maailmataju ja mõtteviisi prisma. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht. Mati Unt rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Unt alustas luuleõhtute ja monolavastustega. Repertuaarvalikus langes rõhk klassikale, mis domineeris ka hiljem. Tsensuuri varisedes alustas Unt absurdidraama lavastamist. 1990ndail tugevnesid Undi reziis postmodernistlikud jooned. Kunstilises plaanis torkab silma paljustiililisus: Unt segas või sulatas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Siiralt tundelised ja tõsised kohad vaheldusid peene irooniaga, rollide läbielamine rõhutatud näitamisega, traagika farsiga, popkultuuri märgid klassikaga jne. Üheks uhkemaks näiteks on
1970ndad ehk seisakuaeg, 1980.- 1990ndad · ühiskonna ja inimese vahekord · Tuntud tegija oli Mati Unt · 1980ndail ilmus eluloonäidendeid mineviku suurmeestest ja naistest. · Märksõnadeks said aegade seos, juurte otsimine, põlvkondade kett. · Teine märksõna oli sotsioloogiline teater ja Merle Karusoo, kelle eesmärk oli välja selgitada valupunktid ja pingekolded ning võimendada uuritavaid probleeme teatri vahenditega. (,,Olen 13-aastane") · 1980.-1990ndail toodi eesti näidendeid lavale haruharva. · Esile kerkisid uued tegijad Andrus Kivirähk, Madis Kõiv, Mart Kivastik, Jaan Tätte.
1995 hakkas ilmuma iga-aastane lastekirjandusalaseid käsitlusi sisaldav almanahh Nukits, 1998 loodi Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus. Huvi lastekirjanduse ja selle uurimise vastu kasvas eriti 2000ndate algul märgatavalt. Fantaasiakirjanduse ja muinasjuttude hulk on nüüdislastekirjanduses silmatorkav ja seda on mõjutanud rahvusvaheliselt tuntud lood ja olendid (päkapikud, haldjad, lohed, vampiirid vms). Omapärasena tõusevad esile eeskätt Edgar Valteri Pokude- raamatud (1990ndail), Aino Perviku, Henno Käo, Andrus Kivirähki ja Piret Raua tänapäevased muinasjutud, samuti Heiki Kripsi uudsed loomalood (Loomade seiklused 2003). Realistliku proosa vallas on märkimisväärne just noorteromaanides ja –juttude kvantiteet; sel on ka kvaliteeti, nt Aidi Valliku Anni-lood, Diana Leesalu 2 grammi hämaruseni 2005 ja Mängult on päriselt 2006, Margus Karu Nullpunkt 2010. Kirjastuse „Tänapäev“ noorsooromaanide võistlustega (alates 2000) on avalikkusse
geoloogilisi fakte, vaid mille kohta saame teha vaid oletusi teoreetiliste mudelite põhjal. Praegu arvavad teadlased, et Maa on tekkinud u. 4,6 miljardit aastat tagasi kosmilise tolmu ("tähetolmu") osakeste tõmbumisel üksteise külge. Alguses oli Maa vedelas olekus ning muutus järk-järgult tahkemaks. Pöörlemise hoo sai Maa kaasa ilmselt juba varem ümber ühise masskeskme (keskkoha) tiirelnud osakestelt, mis hiljem Maa moodustasid. Maa varajase ajalooga seoses on 1990ndail populaarsust võitnud ka hüpotees, mille kohaselt Kuu on tekkinud suure taevakeha kokkupõrkel proto-Maaga, mille tagajärjel osa veel mitte tahke Maa materjali arvel moodustus Kuu. Selline võimas katastroof võis mõjutada ka Maa esialgset pöörlemismomenti. Mis mõjutab Maa pöörlemist? Maa pöörlemine sarnaneb vurri liikumisega. Kui anname vurrile hoo,pöörleb see mõnda aega ümber oma telje. Ent vurr ei pöörle väga kaua, sest teda takistavad õhk ja hõõrdumine vastu
tööstustele heldelt laene kuid siis Venemaa sulges oma turu. Aastavahetuse 1922/1923 lõpetati tollivaba kaubandus Eesti ja Nõukogude Liidu ja vahel ning mõningatele Eestist pärit eksporditavatele artiklitele kehtestati sisuliselt keelutollid. Eesti majandus sattus tõsiselt raskustesse, sest Eesti majanduspoliitika oli kahekümnendate aastate esimesel poolel väga suurel määral orienteeritud itta. See oli õppetund, mis kulus Eestile ära 1990ndail aastail, kui varitses oht viga korrata ja ennast liiga tugevalt vene turuga siduda. Eestis hakati ellu viima Rahvasteliidu poolt soovitatud majanduspoliitikat. Kärbiti riigi kulusid, lõpetati kergekäeline laenude andmine, konkurentsivõimet toetati tollide tõstmisega, eksporti suurendati ja importi ohjeldati. Mõne aja pärast hakkasid need meetmed vilja kandma. Eriti hästi hakkas minema põllumajandussaaduste ekspordil, arenema hakkasid ka paber-, puidu- ja tekstiilitööstus. 1928
pealtvaatajad ja mängijad, vastavalt kalendrikommetele maskeering. Teemadeks tööd, igapäevaelu suhted. Mäng = laul&kõne + tegevus. Laul&kõne zanriline folkloor: rahvalaulud, jutud, lühivormid. Tegevus usund/kombed! Seotus kalendriga. 11.Pärimuslik ajalugu kui meetod. kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see,kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks
Mälu abivahendid on kaemuslikud, inimeste loodud Mälu abivahendiks on kiri ja selle arengud kui looduslikud pühapaigad, kalender, toimingud, (trükikunst) esemed, laulud Suuline ja kirjalik · rahvaluule on traditsiooniline, kollektiivne, anonüümne suuline vaimne kunstilooming legend (kui kirjaliku algupära tekst) · rahvaluule kirjalikud vormid ahelkirjad, õnneketid jms (1930. aastail, Walter Anderson) salmialbumid (Eda Kalmre) elulood (1990ndail) · rahvaluule Internetis Filmidest, raamatutest jne võetud tsitaadid muutuvad rahvaluuleks, kui neid kasutatakse muus kontekstis. KOKKUVÕTE: suuline, kirjalik vm vorm on ainult tehnika, suulisus ei ole rahvaluule olemuslik tunnus kirjalike vormide kopeerimistehnika> taotlus tugevamini esitleda pärimusrühma (keskendumine kasutajaskonnale ja mitte autorile) suulisuse ja kirjalikkuse uurimine Vormeliteooria (oralformulaic theory) (Milman Parry, Albert b
kalendrikommetele maskeering. Teemadeks tööd, igapäevaelu suhted. Mäng = laul&kõne + tegevus. Laul&kõne zanriline folkloor: rahvalaulud, jutud, lühivormid. Tegevus usund/kombed! Seotus kalendriga. 11. Pärimuslik ajalugu kui meetod. kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. 15 ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni.
põdra, kopra ja saarmaga. Neist aegadest on Lahemaale jäänud erinevate kohastumustega liike alates siilist, mutist ja nahkhiirtest ning lõpetades suurkiskjate ja põdraga. Põhjapõder seevastu kadus arvatavasti u kuus-seitse ning tarvas ja metshobune u kolm tuhat aastat tagasi. Lendoravat, keda veel leidub peamiselt Kirde-Eestis, pole Lahemaal pärast 1960ndaid enam nähtud. Ameerika mink tõrjus ühest viimasest pelgupaigast 1990ndail välja euroopa naaritsa. Suhteliselt uuteks, ent taastunud asukateks on metssiga ja kobras. Pärast II Maalimasõda jõudsid meie aladele võõraist liikidest ondatra ja kährik. Juhukülalistena on registreeritud 1985. a valgevaal, 1987. ja tõenäoliselt ka 1995. a ahm. Võimalik on punahirve siia sattumine Lääne-Virumaalt. 3.5 Elupaigad ja asukad 3.5.1 Metsad METSAD hõlmavad siinsest maismaast üle poole. Imetajaid kohtab siin peamiselt maapinnal,
Eestikeelne terminoloogia 19. sajand - Rahvaluule Jaan Bergmann, Sõnakene luuldest. 1878 Sakala Lisaleht - Rahvamälestused/vanavara (Kreutzwald kasutab ,,vanavara" mõistet) Jakob Hurt 1870ndaist - Rahvaluule M. J. Eisen 1890ndaist 20. sajand: 1) rahvaluule ei ole ainult luule o Oskar Loorits 1937 o Eduard Laugaste 1975 jj 2) ravhaluule ka mõiste rahvas on käsitamatu (teoreetilisse vaidlusesse ja kirjandusse 1990ndail) Uurimisala nimetus Eestis: - Jakob Hurt 1896 [rahvaluule] on rahva elu mälestused ja pärandus, mida uurib rahvateadus ehk folklore - 20. saj. teine pool: Rahvaluule e. folkloor uurimisaine/objekti nimetus Folkloristika e. rahvaluuleteadus teadusharu nimetus Regioonid: lähenemisviisid: - Ingliskeelne folkloristika o Sotsiaalantropoloogilised lähenemisviisid o Võõra kirjeldamine, migratsioon (asumaade kultuur nt.)
Evolutsionist: muutus ei ole toimunud mitte kvaliteedis vaid määras Hüberglobalist: mitmerahvuselised linnastunud lääne ühiskonnad, moodsa haridussüsteemi, lääne elustiilide ja poliitiliste ideede levik: postindustriaalne ajastu, üleilmsed rahavood, seninähtamatud kommunikatsooniviisid, deterritorialiseerumine, konsumerism ning kasvav etniliste identiteetide politiseerumine – kokku midagi täiest uut Globaliseerumine – miks tekib huvi just 1990ndail? Külma sõja lõpp. „Ülemineku“ praktilised eripärast ja kiired muutused postsotsialistlikes riikides ilmsed ja uurijale põnevad (Katherine Verdery, Caroline Humphrey, Chris Hann). Suhtlus kolleegidega postsotsialistlikes riikides laiendab haaret. Internetitehnoloogiate kiire areng alates 1990ndatest. Identiteedipoliitika tõusmine rahvusvahelisele ja teaduslikule areenile – etnilised sõjad, multikultuursus, immigratsioon
(vt. ennesõjaaegne Eesti) või et industrialiseeritus toob paratamatult demokraatia (vt. Hitleri Saksamaa); moderniseerumine ei võrdu demokratiseerumisega, ehkki on üks teguritest; Moderniseerumisteooria alged: Lerner 1950ndate lõpul, käsitles protsessi algus linnastumisega, millele järgneb kirjaoskuse kasv ja seeläbi meedia olulisuse tõus; Lipset (1960) rõhutas sotsiaalseid tingimusi, väitis, et jõukamal rahval on suuremad šansid demokraatia väljakandmiseks; Diamond 1990ndail sidus demokratiseerumise majandusarenguga, ent pidas paremaks indikaatoriks inimarenguindeksit (SKT + õppurite osakaal + keskmine eluiga), arvas seejuures, et jõukamad ühiskonnad mitte ei liigu paratamatult demokraatiasse (vt. Araabia naftariigid) vaid kalduvad sinna tõenäolisemalt; 7. Demokratiseerumise põhjused: jõukus. Robert J. Barro; Samuel P. Huntington; Guillermo O’Donnell; Adam Przeworski jt.
Jaapani avalikku sektorit. ???????????????????????????????????????? Jaapan ongi ilmselge näide turumajanduslikus arendusriigist, mida iseloomustab väga tugev riiklik sekkumine majandusse. Jaapani kurikuulus kaubandus- ja tööstusministeerium (Ministry of Economy,Trade and Industry) on teostanud pärast II Maailmasõda sihikindlat tööstus- ja arenduspoliitikat, tõstmaks Jaapani ettevõtete konkurentsivõimet ja see tõi Jaapanile ka 1970-80ndail edu. 1990ndail sattus aga Jaapani majandus sattunud kriisi, sest selle suurtööstuse korraldamisel üliedukas hierarhiline mudel ei sobi eriti infoühiskonda, mille võtmeharud vajavad pigem loovust. Täna mõjutavad Jaapanit elanikkonna vananemine ja maavärina järelmõjud. Korea RVE’d Korea ettevõtete rahvusvahelistumine toimus 1980ndatest alates Jaapani mudeli järgi. Loodi enda suurettevõtted Chaebolid Kasutades odavama tööjõu eelist ujutasid Korea
Inimese enda pikkus ei läinud kuigivõrd arvesse. Niisiis pidi lühim seelik olema täpselt 74 cm ja pikim 96 cm, vahepikkusteks 80 cm ja 85 cm. Kui olid lühike ja astusid seeliku kannale, siis polnud midagi parata. Moodsaim jakk oli kahtlemata nahkhiirekimono ja seda oli hea lihtne õmmelda ka. Õlad pidid igal juhul olema toekad (Merino, 2009: 111). 80ndate teise poole videodiskod vajasid retuuse ja teksaseelikut ning neoonvärvi plastmassist kõrvarõngaid (Merino, 2009: 113). 1990ndail aastail muutus riidemaailmas tootjate konkurents nii võimsaks, et kaubamärgi sisu polnud enam nii oluline kui megabrändi väline imago (Cosgrave 21 2000: 236). 1990ndate moe koondsõnaks oli individuaalsus. See käib pikkuse, stiili, pükste ja kleidi kohta - kandja valida on mitte ainult, mida kanda, vaid ka kuidas ja millega. Teadjamad mõistavad, et kõik, mida kantakse, on laetud tähendusega, mis
Tõus kirjutamises ja kirjastamises tõmbab kaasa ka raamatuillustreerimise, mida küll riiklikul tasandil endiselt ei toetata, kuid mille möödapääsmatuses lasteraamatu puhul keegi enam ei kahtle. Mare Müürseppa tsiteerides on ,,eesti lastekirjandus vahepealsest viletsusest välja saanud ja mõjub kui tasakaalus elujõuline metsakooslus siin on nii põlispuid, tugevaid tammi ja kõrgeid kuuski kui ka toredat noort habrast rohelust". (Müürsepp 2005a: 42). 1990ndail domineerinud kunstmuinasjutt on eesti lastekirjanduses jätkuvalt populaarne ka 2000ndatel. Ühed usinamad fantaasiamaailmade loojad on eesti lastekirjanduse klassikud Aino Pervik ja 2005. aastal lahkunud Edgar Valter ning uutest autoritest Andrus Kivirähk. Tasapisi hakkavad kunstmuinasjutu kõrvale tekkima ka reaalelu kajastavad raamatud. Vana kaardiväe kõrvale ilmuvad uued tulijad. Populaarseim kunstmuinasjutulise maailma autor on Andrus Kivirähk, kelle loodud
annaabi.ee 
