Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"104" - 1601 õppematerjali

104 - 108 (Altmargi vaherahu 1629, Brömsebro rahu 1645, Oliva rahu 1660, Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine, kindralkuberner, rüütelkonnad, maapäevad, maanõunik, adra- ja sillakohtunikud, meeskohtud, maakohtud, Eestimaa Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Gustav II Adolf 1611- 1632) *Altmargi vaherahu 1629- Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas.
Sõnaraamat
6
pdf

Sõnaraamat

SÕNARAAMAT A accomodate kohandama adapt kohandama affordable detached house taskukohane eramaja affordable low rise apartments (no lift) ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid amenity standards hüve standardid amount of sunlight päikesevalguse kogus ancillary abistav appraisal hinnangu andmine approaches to residential elamurajooni paigutusele lähenemise moodused B balcony veranda basement parking under buildings keldris asuv parkimiskoht biodiversity bioloogiline mitmekesisus bland housing ...

Keeled → Inglise keel
116 allalaadimist
My easter
1
doc

My easter

I´m going to write you about my easter. In this year was my easter quiet. All family was home and we enjoyed to be together. I colured eggs in the Saturday evening with my mother. It was so much fun. We used the special colour and the eggs came very nice. In the evening we also made a delicious cake, what we could ate in Sunday morning. Our home was also decoration. There were well know Easter symbols ­ like chicks, easter eggs, bunnies and the pussy willows were in the vase. This was all what I could to write you about my easter.

Keeled → Inglise keel
7 allalaadimist
Tugevusõpetus 2-ülesanne nr71
3
doc

Tugevusõpetus 2, ülesanne nr71

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 71 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed m1 = 1000 N*m m2 = 1200 N*m m3 = 800 N*m a = 60 cm = 0.6 m b = 50 cm = 0.5 m c = 70 cm = 0.7 m [] = 2° G = 8,1 * 104 MPa Kõigepealt koostan väändemomendi epüüri. Maksimaalne deformatsioon = c + b + a [ ] = 2° = 0,035 rad Ristlõike mõõtmed 1. Ristlõikeks täisvarras T1 * l1 +T2 * l 2 +T3 * l 3 800 * 0,7 + 400 * 0,5 + 600 * 0,6 = = [] = 0,035 GI p d 4 8,1 * 1010 *

Mehaanika → Tugevusõpetus ii
173 allalaadimist
Dorian Gray portree-Oscar Wilde kokkuvõte analüüs
2
rtf

"Dorian Gray portree" Oscar Wilde kokkuvõte/analüüs

Mõnda Oscar Wilde teosest ,,Dorian Gray" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Sten Kangilaski 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minu arvates oli teose sisu hästi kirjutatud, autoril oli hea kujutlusvõime. Samuti meeldis mulle see filosoofia, mida siin teoses väga palju oli. Teose lõpp, see kuidas Dorian ennast ära tappis, lüües noaga enda kõiki tema patte peegeldavat portreed, oli huvitav ning veidi üllatav. Teose halvaks küljeks tooks näiteks pikad ja imelikud, ilustatud kirjeld...

Kirjandus → Kirjandus
492 allalaadimist
Metamorfoos-Franz Kafka Analüüs Kokkuvõte
3
doc

"Metamorfoos" Franz Kafka Analüüs/Kokkuvõte

Mõnda Franz Kafka teosest ,,Metamorfoos" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on XXXX XXXXXXXXXX 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Mulle see raamat meeldis. Eriti huvitav oli see, kuidas Kafka oli kirjeldanud realistlikult ulmemaailma kuuluvat süzeed. Samuti meeldis mulle see, kuidas oli autor lähenenud voodist väljasaamise probleemile, samas kui antud situatsioon oleks reaalsuses vägagi ebarealistlik tundunud. Samuti meeldis, et raamatut oli lihtne lugeda, laused olid loogili...

Kirjandus → Kirjandus
248 allalaadimist
Šokolaad
20
pptx

Šokolaad

Šokolaad xxx Šokolaadi valmistamine Šokolaaditehases oad pakitakse lahti ja töödeldakse järgmiselt: Ubade puhastamine Ubade röstimine – 99–104 °C juures. See protsess on oluline maitse ja aroomi seisukohalt Kestade eraldamine – sõeludes eemaldatakse õhuke kuiv kest Jahvatamine – kakaoubade peenestamise tulemuseks on pruun kakaomass Kui kakaomassist eraldada kollane kakaovõi, jääb järgi tahke kakaojääk, millest hiljem jakvatatakse kakaopulbrit. Šokolaadi tootmisel lisatakse kakaovõi kakaomassile, juurde pannakse suhkur ja letsitiin. Letsitiin on sojaubadest saadud

Toit → Toiduaine õpetus
7 allalaadimist
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU-aritmeetika-loogikaseade
7
docx

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade)

$ 2 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 80 72 32 72 0 1 false 5.0 0.0 L 80 120 32 120 0 1 false 5.0 0.0 L 80 168 32 168 0 1 false 5.0 0.0 L 80 216 32 216 0 1 false 5.0 0.0 L 80 280 32 280 0 1 false 5.0 0.0 L 80 328 32 328 0 1 false 5.0 0.0 L 80 376 32 376 0 1 false 5.0 0.0 L 80 424 32 424 0 1 false 5.0 0.0 I 112 304 128 304 0 0.5 I 112 352 128 352 0 0.5 I 112 400 128 400 0 0.5 I 112 448 128 448 0 0.5 w 112 304 104 304 0 w 104 304 104 280 0 w 112 352 104 352 0 w 104 352 104 328 0 w 112 400 104 400 0 w 104 400 104 376 0 w 112 448 104 448 0 w 104 448 104 424 0 x 9 60 22 63 0 10 A3 x 11 203 24 206 0 10 A0 x 9 156 22 159 0 10 A1 x 14 364 27 367 0 10 B1 x 11 414 24 417 0 10 B0 x 10 111 23 114 0 10 A2 x 9 316 22 319 0 10 B2 x 9 268 22 271 0 10 B3 w 136 304 128 304 0 150 192 208 232 208 1 3 0.0 150 192 280 232 280 1 4 0.0 150 192 368 232 368 1 5 0.0 150 184 128 224 128 1 2 0.0 184 960 96 968 96 1 184 960 216 968 216 1 184 960 344 976 344 1 184 960 464 968 464 1 L 992 544 992 576 0 0 false 5

Informaatika → Arvutid
141 allalaadimist
ALU A - B-shr A-set A-B-A xor B
9
pdf

ALU A - B, shr A, set A, B, A xor B

150 872 288 872 304 1 2 0.0 150 872 336 872 320 1 2 0.0 150 904 344 904 328 1 2 0.0 150 904 280 904 296 1 2 0.0 152 936 312 960 312 1 4 0.0 w 904 208 936 208 0 w 872 200 936 200 0 w 872 184 936 184 0 w 904 176 936 176 0 150 872 168 872 184 1 2 0.0 150 872 216 872 200 1 2 0.0 150 904 224 904 208 1 2 0.0 150 904 160 904 176 1 2 0.0 152 936 192 960 192 1 4 0.0 w 904 88 936 88 0 w 872 80 936 80 0 w 872 64 936 64 0 w 904 56 936 56 0 150 872 48 872 64 1 2 0.0 150 872 96 872 80 1 2 0.0 150 904 104 904 88 1 2 0.0 150 904 40 904 56 1 2 0.0 152 936 72 960 72 1 4 0.0 M 984 232 1016 232 0 2.5 M 984 208 1016 208 0 2.5 M 984 264 1016 264 0 2.5 M 984 288 1016 288 0 2.5 w 960 440 976 440 0 w 976 440 984 440 0 w 984 440 984 384 0 w 984 384 984 288 0 w 960 312 976 312 0 w 976 312 976 264 0 w 976 264 984 264 0 w 960 72 984 72 0 w 984 72 984 208 0 w 960 192 976 192 0 w 976 192 976 232 0 w 976 232 984 232 0 L 656 488 656 520 0 1 false 5.0 0.0 w 656 464 656 488 0 L 640 488 640 520 0 0 false 5.0 0.0

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
261 allalaadimist
Paralleelülekandega loendur- labor nr-3-arvutid
2
docx

Paralleelülekandega loendur, labor nr. 3, arvutid

w 240 80 240 32 0 w 280 216 296 216 0 w 296 248 296 120 0 w 240 32 264 32 0 w 280 344 296 344 0 w 392 88 408 88 0 w 240 96 192 96 0 w 248 352 200 352 0 150 512 288 600 288 1 4 0 w 192 136 192 96 0 w 200 352 200 400 0 w 512 272 512 88 0 w 240 32 104 32 0 w 200 272 200 224 0 w 512 88 408 88 0 w 104 32 104 328 0 w 200 224 248 224 0 w 392 216 464 216 0 I 104 328 104 400 0 0.5 w 248 208 144 208 0 w 464 216 464 272 0 w 104 400 104 472 0 w 248 336 144 336 0 w 512 280 464 280 0

Infoteadus → Loendus
53 allalaadimist
Arvutid I - Labor nr-2
20
txt

Arvutid I - Labor nr. 2

w 1040 248 1032 248 0 w 1032 120 1032 248 0 w 1000 88 1000 216 0 w 968 56 968 184 0 w 936 24 936 152 0 w 1040 24 936 24 0 w 1040 56 968 56 0 w 1040 88 1000 88 0 w 1040 120 1032 120 0 150 408 72 424 72 1 3 0 150 408 40 424 40 1 3 0 150 408 8 424 8 1 2 0 w 424 72 432 72 0 w 432 72 432 48 0 152 440 40 456 40 1 3 0 w 432 48 440 48 0 w 424 40 440 40 0 w 424 8 432 8 0 w 432 8 432 32 0 w 432 32 440 32 0 w 496 88 504 88 0 w 496 64 496 88 0 w 488 64 496 64 0 w 488 96 504 96 0 w 496 104 504 104 0 152 504 96 520 96 1 3 0 w 496 128 496 104 0 w 488 128 496 128 0 150 472 64 488 64 1 2 0 150 472 96 488 96 1 3 0 150 472 128 488 128 1 3 0 w 408 0 400 0 0 w 408 16 392 16 0 w 408 32 384 32 0 w 408 48 376 48 0 w 392 16 392 40 0 w 392 40 408 40 0 w 400 0 400 64 0 w 400 64 408 64 0 w 408 72 384 72 0 w 384 72 384 32 0 w 408 80 376 80 0 w 600 144 600 112 0 w 632 144 600 144 0 w 608 136 608 96 0 w 632 136 608 136 0 w 624 128 632 128 0 w 624 64 624 128 0 w 616 104 632 104 0 w 616 80 616 104 0

Informaatika → Informaatika
31 allalaadimist
Informaatika II praktikum
20
txt

Informaatika II praktikum

w 1040 248 1032 248 0 w 1032 120 1032 248 0 w 1000 88 1000 216 0 w 968 56 968 184 0 w 936 24 936 152 0 w 1040 24 936 24 0 w 1040 56 968 56 0 w 1040 88 1000 88 0 w 1040 120 1032 120 0 150 408 72 424 72 1 3 0 150 408 40 424 40 1 3 0 150 408 8 424 8 1 2 0 w 424 72 432 72 0 w 432 72 432 48 0 152 440 40 456 40 1 3 0 w 432 48 440 48 0 w 424 40 440 40 0 w 424 8 432 8 0 w 432 8 432 32 0 w 432 32 440 32 0 w 496 88 504 88 0 w 496 64 496 88 0 w 488 64 496 64 0 w 488 96 504 96 0 w 496 104 504 104 0 152 504 96 520 96 1 3 0 w 496 128 496 104 0 w 488 128 496 128 0 150 472 64 488 64 1 2 0 150 472 96 488 96 1 3 0 150 472 128 488 128 1 3 0 w 408 0 400 0 0 w 408 16 392 16 0 w 408 32 384 32 0 w 408 48 376 48 0 w 392 16 392 40 0 w 392 40 408 40 0 w 400 0 400 64 0 w 400 64 408 64 0 w 408 72 384 72 0 w 384 72 384 32 0 w 408 80 376 80 0 w 600 144 600 112 0 w 632 144 600 144 0 w 608 136 608 96 0 w 632 136 608 136 0 w 624 128 632 128 0 w 624 64 624 128 0 w 616 104 632 104 0 w 616 80 616 104 0

Informaatika → Arvutid
9 allalaadimist
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU-c
9
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (c)

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 72 72 72 40 0 0 false 5.0 0.0 L 88 72 88 40 0 0 false 5.0 0.0 L 104 72 104 40 0 0 false 5.0 0.0 L 120 72 120 40 0 0 false 5.0 0.0 L 136 72 136 40 0 0 false 5.0 0.0 L 152 72 152 40 0 0 false 5.0 0.0 L 168 72 168 40 0 0 false 5.0 0.0 L 184 72 184 40 0 0 false 5.0 0.0 w 320 72 184 72 0 w 168 80 168 72 0 w 168 80 320 80 0 w 152 88 152 72 0 w 152 88 320 88 0 w 136 96 136 72 0 w 136 96 320 96 0 w 120 104 120 72 0 w 120 104 320 104 0 w 104 112 104 72 0 w 104 112 320 112 0 w 88 120 88 72 0 w 88 120 320 120 0 w 72 128 72 72 0 w 72 128 320 128 0 x 90 61 102 64 0 10 a1 x 122 60 134 63 0 10 a2 x 155 59 167 62 0 10 a3 x 51 61 63 64 0 10 a0 x 106 58 118 61 0 10 b1 x 140 62 152 65 0 10 b2 x 173 61 185 64 0 10 b3 w 184 72 184 152 0 w 168 80 168 160 0 w 152 88 152 176 0 w 136 96 136 192 0 I 48 232 48 248 0 0.5 I 88 232 88 248 0 0.5 I 128 232 128 248 0 0.5 I 168 232 168 248 0 0.5

Informaatika → Informaatika
160 allalaadimist
Arvutid I-labor 2-4bit lahutaja
3
txt

Arvutid I, labor 2, 4bit lahutaja

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 648 64 552 64 0 1 false 5.0 0.0 L 648 104 552 104 0 1 false 5.0 0.0 L 648 136 552 136 0 1 false 5.0 0.0 L 648 168 552 168 0 0 false 5.0 0.0 L 648 296 536 296 0 0 false 5.0 0.0 L 648 328 536 328 0 0 false 5.0 0.0 L 648 360 536 360 0 0 false 5.0 0.0 L 648 392 536 392 0 0 false 5.0 0.0 x 505 76 531 82 0 24 a0 x 497 304 524 310 0 24 b0 154 808 72 872 72 1 2 5.0 150 808 112 872 112 1 2 0.0 w 872 288 840 288 0 w 872 264 872 288 0 w 872 256 840 256 0 w 872 224 840 224 0 w 872 248 872 224 0 152 872 256 920 256 1 3 0.0 150 792 288 840 288 1 2 0.0

Informaatika → Arvutid i
35 allalaadimist
ARVUTID-IAF0041-LABOR 2-4 BIT ALU
18
txt

ARVUTID (IAF0041) LABOR 2 (4 BIT ALU)

w 1552 408 1344 408 0 w 1600 480 1600 496 0 w 1600 496 1408 496 0 w 1584 480 1584 488 0 w 1584 488 1344 488 0 w 1568 472 1568 480 0 w 1568 480 1416 480 0 w 1552 472 1344 472 0 w 1392 384 1392 264 0 w 1392 264 1392 144 0 w 1392 144 1392 16 0 w 1400 504 1400 400 0 w 1400 400 1400 280 0 w 1400 280 1400 160 0 w 1400 160 1400 32 0 w 1408 504 1408 496 0 w 1408 496 1408 376 0 w 1408 376 1408 256 0 w 1416 504 1416 480 0 w 1416 480 1416 360 0 w 1416 360 1416 240 0 L 176 200 72 200 0 0 false 5 0 L 104 224 72 224 0 0 false 5 0 L 104 248 72 248 0 0 false 5 0 L 104 272 72 272 0 0 false 5 0 L 104 416 72 416 0 0 false 5 0 L 104 392 72 392 0 0 false 5 0 L 104 368 72 368 0 0 false 5 0 L 168 344 72 344 0 0 false 5 0 153 176 512 216 512 1 2 5 153 192 544 232 544 1 2 5 153 200 576 240 576 1 2 5 153 208 608 248 608 1 2 5 w 176 520 168 520 0 w 168 472 168 344 0 w 192 536 160 536 0 w 160 536 160 288 0 w 160 224 104 224 0 w 192 552 152 552 0 w 152 488 152 368 0

Informaatika → Arvutid
62 allalaadimist
Paralleelülekandega loendur mooduliga 10--1
7
txt

Paralleelülekandega loendur mooduliga 10, -1

w 952 272 872 272 0 w 872 272 864 272 0 w 864 272 864 48 0 w 472 40 800 40 0 w 800 40 800 536 0 w 800 536 808 536 0 w 808 536 808 600 0 w 832 32 832 336 0 w 832 336 1240 336 0 w 1240 336 1240 600 0 I 688 120 688 144 0 0.5 I 760 120 760 144 0 0.5 w 776 144 760 144 0 w 776 200 776 184 0 w 776 184 776 144 0 w 776 184 744 184 0 w 744 184 744 200 0 w 712 200 712 184 0 w 712 184 712 144 0 w 712 144 688 144 0 w 680 200 680 176 0 w 680 176 728 176 0 w 728 176 728 104 0 w 728 104 760 104 0 w 664 200 664 104 0 w 664 104 688 104 0 w 688 104 688 120 0 w 760 104 760 120 0 w 696 200 680 200 0 w 728 200 728 184 0 w 728 184 720 184 0 w 720 184 720 104 0 w 720 104 688 104 0 w 712 200 760 200 0 w 592 88 688 88 0 w 688 88 688 104 0 w 576 80 760 80 0 w 760 80 760 104 0 w 672 232 664 288 0 w 704 232 696 288 0 w 736 232 728 288 0 w 768 232 760 288 0 w 776 352 768 320 0 w 752 360 736 320 0 w 728 368 704 320 0 w 704 376 672 320 0 150 672 200 672 232 1 2 0.0

Informaatika → Informaatika
156 allalaadimist
Labor nr 4-Õhu isobaarse erisoojuse määramine
6
doc

Labor nr 4. Õhu isobaarse erisoojuse määramine

1,101 Õhu keskmine isobaarne erisoojus tabeli järgi kJ c 'pm = 1, 297 3 m K 5 Tabel 1.1 Katseandmed Lugem Pw p1 B pt t t t2 Baasiarvesti W mmH2O mmHg Pa mV °C °C Näit, m³ 1. 10 102 770 103667 0,394 9,61 33 2. 10 104 770 103687 0,394 9,61 33 Katse algul 1 3. 10 104 770 103687 0,391 9,54 33 1445,52 4. 10 104 770 103687 0,396 9,66 33 Katse lõpul 5. 10 104 770 103687 0,397 9,68 33 1445,97 Keskmine Vahe

Energeetika → Soojustehnika
274 allalaadimist
Ainetöö
10
doc

Ainetöö

Viimane osa sisevõrgus olevate seadmete häälestamisest puudutab Nokia E51 seadme. Nagu oli ennem mainitud, see aparaat toetab UMA tehnoloogiat ­ WiFi võrgu kaudu saab teha kõnesid, kasutades SIP protokolli ning sisseehitatud Internet Phone programmi. SIP protokol loob vajaliku seanssi ning registreerib seadmeid võrgus. Seejärel kõne algatamisel kasutades RTP protokolli võrgus käib audio liiklus. Nokia jaoks samuti häälestasin Trixboxi virtuaalmasina: Tüüp: SIP Extension <104> Display name: X-lite Direct DID: tühi DID alert info: tühi Outbound CID: tühi Inbound CID: tühi Record Incoming: On Demand Record Outgoing: On Demand Secret: dtmfmode: rfc2833 canreinvite: no context: from-internal host: dynamic type: friend nat: never port: 5060 qualify: no callgroup: tühi pickupgroup: tühi disallow: tühi allow: tühi dial: SIP/104 Tuleb mainida, et kui selle smartphone puhul kasutada SIP kontos parooli, siis ühendus on ebastabiilne

Informaatika → Kommunikatsiooniteenuste...
61 allalaadimist
1 päev ivan denissovitsi elust karakterid
1
docx

1 päev ivan denissovitsi elust karakterid

Shukhoviga on üllatavalt hea, kuna Shukhov vastab tema veendumustele, nimelt ta usub Jumalasse, mitte taevasse või põrgusse, ega kuluta aega mõtetuste peale. Gopchik- noor liige meeskonnas, kes töötab kõvasti ja seetõttu tärkavad Shukhovis isatunded, kuna poiss meenutab tema kadunud poega. Gopchiku vahistasid Ukraina mässulised söögi varguse eest. Shukhov usub, et Gopchikul on vajalikud teadmised ja oskused vanglaagris hakkama saamiseks. Tiurin (Tyurin)- töödejuhataja (104-le),kes on laagris olnud juba 19 aastat. Tiurinile meeldib Shukhov ja seetõttu annab ta talle mõningaid paremaid töökohti.Aga see on ainult osa hierarhiast: Tiurin peab võitlema laagri amentikega paremate töökohtade eest, sest mida rohkem ta meeskond töötab, seda rohkem saavad nad toiduaineid. Üldiselt väga mõistev ja abistav. Fetiukov (Fetyukov)- Liige meeskonnas, kelle väärikus on koonudslaagri tõttu täielikult täielikult hävinenud

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
ALU-F0 A- B-aritmeetiline liitmine-F1 ror A-ringnihe paremale-F2 clr A-B-seada sõna A B-nda biti väärtuseks-0- F3 A and B
14
txt

ALU: F0=A B (aritmeetiline liitmine) F1=ror A (ringnihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A and B

w 704 248 648 248 0 w 208 296 544 296 0 w 224 312 552 312 0 150 552 304 592 304 1 2 5 w 544 296 552 296 0 w 648 248 648 304 0 w 648 304 592 304 0 150 576 216 640 216 1 2 0 w 496 264 496 208 0 w 496 208 576 208 0 w 512 280 512 224 0 w 512 224 576 224 0 w 1152 296 832 296 0 w 448 248 480 248 0 w 480 248 480 184 0 L 272 208 272 152 0 1 false 5 0 w 272 248 272 208 0 w 272 208 312 208 0 L 240 192 240 152 0 0 false 5 0 w 240 232 240 192 0 w 240 192 296 192 0 w 312 208 312 152 0 w 312 152 312 104 0 w 312 104 312 48 0 w 312 48 312 32 0 w 296 192 296 160 0 w 296 160 296 120 0 w 296 120 296 80 0 w 312 48 344 48 0 w 296 80 344 80 0 I 352 48 448 48 0 0.5 I 344 80 408 80 0 0.5 w 344 48 352 48 0 w 312 16 312 32 0 w 312 16 416 16 0 150 488 16 528 16 1 2 0 150 488 48 528 48 1 2 5 150 488 80 528 80 1 2 0 150 488 112 528 112 1 2 0 w 416 16 456 16 0 w 456 120 488 120 0 w 424 104 488 104 0 w 488 88 424 88 0 w 424 88 424 104 0 w 408 80 464 80 0 w 464 80 464 56 0 w 464 24 488 24 0 w 464 56 464 40 0

Informaatika → Programmeerimine - python
106 allalaadimist
Toitumispäevik nädala kohta
6
docx

Toitumispäevik nädala kohta

Neljapäev 13.september Hommik jogurt (380g) 319 Oode - Lõuna 2 lihapirukat 200 pool 0,5 l Nestead 26 226 Oode 2 porgandit 62 Õhtu ühepajatoit 308 1 klaas piima 104 3 viilu saia 168 nussa (~100g) 530 1110 Kokku terve päev 1717 Reede 14.september Hommik 2 viilu saia 112 1 viil leiba 65 võid noa otsaga *3 40 * 3 = 120 2 viilu vorsti 63

Toit → Toitumisõpetus
86 allalaadimist
Rakendusstatistika kodutöö nr 40
32
docx

Rakendusstatistika kodutöö nr 40

4 45 - 59 52 13 676 35152 0,217 234,8 5 60 - 74 67 6 402 26934 0,100 2223,4 6 75 - 89 82 5 410 33620 0,083 5865,3 16978,93 7 90 - 104 97 7 679 65863 0,117 75 18319 k=7 Summad: 364 60 2865 5 1 46391,25 Samm h=14 Aritmeetil ine keskmine 47,75 Dispersio 786,2 on 6 Standard hälve 28,04

Matemaatika → Rakendusstatistika
41 allalaadimist
Elektromagnetvõnkumine
1
doc

Elektromagnetvõnkumine

=2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtusel. Generaatoris muundatakse mingi energia liik elektrienergiaks. Generaatori mähis lõikab mag. välja jõujooni, magnetvoog muutub, mähise otstel tekib indutseeritud emj. i = BS sin t ­ hetkväärtus U = Uosin t i = Iosin t Elektromagnetlaine ­ igasugune el. välja ja mag. välja muutuse levimine ruumis. Madalsageduslained e. vv.(f=0...104 Hz, = 104 m) Tekitab vv generaator ja levivad el juhtmetes. Raadiolained (f =105...1012 Hz, = 104... 10-4 m) elektromagnetilise infoedastuse põhivahend. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja laineid kiirgab raadioantenn. Optiline kiirgus (f =1012 ... 1017 Hz, =10-4 ... 10-8m) peaosatäitja valgusnähtustel. Jaguneb ultravalgus, nähtav valgus (kiirgavad aatomite väliskihi elektronid) ja infravalgus (tekib aatomite pöörlemisel või võnkumisel molekulis). Röntgenkiirgus (f =1016..

Füüsika → Füüsika
117 allalaadimist
Masinaelemendid I kodutöö nr5- pressliide
4
docx

Masinaelemendid I kodutöö nr5 : pressliide

es= 179 µm ; ei= 144 µm Lähim standardist on Kus: EI=0 µm; ES=54 µm; es=179 µm ; ei= 144 µm Nmax= es ­ EI = 179- 0 = 179 µm Nmin= ei- ES = 144- 54 = 90 µm Maksimaalne ping on liiga suur, vähendan ava tolerantsijärku ja ava põhihälvet: H7 ES = 35 µm ; EI = 0 µm Rummu alumine piirhälve: ei= ES+ Nmin=35+67 = 102 µm Rummu ülemine piirhälve: es=ei +Td = 102+ 35 = 137 µm Lähim standardist on t6, mille piirhälveteks on: es= 126 µm ; ei= 104 µm Valin , Kus: EI=0 µm; ES=35 µm; es=126 µm ; ei= 104 µm Nmax= es ­ EI = 126- 0 = 126 µm Nmin= ei- ES = 104- 35 = 69 µm Järeldus: Seega saab kasutada istu

Masinaehitus → Masinaelemendid i
171 allalaadimist
Intonatsioon-Интонация
8
docx

Intonatsioon (Интонация)

, « », « », « » . . . , , ( 1970:167; 1976:103). 2.1 . , . : , , , , , . , , « ». , , , . , «» , . « ?, . , , , , . « !», , (:morfema.ru; 1960:286; , 2010:231). 2.2 ­ . , , , , , , . , ­ . (:morfema.ru). 2.3 ­ . , , , , - ( 1976:104; :studentbank.ru). 2.4 ­ . , . . , « / » ( ) « / / ( ). . , , , , , . , «» , , , , ( 1976:104; 1960:288; , 2010:231). , , ­ . , , . - , , . . , . . , . . . 1976. . ­ : . . . 1960. . ­ : . . . 1970. . ­ : . http://studentbank.ru/view.php?id=32602 http://bsu-edu

Keeled → Vene keele funktsionaalne...
12 allalaadimist
Arvutid I LAB2
6
txt

Arvutid I LAB2

w 1632 872 1632 904 0 w 1632 904 1736 904 0 w 1864 744 1864 928 0 w 1736 744 1736 776 0 w 1736 776 1848 776 0 w 1848 776 1848 744 0 w 1736 776 1736 904 0 w 1632 776 1640 776 0 w 1640 776 1640 744 0 150 1512 744 1512 680 1 2 0 5 w 1504 880 1504 928 0 w 1504 800 1504 816 0 w 1624 744 1624 760 0 w 1752 744 1752 800 0 w 1736 928 1736 904 0 w 1864 928 1696 928 0 150 1872 -224 1952 -224 1 2 0 5 150 1872 -184 1952 -184 1 2 0 5 150 1872 -144 1952 -144 1 2 5 5 150 1872 -104 1952 -104 1 2 0 5 150 1872 -16 1944 -16 1 2 0 5 150 1872 24 1944 24 1 2 0 5 150 1872 64 1944 64 1 2 5 5 150 1872 104 1944 104 1 2 0 5 150 1872 184 1944 184 1 2 0 5 150 1872 224 1944 224 1 2 0 5 150 1872 264 1944 264 1 2 5 5 150 1872 304 1944 304 1 2 0 5 150 1872 384 1936 384 1 2 0 5 150 1872 424 1936 424 1 2 0 5 150 1872 464 1936 464 1 2 5 5 150 1872 504 1936 504 1 2 0 5 w 1088 512 1088 192 0 w 1096 304 1096 -8 0

Informaatika → Informaatika
5 allalaadimist
Kasulikke valemeid
4
doc

Kasulikke valemeid

1 km = 103 m = 104 dm = 105 cm = 106 mm = 109 m = 1012 nm = 1013 1 m = 10 dm = 102 cm = 103 mm = 106 m = 109 nm = 1010 1 dm = 10 cm = 102 mm = 105 m = 108 nm = 109 1 cm = 10 mm = 104 m = 107 nm = 108 1 mm = 103 m = 106 nm = 107 1 m = 103 nm = 104 1 nm = 10 1 = 10-1 nm = 10-4 m = 10-7 mm = 10-8 cm = 10-9 dm = 10-10 m = 10-13 km 1 nm = 10-3 m = 10-6 mm = 10-7 cm = 10-8 dm = 10-9 m = 10-12 km 1 m = 10-3 mm = 10-4 cm = 10-5 dm = 10-6 m = 10-9 km 1 mm = 10-1 cm = 10-2 dm = 10-3 m = 10-6 km 1 cm = 10-1 dm = 10-2 m = 10-5 km 1 dm = 10-1 m = 10-4 km 1 m = 10-3 km 1 km2 = 106 m2 = 108 dm2 = 1010 cm2 = 1012 mm2 = 1018 µm2 = 1024 nm2 = 1026 2 1 m2 = 102 dm2 = 104 cm2 = 106 mm2 = 1012 µm2 = 1018 nm2 = 1020 2

Keemia → Keemia
113 allalaadimist
Eritamise elamistoiming lastel
18
pptx

Eritamise elamistoiming lastel

 referaadi teema valimine Eritamise elamistoiming  Elukaar  erituselundite talitlus  väikelapseiga ja lapseiga Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel  Kõhukinnisuse tekkepõhjused ja sümptoomid  Kõhulahtisus Kokkuvõte  Uus informatsioon  elamistoimingu tähtsus  õdede roll Kasutatud kirjandus  Tartu Ülikooli Kliinikum. (2012). Kõhukinnisus väike- ja koolilastel. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohukinnisus_LK.pdf  Tartu Ülikooli Kliinikum. (2014). Kõhulahtisus. http:// www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohulahtisus_lastel_LK.pdf  Berry. (2015). Helping Children With Dysfunctional Voiding. Urologic Nursing. http://www.medscape.com/viewarticle/507163  Medical Journal of Australia, Catto-Smith. (2015). ). Constipation and toileting issues in children. https:// www.mja.com.au/journal/2005/182/5/5-constipation-and-toileting-issues- children  Kingisepp

Meditsiin → Õenduse alused
29 allalaadimist
Arvutid 2 labor
11
txt

Arvutid 2 labor

150 1112 632 1112 600 1 2 0 150 1152 632 1152 600 1 2 0 150 1192 632 1192 600 1 2 5 w 1096 704 1096 712 0 w 1096 712 1120 712 0 w 1176 704 1176 712 0 w 1176 712 1152 712 0 152 1504 168 1584 168 1 4 0 152 1504 224 1584 224 1 4 0 152 1504 280 1584 280 1 4 0 152 1504 344 1584 344 1 4 0 M 1584 168 1648 168 0 2.5 M 1584 224 1648 224 0 2.5 M 1584 280 1648 280 0 2.5 M 1584 344 1648 344 0 2.5 150 1376 8 1424 8 1 2 0 150 1376 40 1424 40 1 2 0 150 1376 72 1424 72 1 2 0 150 1376 104 1424 104 1 2 0 150 1376 240 1424 240 1 2 0 150 1376 208 1424 208 1 2 0 150 1376 176 1424 176 1 2 0 150 1376 144 1424 144 1 2 0 150 1376 376 1424 376 1 2 0 150 1376 344 1424 344 1 2 0 150 1376 312 1424 312 1 2 0 150 1376 280 1424 280 1 2 0 150 1376 512 1424 512 1 2 0 150 1376 480 1424 480 1 2 0 150 1376 448 1424 448 1 2 0 150 1376 416 1424 416 1 2 0 w 1504 152 1504 8 0 w 1504 8 1424 8 0 w 1504 160 1488 160 0 w 1488 160 1488 40 0 w 1488 40 1424 40 0 w 1504 176 1480 176 0 w 1480 176 1480 72 0

Informaatika → Arvutid ii
33 allalaadimist
Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade
8
txt

Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade

M 1536 600 1536 656 0 2.5 L 1376 56 1296 56 0 0 false 5 0 150 1480 64 1520 64 1 2 5 150 1480 96 1520 96 1 2 0 150 1480 128 1520 128 1 2 0 150 1480 160 1520 160 1 2 0 w 1400 56 1376 56 0 L 1368 120 1296 120 0 0 false 5 0 I 1400 56 1432 56 0 0.5 I 1400 120 1432 120 0 0.5 w 1400 120 1368 120 0 w 1440 56 1432 56 0 w 1480 88 1472 88 0 w 1472 88 1472 56 0 w 1472 56 1480 56 0 w 1440 56 1472 56 0 w 1480 72 1464 72 0 w 1464 72 1464 120 0 w 1432 120 1464 120 0 w 1464 120 1480 120 0 w 1480 104 1368 104 0 w 1368 104 1368 120 0 w 1480 168 1368 168 0 w 1368 168 1368 120 0 w 1480 136 1456 136 0 w 1480 152 1456 152 0 w 1456 152 1456 136 0 w 1456 136 1456 88 0 w 1456 88 1376 88 0 w 1376 88 1376 56 0 M 1400 600 1400 656 0 2.5 150 1352 504 1352 528 1 2 0 150 1384 504 1384 528 1 2 0 150 1416 504 1416 528 1 2 0 150 1448 504 1448 528 1 2 5 152 1400 560 1400 600 1 4 5 w 1416 528 1416 544 0 w 1384 528 1384 544 0 w 1384 544 1392 560 0 w 1416 544 1408 560 0 w 1416 560 1448 544 0 w 1448 528 1448 544 0

Informaatika → Arvutid
56 allalaadimist
SEAKASVATUSE KURSUSEPROJEKT
8
pdf

SEAKASVATUSE KURSUSEPROJEKT

Juhendaja: Aleksander Lember Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist. Emiseid selleks vaja 4147: 2,5 = 1659 Arvestades tiinestusprotsenti, on tegelik vaja minevate suguemiste arv 1659 : 0,82 = 2023 emist 2. Aastas saadavate põrsaste ja lihaks realiseeritavate nuumsigade arv. Nuumsigade realiseerimismass on 104 kg ja toota on tarvis 4303 tonni (eluskaal) sealiha aastas. 4303 000 kg : 104kg = 41 375 siga

Põllumajandus → Loomakasvatus
44 allalaadimist
Metsa ja puidu mõõtmine 4-praktikumi ülesanne
2
xls

Metsa ja puidu mõõtmine 4. praktikumi ülesanne

Lv II 0,2 0,0 0,2 0,2 0,0 0,1 0,2 0,1 Summa 0,4 0,3 0,3 0,5 0,3 0,4 0,4 0,4 Puistuelementide mahud hektari kohta I rindes (tm) Ks I 80 80 80 80 107 93 67 84 Hb I 96 123 123 109 136 109 136 119 Mä I 25 13 38 38 38 25 25 29 Ku I 89 74 89 104 74 74 89 85 Summa 290 290 330 331 355 302 318 317 Puistuelementide mahud hektari kohta II rindes (tm) Ku II 56 84 46 65 93 84 56 69 Lv II 61 0 44 61 0 26 52 35 Summa 117 84 90 126 93 110 108 104 I ja II rinde mahtude summa hektari kohta (tm)

Metsandus → Metsa ja puidu mõõtmine
93 allalaadimist
Loendur-mooduliga 10- 1
4
txt

Loendur, mooduliga 10, 1

$ 3 0.000005 10.200277308269971 50 5 50 193 392 80 424 80 1 0 193 392 160 424 160 1 5 193 392 240 416 240 1 0 193 392 320 400 320 1 0 150 216 304 216 264 1 2 0 150 216 192 216 168 1 2 0 150 216 104 216 80 1 2 0 150 280 240 312 240 1 2 0 152 296 72 328 72 1 2 0 I 136 168 136 216 0 0.5 150 576 168 616 168 1 3 0 w 216 264 216 248 0 w 216 248 280 248 0 w 136 216 136 232 0 w 136 232 280 232 0 w 312 240 392 240 0 w 216 248 216 216 0 w 216 216 208 216 0 w 208 208 208 192 0 w 224 192 224 208 0 w 208 208 208 216 0 w 224 208 448 208 0 w 448 208 448 240 0 w 448 240 440 240 0 w 216 168 216 160 0 w 216 160 392 160 0 w 440 160 448 160 0 w 448 160 448 136 0 w 448 136 232 136 0 w 232 136 224 136 0

Infoteadus → Infoallikad ja infootsing
19 allalaadimist
Varade ja allikate rühmitamine
2
docx

Varade ja allikate rühmitamine

6 Ettemakstud tulevase 8 perioodi kindlustus 8 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss (nõue) 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad 10 Tulumaksuvõlg 8 8 11 Raha kassas 5 5 12 Väljaantud lühiajaline laen 16 16 13 Tööpink 104 104 14 Väljamaksmata töötasud 45 45 15 Ettemakstud järgmise 4 perioodi ajakirjanduse eest 4 16 Sotsiaalmaksukohustus 12 12 17 Litsents 40 40 18 Aktsiakapital 400 400 19 Aruandeaasta kasum 137 137 20 Laohoone 300 300

Majandus → Majandusarvestuse alused
8 allalaadimist
Hepatiidid
16
docx

Hepatiidid

B- ja C-hepatiit levivad sugulisel teel, viirusega saastunud verega või süljega. Mõned viiruse levikuvõimalused on ka tätoveeringute tegemine, keha augustamine, verega seotud meditsiiniprotseduuride teostamine ja süstalde korduv kasutamine. B hepatiiti võib ema ka nakatada oma sündimata loote raseduse ajal. B hepatiidi vastu on võimalik vaktsineerida, C hepatiidi vastu aga seda kahjuks teha ei saa. (http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/Hepatiidid.pdf) D hepatiit vajab inimese organismis ellujäämiseks B hepatiidi viiruse abi. Seega on sellesse nakatumine võimalik üksnes juba eelnevalt nakatunud inimesel. Levib verega, spermaga ja tupeeritisega ning muude kehavedelike kaudu. Samuti levib edasi kasutatud süstaldega ühelt narkomaanilt teisele. Suur osa nakatunutest on selle saanud varases lapseeas või isegi enne sündi. D hepatiidi vastu vaktsineerida ei saa. (http://vaktsiin.ee/hepatiit/)

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
8 allalaadimist
Geodeesia lab töö nr 3
2
doc

Geodeesia lab.töö nr.3

5RV 66°29'17'' 2,328m 51,630m 5RP 246°28'16'' 66°28'46'' 2,328m 51,630m 6RV 78°55'43'' 2,592m 51,660m 6RP 258°54'30'' 78°55'6'' 2,593m 51,660m TV 20'' 7RV 284°15'25'' 2,001m 51,657m 7RP 104°10'31'' 104°12'58'' 2,001m 51,657m 8RV 283°54'25'' 1,396m 51,629m 8RP 103°49'46'' 103°52'5'' 1,399m 51,630m 9RV 6°3'42'' 2,986m 52,137m 9RP 186°5'22'' 6°4'32'' 2,990m 52,137m TV 2'21'' 10RV 210°17'24'' 2,738m 52,125m

Geograafia → Geodeesia
94 allalaadimist
Millised õigusaktid on olemas
3
odt

Millised õigusaktid on olemas?

ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus§ 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d(Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d(Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi,

Õigus → Õigusteadus
62 allalaadimist
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU
20
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU

154 240 48 304 48 1 2 5 154 360 56 424 56 1 2 5 150 288 96 336 96 1 2 0 150 288 136 336 136 1 2 0 150 288 176 336 176 1 2 0 152 384 136 440 136 1 3 0 w 184 24 360 24 0 w 360 24 360 40 0 w 360 40 360 48 0 w 184 24 184 48 0 w 208 80 184 80 0 w 184 64 184 72 0 w 184 64 200 64 0 w 184 72 184 80 0 w 200 64 200 40 0 w 200 40 240 40 0 w 160 64 160 128 0 w 160 64 160 56 0 w 160 56 240 56 0 w 160 128 184 128 0 w 304 48 344 48 0 w 344 48 344 64 0 w 344 64 352 64 0 w 352 64 360 64 0 I 216 104 256 104 0 0.5 w 288 88 256 88 0 w 256 88 256 104 0 w 208 80 208 104 0 w 208 104 216 104 0 w 184 128 264 128 0 w 264 128 264 104 0 w 264 104 288 104 0 w 272 88 272 128 0 w 272 128 288 128 0 w 272 88 288 88 0 w 144 144 144 48 0 w 144 48 184 48 0 w 144 144 288 144 0 w 248 144 248 184 0 w 248 184 288 184 0 w 248 144 288 144 0 w 264 128 264 168 0 w 264 168 288 168 0 w 336 96 336 120 0 w 336 152 336 176 0 w 384 128 336 128 0 w 336 128 336 120 0 w 336 136 384 136 0 w 384 144 336 144 0 w 336 144 336 152 0

Infoteadus → Infoallikad ja infootsing
70 allalaadimist
Infotöötluse eksam - exceli osa
4
xls

Infotöötluse eksam - exceli osa

Õun Pirn Ananass Banaan Müüdud Kokku Andrus 26 27 39 27 119 Merje 34 26 13 73 Tom 18 35 34 36 123 Pilleriin 42 28 34 104 Karin 42 29 71 Andrus Kert 29 34 14 21 98 98 20% Mitu müüjat Karin 12%

Informaatika → Informaatika
85 allalaadimist
e-õppe ülesanne-arvusüsteemid
2
doc

e-õppe ülesanne (arvusüsteemid)

3. Kirjuta arv 271 VanaKreeka arvusüsteemi abil. 4. Kirjuta arv 36 VanaKreeka arvusüsteemi abil. 5. Kirjuta arv 589 Rooma arvusüsteemi abil. DLXXXIX 6. Kirjuta arv 1913 Rooma arvusüsteemi abil. MCMXIII 7. Kirjuta araabia numbritega XID, DCCXVI ja DMIX 489, 716, 509 8. Kirjuta arv 7053 järkarvude summana ja järguühikute kordsete summana. 7053= 7000+50+3 7053= 7x1000+5x10+3x1 9. Kirjuta sõnadega arvud 1101, 213 000, 1 104 025, 230 400 ja 14 533 087. 1101 üks tuhat ükssada üks 213 000 kakssada kolmteist tuhat 1 104 025 üks miljon ükssada neli tuhat kakskümmend viis 230 400 kakssada kolmkümmend tuhat nelisada 14 533 087 neliteist miljonit viissada kolmkümmend kolm tuhat kaheksakümmend seitse 10. Kirjuta mis on 100 sajalist, 10 kümnetuhandelist, 1000 tuhandelist? 100 sajalist = 1000 kümnelist, 11. Kirjuta mitu tuhandet on ühes miljonis

Informaatika → Programmeerimine - c sharp
22 allalaadimist
Mikroobide määramine mullast
2
docx

Mikroobide määramine mullast

© EeeOoo Mikroobide määramine mullast Töö käik Võetakse 1 g mulda, mida uhmerdati destilleeritud veega. Järgnevalt tuleb teha lahjendused mikroobide üldarvu (105, 106) ja klostriidide kohta (104, 105). Esimese lahjenduse saamiseks võeti pipetiga 1 ml lahust ning lisatakse katseklaasi, kus on eelnevalt juba füsioloogiline lahus. Saadud lahus segatakse Vortex mikseriga ­ saadakse lahus lahjendusega 101. Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 102 lahus. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Elektromagnetlained
2
doc

Elektromagnetlained

Levimise kiirus ­ v(m/s) Milline oli järgmiste teadlaste osa EML-te avastamise ajaloos: Maxwell, Hertz, Popov, Marconi? Maxwell Millal toimus esimene raadioülekanne? A. Popov 1895.a Millisesse lainepikkuste vahemikku jäävad nähtavad elektromagnetlained? 0,38- 0,76 Nimeta vähemalt viis elektromagnetlainete kasutusala? Röntgenkiirgus, madalsagedused, raadiolained, optiline kiirgus, infrapunane kiirgus EML-te omaduste (kasutusalade) sõltuvus nende lainepikkusest? 1) : - 104 m - madalsageduslained 2) : 104 ­ 10-4 m ­ raadiolained (AM ja FM ?) 3) : 10-4 ­ 10-8 m ­ optiline kiirgus a) Infrapunane kiirgus b) Nähtav valgus ­ 0,38µm ­ 0,76 µm (eml.-te skaala) c) Ultravioletne kiirgus 4) : 10-7 ­ 10-11 m ­ röntgenikiirgus 5) : 10-10 ­ 10-15 m - -kiirgus Mis on optika ja kuidas see jaguneb? Optika on füüsika osa, mis uurib kõiki valgusega seotud nähtusi. Optika jaguneb:

Füüsika → Füüsika
83 allalaadimist
Peugeot Ajalugu-kuidas sai alguse Peugeot autode tootmine jne
11
pptx

Peugeot Ajalugu, kuidas sai alguse Peugeot autode tootmine jne

· Aastal 1968 hakati tootma Peugeot 504, mille väärtus oli algselt 3,000,000$. Auto erines tema eelkäjjatest niivõrd palju, et seda mudelit peeti murranguliseks stiilimuutuseks. Sellele autole taolised mudeleid leiutati veel 2006-ndal aastalgi. Auto kasutajad olid enamasti kesk- klassis(ei olnud vaesed, ega rikkad, vaid kahe vahel olevad, kes said mõnikord endale rohkem lubada) olevad inimesed. PEUGEOT 104 · Aastal 1972 lasti tehasest välja valmis Peugeot 104, mis sai kommertskasutuses endale tiitli ­ maailma kõige lühem, kui ka maailma kõige väiksem neljaukseline sedaan(keretüüp) PEUGEOT 604 · Aastal 1979 hakati väljastati kõige esimese turbo-diisel mootoriga auto, Peugeot 604, mis oli omapärane just selle 6-silindrilise mootori pärast. PEUGEOT 203

Tehnika → Tehnikalugu
1 allalaadimist
Arutelu minu toitumisest
1
docx

Arutelu minu toitumisest

Arutelu minu toitumisest Mina arvan, et ma toitun ebatervislikult. Hommikuti söön kalamarjavõileiba (226 kcal) ja joon gaasidega vett (0 kcal), peaksin sööma putru (3 lusikat 132kcal) ja jooma piima (104 kcal). Tavaliselt hommikuti ma ei taha süüa, kuid ma söön ikkagi. Minu halb harjumus on see, et eelistan hommikuti magusat pudrule. Väiksena sõin palju putru ja ma arvan, et olen oma nn. pudruisu ära söönud. Hästi on see, et ma söön vähemalt midagigi hommikul, kui ma olin väiksem, siis ma ei söönud hommikuti. Lõuna ajal ma tavaliselt ei söö, ja kui söön siis Twix`i (280 kcal) ja joon Nestea´d (140 kcla).

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
5 allalaadimist
Pooljuht komponentide simuleerimine arvutil - Labori aruanne
12
pdf

Pooljuht komponentide simuleerimine arvutil - Labori aruanne

CMOS-operatsioonivõimendi kristallil Joonis 10. CMOS-operatsioonivõimendi simulatsioon, 5xvõimenduse korral sagedus amplituud võimendus 190 0.01 0.5 145 0.01 1 62 0.01 5 3 0.01 ~104 Tabel 1. sagedus-amplituud 120 100 3; 104 80 60 40 võimendus im u d n e svõ 20 0 62; 5 145; 1 190; 0,5

Elektroonika → Mikro elektroonika
50 allalaadimist
Machu Picchu
6
ppt

Machu Picchu

maailmapärandite hulka Säilinud on üle 200 hoone Vähesed Andide põlisrahvad indiaanlased elavad veel tänapäeval rasket elu kõrgel mägedes http://www.google.co.uk/imgres?imgurl=http://lastdaysoftheincas.com/wordpress/wp-content/uploads/2008/07/surrounded-by-three-scientists.jpg&imgrefurl=http://lastdaysoftheincas.com/wordpress/%3Fp %3D199&usg=__8EtwN64NhcJYc9WXNHr3xNg10T0=&h=400&w=600&sz=228&hl=et&start=104&zoom=1&tbnid=qHJdiKz_qE3wSM:&tbnh=142&tbnw=189&prev=/images%3Fq%3Dincas%26um%3D1%26hl%3Det%26biw%3D1024%26bih%3D605%26tbs %3Disch:10%2C3533&um=1&itbs=1&iact=rc&dur=301&ei=_7X4TISYEoKe4AatwZT4Bw&oei=rrX4TLTMC4jxsgasw_WvAw&esq=18&page=8&ndsp=15&ved=1t:429,r:10,s:104&tx=135&ty=86&biw=1024&bih=605 AITÄH VAATAMAST !

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Keskaegne Eesti kaubandus-linnad-raehärrad
2
doc

Keskaegne Eesti kaubandus, linnad, raehärrad.

(all) Paide ordulinnus. (üleval) Tallinn 2.Kirjutage õige mõiste (6p) Asutus, kuhu paigutati keskajal vanad ja haiged ­ seek, hospidal Tallinna suurkaupmeeste ühendus - Suurgild Linnavalitsuse juures tegutsenud õpetatud jurist - sündik Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis kogu Läänemere kaubandust ­ Hansa Liit Maaisanda esindaja linnas - linnafoogt Tsunfti põhikiri - skraa 3. Tutvu ajalooallikaga ja vasta küsimustele.(3p) §104 Ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust. Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut. Seda peab iga raehärra tõendama oma vandega, et ta sellest määrusest kinni on pidanud. Ta ei tohi võtta mitte rohkem kui ühe anuma veini. §127 Et isa ja poeg ja kaks venda ei tohi mitte olla koos raehärraks. Isa ja poeg ja kaks venda ei tohi mitte olla raehärrad, kui vaid üks sureb või astub raest tagasi, siis võib teise

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
J Haydn
8
odp

J.Haydn

Kontserdid möödusid väga edukalt. Tagasisõidul Viini tehti peatus Bonnis ja seal kohtus Haydn noore Beethoveniga. Haydn tegi ka teise reisi Londonisse (1794­1795). Kuigi Inglismaa kuningas palus tal Londonisse elama jääda naasis Haydn siiski kodumaale. Haydn suri 1809. aastal Viinis. Looming Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuim on number 45 Lahkumissümfoonia. Haydn kirjutas: 104 sümfooniat 68 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 19 kontserti ­ 11 klahvpillile ­ 3 viiulile ­ 2 tsellole ­ 2 metsasarvele ­ 1 trompetile 15 ooperit 13 missat Vokaalsuurvormid: ­ "Loomine" ­ "Aastaajad" ­ "Stabat Mater" Kasutatud allikad: http://et

Muusika → Muusika
2 allalaadimist
Reichstag
1
doc

Reichstag

Reichstag Reichstag wurde von 1884 bis 1894 nach den Planen von Paul Wallot erbaut. Paul Wallot nüzte Elementen von Renaissance, Barock und Klassizismus. Wenn das Deutsche Keiserreich in 1871 proklamiert wurde, wurde auch Berlin die Hauptstadt und dann brauchte das neu entstandene Parlament einen Regierungssitz. Der Reichstag war 137 m lang, 104 m Breit, vier Ecktürme waren 104 m hoch und der Kuppelspitze war 75 m hoch. Besonders schwer war der Bau der Kuppel, aber zum Glück fand Bauingenieur Hermann Zimmermann eine Lösung. Aber er musste die Höhe der Kuppel niedriger machen. Geplant war 85 m, aber gebaut wurde es 75 m hoch. Reichstag ist auch sehr wichtig in deutschen Geschichte. Am 9. November 1918 rief Philipp Scheidemann vom Balkon am Westportal die Republik aus. Am Abend des 27. Februar 1933 verbrannt der Plenarsaal und die Kuppel im

Keeled → Saksa keel
4 allalaadimist
Võrkplaneerimine
6
odt

Võrkplaneerimine

Vastavad andmed ja arvutused on ära toodud alljärgnevas tabelis: Sündmuse nr Varaseim toimumisaeg Hiliseim toimumisaeg Ajareserv 0 0 166-166=0 0 1 52 166-114=52 0 2 78 166-88=78 0 3 104 166-62=104 0 4 118 166-48=118 0 5 120 166-46=120 0 6 120 166-46=120 0 7 124 166-42=124 0

Majandus → Turundus
25 allalaadimist
Raudvara-Üksliige
2
doc

Raudvara "Üksliige"

Üksliikme korrutamine ja jagamine Üksliikme korrutamisel arvutatakse enne numbrid ja seejärel tähed. 4xy2·(-3x2y4z)=4·(-3)·(x·x2)·(y2·y4)·z= -12x3 Üksliikmed Üksliikme jagamisel arvutatakse enne numbrid ja seejärel tähed. Arvu standardkuju x=a·10n 1104 Ligikaudse arvu tüvenumbrid Ümmardamisel saadud arvud. Arvu a numbreid nimetatakse arvu x tüvenumbriks. x=a·10n Kümnendmurru esinulle ja täisasarvu lõpunulle tavaliselt tüvenumbriteks ei loeta. 0,006=10-3·6 30000=3·104 Tehted ligikaudsete arvudega Ligikaudsete arvude korrutamisel ja jagamisel ümmardatakse vastus vähima tüvenumbritega arvu järgi. 2715·25=67875=68000 Mitme tehtega ülessannetes jäetakse vahetehte varunumber (varunumbrile tõmmatakse joon alla).

Matemaatika → Matemaatika
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun