Tuumapomm Aatompomm · Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · Aatompommis kasutatakse U-235 ja Pu-239. Tuumapommis on kaks vastastikku asetatud, aga teineteisest eraldatud radioaktiivse aine (Uraan või Plutoonium) poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi
lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Esimese vesinikpommi juures kasutati veeldatud deuteeriumi. Tänapäevastes pommides kasutatakse liitium-deuteriidi. Tuumapommi ehitus Tuumapommi ajaloost 1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy ).
o Tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. o Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). o Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. o Implosioon kestab vaid sekundi murdosa, seepärast on neutronkahur ülimalt oluline saavutamaks efektiivset tuumapommi. o Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile. Veel tuumapomme o Termotuumapommid(vesinikupommid)- pommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. o Neutronpommid- tegemist on väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk on võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. o
Kuressaare Ametikool Ehitus ja materjalitöötluse õppesuund Tisler Heigo Näälik T2 TUUMAPOMM Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2010 Sisukord Tuumarelvade ajalugu............................................................................................................................ 3 Võidurelvastumine................................................................................................................................. 4 Tuumapommide liike..................................................................
massiks 50g! Neutronkahur annab implosiooni tipphetkel tohutu hulga neutroneid, mis kiirendab oluliselt lõhustumise ahelreaktsiooni. Kuna implosioon kestab vaid sekundi murdosa, on neutronkahur ülimalt oluline saavutamaks efektiivset tuumapommi. Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamisel on äärmiselt oluline töötlemise täpsus, prilliklaaside lihvimine on "liiga robustne" tegevus võrreldes tuumapommi koostamisega! Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile. Aatompommi ajaloost 1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. Samal aastal hävitati aatompommidega Jaapani Hiroshima ja Nagasaki linnad. NSVL sai tuumapommi neli aastat hiljem. Praeguseks on kaheksaüheksa riiki, kellel tuumapommid käepärast: USA,UK,prantsusmaa,Venemaa,Hiina,Iisrael,Pakistan,India,Põhja Korea(2005.aastal). Kokku on Maal 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit.(2005
Tuumapomm Autor: Rodion Krupin Juhendaja: Reet Ernits 9.Klass Tuumapommid · Tuumapomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · See on esimene väljatöötatud tuumarelv ja ainuke sõjas kasutatud tuumarelv. · Tuumapomm töötati välja Teise maailmasõja ajal USA-s Manhattani projekti raames. · Tuumarelvi on sõjaolukorras kasutatud kaks korda: Hiroshimas ja Nagasakis 1945. aastal. Tuumapommid · Tuumarelva kasutamistest hakkasid esimesena rääkima Inglise teadlased kaua enne teise maailmasõja puhkemist. · 1939. aastal teadsid juba kõik füüsikud, et sellist relva on võimalik luua. · Natsi-Saksamaal pidurdas uuringuid see, et parimad
Tuumapomm Mari-Ann Veermäe 2018 Mõiste · Tuumapomm ehk aatomipomm on sõjanduses kasutatav lõhkekeha, mis kas heidetakse lennukilt, kinnitatakse raketile jpm Tööpõhimõte Ajalugu · Esimesed ilmingud tuumapommi ehitamisest tulevad aastast 1930 Saksamaalt. · 1942 algab USA tuumaprogramm "Manhattan project" · 16 Juuli 1945 õhiti esimene tuumapomm USA-s · 1945 Augustis kasutati kahte tuumapommi esimest ja viimast korda sõjaolukorras Ajalugu · 1968 allkirjastasid USA ja NSVL lepingu, et lõpetada edasine tuumapommide arendus ja tootmine ning vähendada nende hulka arsenalis. · Sama lepinguga peatati ka muude riikide tuumaprogrammid(jäi vaid 5 legaalselt tuumapommi omavat riiki) Näide kui heita maailma suurim testitud tuumapomm Tallinna Näite seletus
TUUMAPOMM Mis on tuumapomm? Tuuma- ehk aatomipomm on tohutu suure plahvatusjõuga lõhkekeha Esimene tuumarelv mis leiutati Ainuke tuumarelv mida on kasutatud ka sõjas Tuumapommi arvestatakse massihävitusrelvade hulka Tuumapommi tööpõhimõte Tuumkütusena kasutatakse kõrgelt rikastatud isotoope,mille tuumad kiirete neutronite toimel lõhustuvad kaheks keskmise massiarvuga aatomituumaks Iga tuuma lõhustumisel 2 või 3 neutronit, ning igaüks kutsub veel omakorda esile ühe tuuma lõhustumise Sellise kontrollimatu ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutul hulgal kiirgust ja energiat Kuidas toimub plahvatus Aatomipommi süütamiseks tuleb tuumkütus viia alakriitilisest olekust ülekriitilisse Selleks kasutatakse mingit muud lõhkeainet Lõhkeaine lõhkamisega viiakse kokku kaks tuumakütuse alakriitilist osakest ning nende mass ületab seejärel kriitilise piiri Kriitili...
TUUMAPOMM Mis on tuumapomm? Tuuma- ehk aatomipomm on tohutu suure plahvatusjõuga lõhkekeha Esimene tuumarelv mis leiutati Ainuke tuumarelv mida on kasutatud ka sõjas Tuumapommi arvestatakse massihävitusrelvade hulka Tuumapommi tööpõhimõte Tuumkütusena kasutatakse kõrgelt rikastatud isotoope,mille tuumad kiirete neutronite toimel lõhustuvad kaheks keskmise massiarvuga aatomituumaks Iga tuuma lõhustumisel 2 või 3 neutronit, ning igaüks kutsub veel omakorda esile ühe tuuma lõhustumise Sellise kontrollimatu ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutul hulgal kiirgust ja energiat Kuidas toimub plahvatus Aatomipommi süütamiseks tuleb tuumkütus viia alakriitilisest olekust ülekriitilisse Selleks kasutatakse mingit muud lõhkeainet Lõhkeaine lõhkamisega viiakse kokku kaks tuumakütuse alakriitilist osakest ning nende mass ületab seejärel kriitilise piiri Kriitili...
TUUMAPOMM Mikko Buht Kristo Peterson 12a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Suure plahvatusjõuga lõhkekeha · Energia vabaneb Ülesehitus · Ahelreaktsioon · Vajalik kriitilise massi olemasolu · Kütus = Plutoonium- 239 · Tuumakütus tuleb viia üle kriitilise massi · Implosioon = ahelreaktsiooni käivitaja · Implosioon kestab vaid sekundi murdosa VEEL TUUMAPOMME · Termotuumapommid = vesinikpommid · Neutronpommid surmav neutronkiirgus Tilgake ajalugu : ) · 1945 New Mexico kõrbes esimene tuumapommi testimine
lõhkemehhanisme sai kasutada ka tiibrakettides, millest raskem oli kolme tonnine Mk-39 mille lõhkejõud oli neli megatonni. Lennukipommina läks Mk-39 ameeriklaste esimese ülehelikiiruselise strateegilise pommitaja B-58 relvastusse. 4 2. TUUMAPOMMI SÜND JA ARENG NSV LIIDUS Nõukogude Liit sai teiseks tuumariigiks 1949. aastal. Venelaste esimene tuumapomm oli plutooniumpomm, sisuliselt ameeriklaste ,,Fat Man'i" koopia. Kõik vajalikud projekteerimismaterjalid olid USA-st. Vene vesinikupommiprojekti eestvedajaks sai Andrei Sahharov. Esimest termotuumaseadet RPS-6-s katsetati kaheteistkümnendal augustil 1953. aastal, plahvatuse võimsuseks saadi nelisada kilotonni. Tuntum NSV Liidu raketikonstruktor oli Sergei Koroljov. Esimene rakett ,,Izdelie T" lendas taevasse 1947. aastal kaheksateistkümnendal oktoobril. Rakett lendas ligi kahesaja
Kriitiline mass: · Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina. Sõltub nt tuumkütuse tihedusest, geomeetrilisest kujust, temperatuurist, puhtusest · Tuumkütuse massi kriitilisust mõõdetakse neutronkordaja (k) abil, kus: · k = ntekkinud - nkaotatud · k on väiksem kui 1 -> alakriitiline. Kiirgab neutronkiirgust, selle suurus oleneb k'st. · ..suurem..->ülekriitiline. · Kõik tuumarelvad vajavad plahvatamiseks ülekriitilise massi saavutamist. · K=1 on kriitiline. Kõik tuumajaamad töötavad selles reziimis. Tuumakütuseks sobivad elemendid: · Enamuse reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ja uraan-238 · Mõnedes reaktorites üritatakse ...
Jaapan nägi, et ta võitleb endast võimsama ja suurema riigiga ,kuid ikkagi keeldus ta kõikidest kapituleerumise pakkumistest mis USA talle esitas. Jaapan vandus kindlalt, et sõdib kuni viimase meheni ja see oli tagantjärgi vaadates SUUR viga. Kokkuvõttes võib öelda, et Jaapan ei jätnud USA-le muud võimalust kui sooritada midagi nii võimast ja suurt mis Jaapani põlvili lööks ja sunniks teda alla andma. Peale tuumapommi leiutamist ei teadnud isegi USA, milleks võib tuumapomm võimeline olla. Ei teatud mitte midagi kiiritusest mida see endaga kaasa toob ja üleüldse ei mõeldud tagajärgedele. Mina ise nõustun arvamusega, et Hiroshimasse kukkunud tuumapomm (little boy) oli tegelikult Ameerika jaoks katsetus pomm, sest nad ei teadnud kuidas mõjub tuumaplahvatus inimestele. Nad teadsid ainult selle purustusvõimet ja kuidas seda valmistada. Peale Hiroshima plahvatust oli USA-le teada milleks tuumapomm võimeline on.
Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk ehk tuumalagunemine on suure massiga aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Kõik elemendid, mille järjenr on >83 on radioaktiivsed. Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896. aastal avastas ta, et uraan jätab jälje fotoplaadile. Järelikult Uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte. Radioaktiivsuse liigid alfakiirgus liiguvad nagu positiivse laenguga osakesed, väike läbimisvõime, suhteliselt ohutu. Tekib alfalagunemisel, kuid ta võib tekkida ka kergete aatomituumad...
TUUMA- JA AATOMPOMM Jaanika Parm Katre Suits 11a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Tuumapommi lõhkepea võimsust mõõdetakse kilotonnides (kT) või megatonnides (MT) Kuidas toimub plahvatus? Tuumapommi kandurid Tuumaplahvatus õhus Maapealne tuumaplahvatus Kahjustatavad mõjud · Valguskiirgus · Lööklaine · Läbistav kiirgus · Radioaktiivne saastumine · Elektromagnetimpulss Valguskiirgus Mõõtmed: · taktikaline tuumarelv - mõnisada meetrit · strateegiline tuumarelv - mitu kilomeetrit
Teine maailmasõda Sõjategevus 1940-1942 · 1. septembril 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat · Teraspakt 1939 Saksamaa ja Itaalia vaheline sõjalisliit · Kolmikpakt 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline sõjalisliit. Eesmärk USA sõjast eemal hoidmine ja teineteise aitamine. · Aprillis tungis Saksamaa Norrasse ja Taani. · Hitleri taktika oli välksõda(Blitzkrieg) · Juulis 1940 ründas Saksamaa Suurbritanniat, suurte kaotuste tõttu aga taanduti. · Saksamaa ründas NSVL juuni 1941. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. · Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. Peale seda asusid Jaapaniga sõtta ka ülejäänud Kolmikpakt riigid. Detsember 1941 · USA annab suuri laene rii...
USA ja NSVL vahel toimus võidurelvastumine. 1945 võeti USAs kasutusele esimene tuumapomm.1949 katsetas NSVL tuumapommi.Tekkisid massihävitusrelvad ehk ABC relvad. Aatompomm,Bioloogiline relv,Keemiline relv.1950- ndatel aastatel hakati valmistama rakette, sõjalaevu, allveelaevu. Koguti kokku kõik tankid, kahurid ja lennukid. Euroopa seisis uue maailmasõja lävel. 1980 kuulutas USA välja tähtede sõja.1961 rajati Berliini müür.Kriisid:Korea sõda (1950-1953)Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda
Tuumaenergia Autor/iõigused: Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja) 25.jaanuar 2012 Teemad mida täna käsitleme http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a7/Mk_6_nuclear_bomb. 1. Tuumapomm 2. Tuumareaktor ja selle ehitus 3. Tuumaenergia eelised http://c1redgreenandblueorg.wpengine.netdna- http://bartsimpsonpictures.squarelogic.net/bart-simpson-02.gif NB! Järgnev teema on väga lihtne!! Tuleb vaid kuulata ja soovitatavalt teha kospekt vihikusse!! 1.Teema: TUUMAPOMM · Tuumapommi ehitus: · Lõhustuv aine paikneb nii, et juhuslikult tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid väljuksid ainest ilma uusi tuumi kohtamata. ·
terveks. · Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi. · Neutronkiirgusest saadav lisaefekt pole eriti arvestatav. · Neutronpommid on relvastusest välja jäetud. · Tuumarelva on arendatud ja katsetatud aastakümneid · Seni läbi viidud tuumakatsetuste arv küündib 2000-ni. · Oleks need pommid lõhatud lühikese aja jooksul, oleks sellel olnud katastroofilised tagajärjed. · Terroristid- tuumasõda. · Maailma kõige suurema purustusjõuga hetkel teenistuses olev tuumapomm on USA B83, mille võimsus võrdub kahesaja Hiroshimale heidetud Little Boy'ga. · Pomm lööb platsi üdini puhtaks 14,9 ruutkilomeetril. · Inimkonna minemauhtumiseks läheb vaja 1 241 166 kõige võimsamat tuumapommi. · Kui sihtida ainult linnaelanikke ehk 50% Maa rahvastikust läheks vaja 99 293 pommi. · Maailmas on hetkel teadaolevalt 10 227 erinevat tuumarelva. · Venemaal 5192 · USA-l 4075 · Prantsusmaal 300 · Iisraelil 200 · Ühendkuningriigil 192 · Hiinal 176
TUUMAPOMM Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium, XII.KL Tuumapommi ehitus: MIS ON TUUMAPOMM? On suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm
Tuumaenergeetika *Tuumapomm ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade õhustumisel. *Aatomituum on aatomi keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituuma koostisse kuuluvad alati positiivse laenguga prootonid ja peaaegu alati neutraalse laenguga neutronid (viimast ei ole vaid vesiniku evinuimal isotoobil). Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m, seega umbes 100 000 korda väiksem teda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest. Kui aatomituuma oleks võimalik suurendada nööpnõelapea suuruseks, siis terve aatom oleks suure staadioni suurune. *Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaaro...
Tuumafüüsika. Põhifaktid:*Aatomid koosnevad + metall-leht kaitseb, tekib lagunemisel, kui elektron lendab laenguga tuumast ja selle ümber kihtidena paiknevatest välja tuumast ja tuumast muutub prooton kiirgus- elektronidest* 99,95% aine massist asub tuumades *1mm elektromagnetlainetus, kõige läbitungivam. Teke a) koosneb pikkusel lõigul mahub 10milj keskmist aatomit *Tuumad on lagunemistega b)koosneb mõnede lagunemistega c) aatomitest kuni 100 000korda väiksemad. Seda tõestas eraldub radioakt. ainetest, kui nukleonid lähevad suure inglise füüsik Ernest Rutherford. Kui tuum oleks 1cm siis energiaga olekust väiksema energiaga olekusse | *elusorg. aatom oleks 100 000cm e 1km *Tuumad koosnevad kahjulikud: lõhuvad geene, rikuvad rakkusid jne. Radioakt prootonitest(+laeng) ja neutronitest(laenguta!). prootoni ja lagunemise seadus: igal radio...
Vesinikupomm Vesinikupomm, ehk termotuumapomm on suurima ja tugevaima löögijõuga pomm, mille on inimene kokku pannud.Tänapäeval on vesinikupommi katsetused keelatud. Siiski on neid varem mitmel pool tehtud. Novaja Zemlja elanikkonna enamiku moodustavad sõjaväelased: saartel on Venemaa tuumapolügoon. Suur osa saartest on radioaktiivselt saastatud: alates 1950ndatest lõhati seal Nõukogude tuumapomme ja 1961 maailma suurim vesinikupomm. Pärast tuumakatsetuste keelustamist atmosfääris lõhati pomme maa-alustes sahtides ja atmosfäärist väljas, kosmoses. Marshalli saarte hulka kuuluval Enewetaki saarel paiknes USA sõjaväebaas ja seal viidi läbi tuumapommi katsetusi. 19481958 toimus atollil 42 tuumapommi katsetust. Seal toimus 1953. aastal ka esimene vesinikupommi katsetus, mille tagajärjel hävis Elugelabi saar. 1970ndatel hakkasid inimesed Enewetakile naasma. 1977 hakati saari radioaktiivsete...
http://www.ida.liu.se/~her/npp/demo Õnnetused Three Mile Island - 28. märts Tsernobõl 26. aprill 1986 1979 kell 01.23 Suurim tuumaenergiaõnnetus sarkofaag Kadunud linn Tee tuumapommini Manhattani projekt Einstein koos Oppenheimeriga Teller vesinikpommi isa Esimene tuumapomm - Trinity · Pommikõlbulikuks rikastatud 235U kriitiline mass 15 kg · Lõhati Nevada kõrbes 16.juuli 1945 · Maapind sulas mineraaliks - trinitiit Järeltulijad ·6.august 1945 kell 8.15 Hiroshima ·Läbimõõt 0,7 meetrit 235U, 7,5 tonni ·Lennuk - Enola Gay ·Surma tõi see 78 150 Aatompomm "Little Boy" inimesele
Tuumareaktsioonid Jaanika Orav ja Margo Martis 12c Tuumareaktsioonid Tuumateaktsioonides tekkivad uued keemilised elemendid e isotoobid. Tuumareaktsioone on väga palju, neid kasutatakse peamiselt looduses mitteesinevate isotoopide tootmiseks. Sobivaim vahend tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutronite voog, sest tänu neutroni laengu puudumisele liitub ta kergesti iga tuumaga, tuues kaasa reaktsioonika vajalikku kineetilist energiat. Näiteks : Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade kokkupõrkel tekkis süsiniku tuum. Kui tuuma satub neutron, siis muutub tuuma massiarv ühe võrra suuremaks. Tekib uus isotoop, reeglina ergastatud seisundis ja ebastabiilne. Ta laguneb, kiirates kas - või - osakese ja - kvante, mis omakorda võib osutuda radioaktiivseks. Looduses on kõige raskema tuumaga element uraan. Tuumade lõhustumine See on tuuma jagunemine kaheks. Ahelreaktsioon : tuuma lõhustumisel vabanenud neutro...
http://www.abiks.pri.ee TUUMAREAKTOR Reaktsiooni kiirust reguleeritakse reguleerimisvarrastega, mis neelavad neutroneid, nt kaadium või boor. Reaktoris on torustik, milles tsirkuleeritav vesi (või Na) kannab tekkiva soojuse reaktorist välja. Et neutronid ei väljuks reaktorist on see kaitsdud raudbetooniga. Välja juhitud veeuar või vedel Na soojendab omakorda aurugeneraatoris teise süsteemi vett, mis aurustub > paneb käima turbiini, mis paneb omakorda käima generaatori. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neelamist 235U poolt. Selleks tuleb vähendada neutronite kasutut neeldumist 238Us. Kui aga neutroneid kiiresti aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb. Aeglustajaks sobib grafiit ja deuteerium TUUMAPOMM Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väikese...
Tuumaenergeetika plussid ja miinused Energeetika Eestis baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Sel viisil elektri tootmine on keskkonnale suhteliselt halb. Kuigi Eesti toodab peaaegu kogu vajatava elektri ise, on tulevik tume, sest põlevkivi varud hakkavad tasapisi ammenduma. Seega tuleks kaaluda teisi võimalusi elektri tootmiseks. Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud. Üheks sellise energialiigiks on tuumaenergeetika. Kaalume tuumaenergia plusse ning miinuseid, teeme tutvust tuumaelektri-jaamadega ning arutame, kas selline energiatootmisviis sobiks Eestisse. Tuumaenergia ajalugu on võrdlemisi lühike. Alguse sai see sellest, kui 1789. aastal avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine uraanioksiid. Klaproth suri enne, kui saadi eksitusest teada. Uraanituumast energia sa...
Sissejuhatus Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja NSVL vastasseisu, mis väljendus nii ideoloogiliste, majanduslike kui ka sõjaliste konfliktide näol. Väljendi külm sõda võttis kasutusele USA poliitik B. Baruh. Reaalset sõjalist tegevust kahe riigi vahel hoidis tagasi külma sõja põhirelv - aatompomm. Enamus konflikte toimusid mõnes kolmandas riigis, USA ja Nõukogude Liit vaid toetasid sealseid osapooli - nii rahaliselt, relvadega kui ka sõduritega. Põhiline tegevus toimus sõjatööstuses - valmistati ohtralt relvi ja sõjamasinaid. Kõige tormilisem areng toimus lennunduses - võeti ju kasutusele reaktiiv- ja raketimootor, mis võimaldas külvata senisest kordades suuremat hävingut. Külmale sõjale maharani on teaduse ja tehnoloogia ülikiire areng, mis oli tingitud suurest konkurentsist osapoolte vahel - Kui nemad suudavad, peame ka meie suutma, ainult et paremini! Külma sõja alguseks peetakse W. Churchilli kõnet USA-s 1946 aasta ...
suri kiirituse tagajärjel. Nagasakis suri koheselt 40 000 inimest ja umbes sama palju inimesi suri hiljem vigastuste ja kiirituse tõttu. Nagasaki tuumapommi plahvatus oli võimsam, kui Hiroshimas, aga kahjustused olid jällegi väiksemad, kuna Nagasakis oli ebatasasem maastik, mis summutas tuumapommi lööklainet. Suurem osa nendest linnadest hävines. Tuumapommi plahvatus oli nii võimas ja selle tagajärjed olid nii võikad, et inimesed mõistsid, kui ohtlik on tuumapomm ja suurem osa inimestest lootis, et rohkem tuumapomme sõjas ei kasutata. Õnneks pole seni rohkem tuumapomme sõjas kasutatud, aga kuna nüüd on need pommid olemas mitmetel riikidel, siis kasvõi ühe tuumapommi kasutamine võib viia tuumasõjani, mille tagajärjed on eeldatavasti kohutavad. Tuumapommide mõju kannatada saanud linnade keskkonnale oli muidugi halb. Vesi muutus joogikõlbmatuks, keskkond muutus radioaktiivseks, majad hävinesid. Just radioaktiivsuse
1)Tuumade lagunemis ahelreaktsioon on reaktsioon, kus üks reaktsioon põhjustab teise ning selle tagajärjel lagunevad tuumad. Et tekiks ahelreaktsioon peab olema vähemalt kriitiline mass ainet või peegelduvad pinnased, mille pealt aatomiosakesed põrkuksid. 2) Neutronite paljunemistegur K- näitab mitu järglast on igal neutronil tuumade lagunemise ahelreaktsioonis. 1) K=1 -juhitav ahelreaktsioon. 2) K>1 -mittekontrollitav(tuumaplahvatus) 3)K<1 -ahelreaktsioon lakkab 3)Kriitiline mass on väikseim kogus ainet millega hakkavad tekkima reaktsioonid. Nt. et uraanium 235 hakkaksid tekkima ahelreaktsioonid peab olema ainet vähemalt 56 kg. 4)Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon mille reguleerimiseks kasutatakse neutroneid neelavast materjalist juhtvardaid, mida siis vastavalt ahelreaktsiooni intensiivistumisele või aeglustumisele reaktori tööpiirkonnast, aktiivtsoonist, välja tõstetakse ja uuesti sisse lastakse. Tuumkütus on re...
Hiroshima Teise maailmasõja ajal töötati saladuskatte all välja aatomipomme. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. Tuumapomm nimega ,,Little Boy" (ehk ,,Väike Poss"), oli 3,3 meetri pikkune ning kallus 4131 kilogrammi. Ameeriklastel oli missioon väga täpselt välja arvestatud, et tuumapomm toimiks, tehti palju tööd. Sel ajal vihati jaapanlasi, ning ameeriklastel oli hea meel, kui neid maakeral vähenes. Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast. 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Inimesed, kes olid epitsentrile lähemal nende vigastused olid ka suuremad. Pärast katastroofi sadas taevast alla musta vihma, tuhk ja tolm olid vigma mustaks teinud
USA aga toetas riike, kes võitlesid kommunismiga ning neid, kes peatasid kommunistide organisatsioone. Tasapisi suurenes pinge kahe ideoloogia ja kahe suurriikide vahel. Külma sõja eel olid valminud esimesed tuumapommid ning neid arendati veelgi edasi. USA jõudis tuumapommi ka katsetada Nagasakis ja Hiroshimas, mille käigus kõige suurem kaotus oli tavarahva seas, kes polnud milleski süüdi. Tänapäevani suure radiatsiooni saamise tulemusel, sündivad erinevate vigastustega lapsed. Tuumapomm oli imeliselt võimas relv ning see peatas mõlemaid pooli üksteisele kallaletundist, kuna mõlemad kartsid tuumasõda. Ma arvan, et tuumapomm oli õigel ajal leiutatud ning mõnes mõttes hea, kuna see hoidis ära sõda nii Jaapani ja Ameerika vahel, kui ka tuumasõda külma sõja ajal NSV Liiduga, kuna kõik kartsid seda pommi. Jätkasid USA ja NSVL üksteist ärritama. USA lõi liitlastega NATO, varsti ka NL lõi oma sõjalise liidu VLO.
Tuumade lõhustumine- esineb selliseid isotoope, mille tuum jaguneb nautroni toimel kaheks ligikaudu võrdse suurusega tuumaks. Sellist reaktsiooni nim tuuma lõhustumiseks. Lõhustumisega kaasneb alati mõne vaba neutrioni väljalendamine, sest suurtes tuumades on neid prootonitega võrreldes rohkem. Ühtlasi vabaneb energiat, umbes miljon korda rohkem kui sama hulga aine põlemisel, sest tuumajõud on palju tugevamad kui elektrone siduvad elektrilised jõud. Mõne isotoobi tuum lõhustub iga kord, kui kohtub neutroniga, st ta ei vaja selleks neutroniga kaasa toodud lisaenergiat. Sel juhul võivad ka lõhustumisel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel, nim ahelreaktsiooniks. Keemiliste reaktsioonide puhul oleks ahelreaktsioon näiteks lõkke põlemine, sest põlemisel tekkinud soojus süütab üha uued kütusekogused. Veel parem näide on püssirohu plahva...
Elemendi tuumalaeng ja massiarv jäävad samaks. Ümberpaigutus lähtub sellest, et kõik tahaks tuuma keskpunkti minna. -kiirgus on väga tugev ja suudab läbi tungida väga paljudest materjalidest. ( Kinni peatab kiirguse ainult plii või siis meetripaksune betoonsein). 10. TUUMAREAKTORI JA POMMI VÕRDLUS. Tuumareaktor Sarnasus Tuumapomm Kontrollimatu reaktsioon Kontrollitud reaktsioon Energia vabaneb hetkega Energia vabaneb pika aja vältel Võimalik tekitada kriitiline mass 11. TERMOTUUMA REAKTSIOONI VÕRDLUS TUUMAREAKTSIOONIGA.
jätkata tööd. Trumanile teatati alles 25. aprillil, et tema käsutuses on massihävitusrelv ehk tuumapomm. Mai alguseks oli sõda Euroopas läbi ning Truman keskendus Jaapanile. Jaapani valitsus ei olnud mingil juhul nõus allaandma. Sissetung Jaapani oleks maksnud USA-le 2 miljardit dollarit ja 250 000 - 500 000 inimkaotuse. Trumanil polnud eriti valikut, sest sõda oli vaja kiirelt lõpetada. Truman andis loa kasutada tuumapomme, kuigi keegi eriti ei teadnud kui palju hävingut võib tuumapomm tekitada. 6. augustil 1945 visati tuumapomm Hiroshimasse ja kolm päeva hiljem visati tuumapomm Nagasakisse. Jaapan ikkagi ei tahtnud allaanda ja seetõttu andis Truman käsu pommitada Tokyot 13. augustil ning 15. augustil otsustas Jaapan allaanda. Trumani otsuse üle, visata tuumapomm Jaapanile, vaieldi aastaid hiljem, aga Truman jäi endale kindlaks ja ütles, et tuumapomm päästis paljusid USA noorte ja Jaapani noorte elusid. Pärast
iseeneselikult. Vabanev energia hulk on väiksem. Termotuumare aktsioon Toimub kergete tuumade ühinemine ja saab toimuda vaid väga kõrgel temperatuuril. Vabanev energia hulk on suurem. Sarnasused: 1) Tekivad uued elemendid 2) Vabaneb suur energia (võrreldes keemiliste reaktsioonidega) 11. Võrdle tuumareaktorit tuumapommiga. Tuumareaktor Hoitakse kontrolli all. Kasutatakse energia tootmisel. Tuumapomm Tekib tuumareaktsiooni käigus ning tuumapomm väljub kontrolli alt välja ja plahvatab. Kasutatakse sõjalisel alal, tuumapomm. Sarnasused: 1)Ahelreaktsiooni kasutus. 2) Kasutatakse uraani ja plutaani. 12. Milles väljendub radioaktiivse kiirguse ohtlikkus? · Suure läbitungimisvõimega kiirgus rikub DNAd ja sellest tulenevad kõik muud probleemid (vähk, väärarenguga järglased, silma kae teke, organite funktsioonihäired) · Väga suur kiirgus tekitab põletusi. Võib lõppeda surmaga
TUUMAFÜÜSIKA RAKENDUSED v Tuumarelvad v Elektrienergia tootmine v Radioaktiivsete isotoopide meetod v Allveelaevad ja jäälõhkujad (tuumkütused) Tuumarelvad v Relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel v Mõjutegurid lööklaine, valguskiirus ja radioaktiivne kiirgus v Neid loetakse ka massihävitusrelvadeks. v Tuumarelvaks on näiteks tuumapomm Tuumapomm Tuumapommis on ahelreaktsiooni tekkimiseks vaja teatud kriitiline mass ainet. Kui kriitilise aine mass on kriitilise massiga võrdne, siis k=1 ja reaktsioon toimub muutumatu kiirusega. Kui k>1 (aine mass on kriitilisest massist suurem) toimub plahvatus, viimast kasutataksegi tuumapommides. Tuumpommid on uraanipommid või plutooniumipommid. Uraan on looduslik, aga seda rikastatakse. Plutooniumi toodetakse spetsiaalsetes reaktorites. Tuumapomm Elektrienergia tootmine v
1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste korral. 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Interneti tähtsus Internetil on tänapäeval väga suur tähtsus, kuna enamus andmesidest ja suhtlusest baseerub internetil. Tuumapomm Tuumapomm Tuumapomm töötati välja Teise maailmasõja ajal USA-s Manhattani projekti raames. 6. augustil 1945 heideti Jaapani linnale Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile. Tuumapommid arvatakse massihävitusrelvade hulka ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke. Tuumapommi tuumkütusena kasutatakse kõrgelt rikastatud isotoope, mille tuumad kiirete neutronite toimel lõhustuvad
Tuumapommi ajalugu Aatomi- ehk tuumapommi leiutasid USA-s teadlased, keda juhtis füüsik Robert Oppenheimar, ning see valmis 1945. aastal. Kasutatud ainult kahel korral 1963. aastal sõlmiti leping tuumakatsete keelustamiseks atmosfääris, kosmoses ja vee all. 1990. aastaks oli selle lepinguga ühinenud 113 riiki, kuid nende hulgas ei olnud tuumarelvi omavat Hiinat ja Prantsusmaad. Tuumapomm Tuumapomme on kahte erinevat liiki: aatompomm ehk tuumapomm. Vesinikpomm ehk termotuumapomm. Nii aatomi, kui ka vesinikpommide hävitustegurid on praktiliselt hetkeliselt leviv valguskiirgus, mis tekitab tulekahjusid, seejärel väga tugeva purustava lööklaine ja lõpuks kõike elavat hävitav radioaktiivne kiirgus. Tuumareaktorid on kiirgusohtlikud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Uraani tuuma lõhustumisel tekivad: kaks kildtuuma, vabaneb 2-3 neutroni, tekib radioaktiivne kiirgus, vabaneb energia. Neutronid eralduvad, sest kildtuumad ei vaja nii palju neutrone. 13. Paljunemistegur, tema väärtused ning vastava ahelreaktsiooni nimetused? Paljunemistegur k: see on neutronite arvu suhe eelneva põlvkonna neutronite arvu. K < 1 lõhustumine peatub, k > 1 toimub juhitamatu lõhustumine(tuumapomm), k=1 toimub juhitav tuumareaktsioon (reaktor). 14. Tuumapomm: ehitus, tööpõhimõte, kahjulikud mõjud? Toimub juhitamatu ahelreaktsioon. Kaks alla kriitilise massi uraani tükki, lõhkeaine plahvatus tekitab ahelreaktsiooni. Radioaktiivsus,lööklaine, valguskiirgus 15. Tuumareaktor, tema põhiosad ja nende ülesanne? Seade, kus toimub juhitav ahelreaktsioon. Osad: peegeldi,kaitse,aeglusti,vardad. Peegeldi-peegeldab neutronid tagasi ainesse. Kaitse.kaitseb radioaktiivse kiirguse eest. Aeglusti-vähendab neutronite kiirust.
kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. Esimesena rääkisid sellisest pommist inglased 1939 a, juulis 1945 katsetati pommi New Mexico osariigi kõrbes, katse õnnestus ning juba 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi 08/06 Tuumapomm Hiroshimale. Hukkus u. 300 000 inimest, suurem osa /1945 Hiroshimale radioaktiivse kiirguse tagajärjel. Tuumapomm murdis Jaapani vastupanu, 10.08.1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.09.1945 allkirjastas kapitulatsiooni akti. Esimesena rääkisid sellisest pommist inglased 1939 a, juulis
Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, P-Vietnam, P-Korea, Mongoolia. Berliini blokaad 1948 juunis alanud BB käigus lõikas NL L-Berliini ära välismaailmast, elektrist, toitainetest jms, lootes teda endaga liituma sundida. USA suutis L-Berliini varustada õhusilla abil. 324 päeva möödudes blokaad lõpetati. Võidurelvastumine külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuses, USA-l aga tuumapomm. Varsti oli tuumapomm ka Stalinil. Tuumarelvade levik aitas ennetada sõjapuhkemist, kuna võitjat poleks olnud. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) ~ 1955, NL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, VLO kujutas endast NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendit. Hiina kodusõda 1946-49. Kommunistid sõdisid Rahvusliku Rahvapartei vastu. NSV Liit toetas kommuniste, RR-i omakorda veits USA, vaid majanduslikult. Lõppes kommunistide võiduga. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik USA kaitse all.
ut.ee/kiirgusest_tuumajaamani/tuumapomm (27.03.2018) Hein, I-K (27.03.2018) Millised riigid kuuluvad «tuumarelvaklubisse»? https://elu24.postimees.ee/698632/millised-riigid-kuuluvad-tuumarelvaklubisse (11.01.2012) Loo, S (01.04.2018) Pilguheit ajalukku Manhattani projekt. https://www.telegram.ee/maailm/pilguheit-ajalukku-manhattani-projekt (15.08.2013) Sci/Tech- Neutron bomb: Why 'clean' is deadly http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/395689.stm (01.04.2018) Loide, R-K (31.03.2018) Tuumapomm. http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel596_588.html Nov. 1, 1952 | First Hydrogen Bomb Test. https://learning.blogs.nytimes.com/2011/11/01/nov- 1-1952-first-hydrogen-bomb-test/ (31.03.2018) The Gadget, the first atomic bomb, 1945. https://rarehistoricalphotos.com/gadget-first- atomic-bomb/ (01.04.2018) Maailmas toimunud tuumakatsetused. https://sisu.ut.ee/kiirgusest_tuumajaamani/maailmas- toimunud-tuumakatsetused (31.03.2018) Vaher, Ü (08.05.2012) Tuumakatsetused=surmatants. https://www
Tallinna Nõmme Põhikool Massihävitusrelvad ajaloo arutlus Koostaja: xxx Klass: 9b Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 1.Aatomipomm.....................................................................................................................................4 1.1 Tuumapommi kasutamine ja tagajärjed........................................................................................4 2. Bioloogilised relvad..........................................................................................................................5 2.1 Bioloogilise relvana kasutatud haigused....................................................................................5 2.2 Bioloogiliste relvade kasutamine....................
- Berliini blokaad (Lääne-Berliinilt lõigati ära elekter, kütus ja toiduained) - NATO (49) ja VLO (55) moodustamine - Hiina kodusõda (kommunistid võitsid) - Vesiniku- ja termotuumapommi loomine (ohustas maailma). 4. II MS tagajärjed Sõja lõpuks oli tekkinud "2-pooluseline maailm". Ardennide lahing (viimane Sakslaste rünnak, kaotasid). Dresdeni hävitamine (45), lääne pommitas Saksamaad, palju tsiviilelanikke). Berliini purustamine. Tuumapomm Hiroshimale (6 aug 45) ja Nagasakile (9. aug). Pariisi rahukonverents (10. veb 47). --- Hiiglasikud purustused ja kaotused. 60 miljonit inimest hukkus, palju tsiviilelanikke. Kommunism säilis. Maailma lõhestumine, külma sõja algus. Balti riigid jäid NSVL alla. NATO / Eu Söe- Ja teraseühendus 5. Kapitalistlikud maad ja sotsialismimaad Erinevused: Kapit - Poliitilises elus sai osaleda üha enam inimesi, valijate vanust alngetati, valitsus oli
90 % rahast läks pommide materjali alla 10% kokkupanekuks. Kogunesid kokku maailmakuulsad tuumafüüsikud. Tööd tehti Los Almose laboratooriumis, mis tollel ajal oli salajane. Seda kohta kutsuti ka projekt Y'iks, mis eksisteerib tänapäevalgi ja kannab nime Los Almose riiklik laboratoorium. See laboratoorium asutatigi eraldi Manhattani pprojekti tarveks. Seda kontrollis California ülikool ja selle projekti missioon oligi valmisatada esimene tuumapomm. asus koht Uus-Mexicos, kuskil kaugemas osas. Pommi katsetati 1945. aastal 17. juulil New Mexico Alamagordo kõrbes. Little boy (väike poiss) See oli esimene tuumapomm, mis visati Jaapani aladele. See visati 6ndal augustil kell 8.15. Selle viskas USA erilennuk Enola Gay, mida juhtis Paul Tibbets. Paul pani lennukile nime oma ema järgi ja lennuk on hetkel SA Riiklikus Lennundus- ja Kosmonautika Muuseumis väljapanekuna. Seejärel
90 % rahast läks pommide materjali alla 10% kokkupanekuks. Kogunesid kokku maailmakuulsad tuumafüüsikud. Tööd tehti Los Almose laboratooriumis, mis tollel ajal oli salajane. Seda kohta kutsuti ka projekt Y'iks, mis eksisteerib tänapäevalgi ja kannab nime Los Almose riiklik laboratoorium. See laboratoorium asutatigi eraldi Manhattani pprojekti tarveks. Seda kontrollis California ülikool ja selle projekti missioon oligi valmisatada esimene tuumapomm. asus koht Uus-Mexicos, kuskil kaugemas osas. Pommi katsetati 1945. aastal 17. juulil New Mexico Alamagordo kõrbes. Little boy (väike poiss) See oli esimene tuumapomm, mis visati Jaapani aladele. See visati 6ndal augustil kell 8.15. Selle viskas USA erilennuk Enola Gay, mida juhtis Paul Tibbets. Paul pani lennukile nime oma ema järgi ja lennuk on hetkel SA Riiklikus Lennundus- ja Kosmonautika Muuseumis väljapanekuna. Seejärel
Fukushima tuumakatastroof Goiânia õnnetus 20. ja 21. sajandi suurimad tuumakatastroofid ja õnnetused Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala (INES) ❏ Rahvusvaheline Aatomienergia agentuur 1990 Hiroshima katastroof ❏ 6. august 1945 (II maailmasõja ajal) ❏ Ameerika Ühendriikide tuumapomm “Little Boy” (3600 kg ja 9500 m kõrguselt) Jaapanile ❏ 10 sekundiga hävines 4 km raadiuses olnu ❏ Koheselt hukkus 420 000 elanikust u. 70 000 ❏ Kiiritustõvesse suri üle 20 000 inimese Enne Pärast Nagasaki katastroof ❏ 9. august 1945 (II maailmasõja ajal) ❏ Ameerika Ühendriikide tuumapomm “Fat Man” Jaapanile ❏ 3x tugevam kui “Little Boy” ❏ Mägise maa tõttu väiksemad kahjustused ❏ Koheselt hukkus 30 000 inimest
16) Tuumareaktsioon võrrelda keemilisereaktsiooniga Erinevalt tuumareaktsioonidest ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi 17) Tuumareaktsiooni liigid ? 18) Kuidas toimub ahelreaktsioon ? Ahelreaktsiooni toimumiseks peab lõhustuv materjal (ehk tuumkütus) ületama kriitilise massi. Sellisel juhul piisab ühest spontaansest tuumalõhustumisest, et vallandada ahelreaktsioon. 19) Milline suurus kirjeldab reaktsiooni kulgemist ? 20) Mis põhimõttel toimib tuumapomm? Termotuumapomm ehk vesinikupomm. Selle südamikus on tavaline lõhustumis-tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni. 21) Nimeta tuumareaktori põhiosad ja nende ülessanded reaktoris tuumareaktor, aatomireaktor, seade, millega on võimalik tekitada juhitavat aatomituumade lõhustumist. Põhiosad on tuumkütus, neutronite aeglusti (raske vesi, grafiit), soojuskandja (vesi, vedel naatrium) ja juhtvardad.
1.Milliste sündmustega algas ja lõppes Teine maailmasõda? Algas 1.septembril 1939. aastal kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis , et Lääne riigid ei astu sõtta , kuid kahe päeva pärast kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Lõppes kui USA ja Jaapan allkirjastasid 2.septembril 1945.aastal Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti, sest USA ei saanud Jaapanist jagu , kuid Jaapani purustused olid suured ja kasutusele oli võtud tuumapomm , mis tappis palju Jaapani tsiviil elanikke ja purustas suure ala. Sellega oli II maailmasõda ametlikult lõppenud. 2.Milliste sündmuste järel kapituleerus Jaapan? Jaapan kapituleerus pärast seda, kui tulemusteta vallutamiskatsete järel võttis USA kasutusele tuumapommi. Tuumapomm heideti kahele Jaapani linnale , milleks olid Hiroshima ja Nagasaki. Tuumapommi tagajärjel hukkus 260 000 inimest , Jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
