Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "20 sajandi II poole kunstivoolud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, popkunst, happening, publik, maakunst, kehakunst, installatsioon, publiku, fotode, hüperrealism, minimalismtivorm, maakunsti, väljendtivool, kollaaž, warhol, graafik, lichtenstein, keskenduminetnikud, mobile, maastik, andy, kontseptuaalkunst, kontseptualism, teostus, skulptuurid, illusioon, kriitik, maalikunstnik, coca, colaelevus kui ka luksuslik glamuur. Hoonete tipuosad tornikujulised, ukseavad kaunistatud ja ümbritsetud kumer-nõgusate ehisviiludega ja ?. Kohati oli tähtis ka kuldselt või metalselt läikiva kroomse kuma demonstreerimine. 3. Mis on assamblaaz, kirjelda. Assamblaaz on kolmemõõtmeline kollaaz. Mitmesugustest esemetest ja materjalidest kokkuliidetud või kokkukuhjatud teos. 4. Mis on happening, kuidas seda võib eesti keeles öelda? Happening on tegevuskunsti vorm, mis loodi 1960. aastatel eesmärgiga likvideerida piir kunsti ja igapäevaelu, kunstniku ja publiku vahel. Jätmaks interpreteerimisvõimalusi, ei proovita happening`e enne läbi ning happening toimub vaid ühe korra. Publiku kaasahaaramisega soovitakse muuta vaatajate nägemis- ja mõtteharjumusi. Eesti keeles võib nimetada/kirjutada seda ,,häppeningina" 5. Mis on performance, eesti keelne vaste
1931). Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley. Tuntuse tõid talle tema must-valged tööd, kus ta kasutas vaid lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil pinna, mis tundub virvendavat ja liikuvat. Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet. POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit "popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti". oli teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„) „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam,
1931). Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley. Tuntuse tõid talle tema must-valged tööd, kus ta kasutas vaid lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil pinna, mis tundub virvendavat ja liikuvat. Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet. POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit "popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti". oli teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„) „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam,
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
Kunst 20.sajandi algus- 1970nda. Moodne kunst on 20.sajandi algusest 1960.- 1970.aastateni loodud kunst, mis ei sea oma eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud väljendusvahendite poolest - neid suundi nimetatakse vooludeks. Moodsas kunstis esinevad mitmed voolud samaaegselt. On kunstnikke, kes on loonud elu jooksul erinevatesse vooludesse kuuluvaid teoseid. Aluse moodsale kunstile panid postimpressionistid. Aluse moodsale kunstile panid postimpressionistid.Moodne kunst on 20.sajandi algusest 1960.- 1970
Oli vaja leida uusi vahendeid enda väljendamiseks. Juba 20. saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti väärtusetuid materjale ebatavaliste teoste loomiseks. Abstraktsed ekspressionistid hülgasid nn.iganenud maalitehnikad, minimalistide teosed jäid taotluslikult lihtsaks. Popkunstnikud kasutasid oma kunstis igapäevaelu tuntud ja tuttavaid elemente. Optiline kunst soovis eksitada vaataja taju luues liikumise illusiooni, kineetilised teosed aga liikusid reaalselt. Kontseptuaalne kunst eelistas ideed objektile, superrealism näitas maailma realistlikumalt kui see tegelikult on. Tänapäeva kunstnikud peavad kunsti tegemise loomulikuks osaks fotograafia, filmi, video või arvuti kasutamist. Mida harjumatumad ja ebatraditsioonilisemad on väljendusvahendid seda raskem on sellist kunsti mõista. Ometi on igas teoses sõnum ja ajend selle loomiseks
.............................................. 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.............................................................................................................................................. 11 9.Futurism............................................................................................................................................ 13 10.Abstraktsionismi teke ja levik.............................
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi.
Põhisisuks oli rahutus, ühiskonna- kõige rahulikku õnnetunnet, rääki- kriitika ja maailmavalu, parema ühis- rõõmu nägemisest. sid väljenda- konna igatsus 2.Meeleolu misest 2.kujutasid kõike dramaatilises valguses 7.Nim. Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? „Die Brücke“ Eesotsas olid E. L. Kirchner ja K. Schmidt-Rottluff. 7. Eesti kunst 20.saj alguses 1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel? Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? 1906. aastal 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Peamiselt söejoonistused ja graafika. 4. Millised teemad oli olulised Raua loomingus ? Temaatika sümbolistlik ja rahvusromantiline („Kalevipoja illustratsioonid“) 5. Kus oli võimalik õppida kunsti 20
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
annaabi.ee 
