Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda on lõpuosa concerto grosso on mitmeosaline helitöö soolopillide rühmale ja orkestrile confutatis tähendab süüdlaseid, äraneetud inimesi credo tähendab ,,mina usun"
MUUSIKA Ballett muusikaline lavateos, kus teose sisu antakse edasi tantsuga. Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria Blues jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis.
kõlalehter 2. BAROKKORKESTER, VÄIKE JA SUUR SÜMFOONIAORKESTER Barokkorkester keelpillid + klavessiin, dirigenti pole vaja Klassikaline e. väike sümfooniaorkester keelpillid ülekaalus, viisi mängivad puupuhkpillid; dirigent olemas, aga roll pole tähtis Romantiline e. suur sümfooniaorkester puhkpillid ülekaalus, viisi mängivad vaskpuhkpillid; dirigent on tähtis, kuna orkester on suur 3. DIRIGENDI ÜLESANDED · Orkestri juhatamine · Muusika tempo andmine · Pillirühmade sisseastumise näitamine · Orkestri kõlatugevuse reguleerimine · Sobiva kõlakarakteri leidmine · Häälte tasakaalu viimine 4. ANSAMBLILIIGID 2-liikmeline duo 3 trio 4 kvartett 5 kvintett 6 sekstett 7 septett 8 oktett 9 nonett 5. HÄÄLELIIGID Naised: Sopran - kõrge naishääl, lüüriline
Aaria ulatuslik soolonumber, saatega vokaalmuusika zanr A cappella vokaalteoste esitamise viis, millel puudub instrumentaalsaade Avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika helitugevuse muutumine Folkloor rahvaluule Gregoriuse laul ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika mittesakraalne muusika Improvisatsioon hetkelooming Instrumentaalmuusika heliteos esitatakse muusikainstrumentidega Interpreet muusikateose esitaja Kammermuusika ühele esitajale loodud muusika
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest
rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile'). Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine). Esindajad: John Cage(`4.33' teos,mille kujundavad juhuslikud helid). Happening ühendati muusika ja teatraalsus.osavõtjad lepivad toimuva suhtes üldjoontes kokku, samas on lavalt nähtav tegevus omavahel seostamata, kooskõlastamata. Eestis esimene avalik happening 1965. Esindajad: John Cage.(Instrumentaalteater happeningi Euroopa variant.Muusikat teatriliseeriti. Kuldar Sink). Aleatoorika juhusemuusika.Heliteose loomine ja ettekandmine sõltub juhusest. Esindajad: John Cage, Pierre Boulez. Eestist: Jaan Koha(`Rondo'), Kuldar Sink, Mati Kuulberg(`Attacca').
Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos
Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid
· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus ,,Ketra, Liisu." Tekstid pärit rahvaluulest, kasutab ka kaasaaegseid. Peamised teemad loodus, armastus, lüürika. Ajab taga rahvuslikust. ,,Laula, laula, suukene," ,,Sokukene," ,,Kevade käes," ,,Palve." Karl August Hermann 1851-1909 Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886. Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest. Nt:jutustus ,,Aulane ja Ülo
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St
Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
