitransistor, selle kõrge töötemperatuuri, suure majandusliku edu ja töökindluse tõttu. Integraallülituse leiutamine 1958. aastal, mis järgis planaartehnoloogiat, sai 1959. aastal pooljuhtelektroonika võtmeks. Enne 1960 aastat oli pooljuhtelektroonika üks nõrgavoolu ja madalpinge elektroonika osi. Aastast 1970 algas sensatsioonilisemaid kümnendeid madalpinge elektroonika ajaloos. Kaheksakümnendad aastad esindasid integraallülituste, hübriid- ja moodul andmemuundurite tootmise kiiret kasvu. Üheksakümnendate pooljuhtelektroonika põhirakendusteks olid tööstuse juhtimine, mõõtetehnika, mõõteaparatuur, meditsiin, audio- ja videoseadmed ning arvutid. Täiendavalt jätkus madala maksumusega ja väikese võimsusega muundurite kasutamine
Peeti lehma, lammast ja siga. Ei seal kasvanud muud kui orasrohi ja nõgesed. Ei saanud aru, kus oli tänav ja kas tänavat üldse oligi”. Aktiivsem ehitustegevus läks lahti pärast I maailmasõda, kui Rääma vald liideti Pärnu linnaga (1921) ja piirkonda hakati rajama väikeelamuid. Ka vabariigi perioodil jäi piirkond valdavalt töölislinnaosaks, tööstuse koondumine Pärnu jõe äärsele alale soosis seda igati. Teatud mõttes jätkus sama liin ka nõukogude perioodil. Pärnu eripäraks Eesti puitelamute kontekstis on ühelt poolt selle massilisus, aga ka ajaline ja tüpoloogiline mitmekesisus, lisaks selgelt vaatamisväärsuse potentsiaali omav võimalus sõita läbi linna, olles kümnete kilomeetrite kaupa palistatud just puidust korterelamutest. 1.3.3 Tartu Tartu puitelamute pärand on ajalises mõttes ehk pisut kompaktsemgi. Kuigi ka siin ulatuvad vanimad puitelamud vanalinna territooriumil juurtega barokkperioodi, on Tartu
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
