(võõr)keeltes Musta mere kohta nime, mis tähendab 'Must meri'. Kõige varasemad keskaegsed allikad, kus kasutatakse sellise tähendusega nime, pärinevad 13. sajandist. On arvatud, et selline nimi on kandunud edasi Vana-Kreekast ning ka türklased on selle eurooplastelt üle võtnud. Musta mere pindala on 422 000 km2. Pikkus ida-lääne suunas on 1150km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580km. Oma pindalalt jääb ta alla näiteks Kariibi merele (2 777 000 km2), Põhjamerele (565 000km2 ). Samas on suurem kui Balti meri (419 000km2 ), Kollane meri (416 000km2 ). Keskmine sügavus on 1315m, maksimaalne sügavus 2210m. All järgnevas tabelis on Must meri võrdluses teiste merede keskmise ja suurima sügavusega: Ligikaudne vee hulk Mustas meres on 555 000km3. Musta merre suubub 11 suuremat jõge, millest tähtsaim ja suurim jõgi on Doonau. Teised suuremad jõed on Ukrainas Dnestr, Lõuna-Bug, Dnepr. Gruusias
Norra majandus *Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. MAAKASUTUS *asulate all 0,7% *siseveekogude all 6,0% *liustike all 1,0% *soode ja märgalade all 5,8% *põllumajanduslikus kasutuses 3,2% *metsade all 38,2% *muud maad 45,1% Asustamata mäed ja sood võtavad enda alla 235 000km2 Rahaühikuks on Norra kroon TÖÖTLEV TÖÖSTUS ·Norra on hüdroenergia suurtootja. Peaagu kolmandik sellest kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. ·Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Norra toetub pea täielikult hüdroenergiale, mis muudab tööstusobjektide käitamise võrreldes paljude teiste riikidega ökonoomsekaks ja keskkonnasõbralikumaks
Island Tanel Treial Andres Hillep Marsruut · Eesti (Tallinn lj) · Rootsi · Norra · Island (Reykjaviki lj) · Linnulennult 2400 km · Kogu reis 6 päeva Riigi geograafiline asend · Loode Euroopas · 65N 18W · Idast Norra · Lõunast Iirimaa ja Suurbritannia · Läänest ja põhjast Gröönimaa (Taani) Riigi iseloomustus · Pealinn: Reykjavik · Pindala: 103 000km2 · Riigikord: Unitaarne vabariik · Keel: Islandi keel · Religioon: 84% on luterlased Rahvastik · Rahvaarv: 305 300 (2006) · Rahvaarvu poolest väikeriik · Rahvastiku tihedus: 3 in/km2 · Linnades 92% rahvastikust · Rahvastik kasvab ja vananeb Loodus · Loodusvöönd: tundra · Pinnamood: mägine · Meri Islandi ümber ei jäätu · Kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel · Suved lühikesed ja jahedad
Karakumi kõrb ehk must liiv 1.Joonis Karakumi kõrb 1.Asend Karakumi kõrb asub Türkmenistanis.Ta paikneb Euraasia mandri keskosas ning Aasia maailmajaos. 2.Joonis kõrbe asend 2.Suurus ja ulatus Karakumi pindala on umbes 350 000km2 . Ta ulatub Amundarja ja Uzboi jõe orust kuni Kopetdagi mäestikuni.Teda piirab läänest Kaspia meri ja lõunast Afganistaan ja Iraan. 3.Kliimatingimused Karakumi kõrb on tekkinud varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes.Suvi on pikk ja palv.Juulikuu keskmine temperatuur on 28-32°C.Talv on lühike ja lumevaene.Temperatuurid jäävad põhjaosas -5°C ja lõunaosas 3°C lähedale
ARAABIA MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Araabia meri asub india ookeani loodeosas. Hindustani ja Araabia poolsaare vahel. Pärsia laht Araabia poolsaar Cambay laht Araabia meri India ookean Joonis1. Araabia mere asend MERE NIMI Araabia meri sai oma nime sellest, et selle looderannikul asub Araabia. AVAMERI Araabia meri on avameri, mis on otseühenduses India ookeaniga. SUURUS Araabia mere pindala koos Adeni ja Omaani lahega on 4 592 000km2. Võrreldes Kollase merega on Araabia meri väga suur. SÜGAVUS Araabia mere suurim sügavus on 5803 meetrit. Võrreldes Musta merega on see väga sügav vesi, nimelt on Araabia meri poole sügavam, kui Must meri. VEE SOOLSUS Araabia meri on soolane vesi, selle mere vee soolsus on kuni 36,5 promilli. Araabia merre suubuvad Induse ja Armada jõed. Araabia meres sajab vähe ja auramine on suhteliselt suur. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD
indiaanlased ja milleks need on ka loodud ( ravimid, toit ja õli) oleks majanduslikult kasulikum. Luues uue turu jätkusuutlikele toodetele, mis vihmametsadest leida võib ja haldada neid nii nagu teevad seda indiaanlased, toob see positiivseid muudatusi vihametsade hävimise probleemile. Praegu on ettevõetud Columbia valitsus on juba aru saanud, et n.ö metsavalvuriteks sobivad kõige paremini selle põlisasukad ja on andnud neile 10 000km2 suuruse maalapi, kus on praegu Chiribiquete rahvuspark. Grupid nagu World Wideful Fond (WWF) ja Global Forest Watch Canada (GFWC), on moodustatud selleks, et ära hoida vihmametsade hävimist. Kasutatud kirjanduse loetelu http:// www.slideshare.net/tutmon930/deforestation-powerpoint1-presen http://www.rain-tree.com/facts.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Amazon_Rainforest http://en.wikipedia.org/wiki/Agalychnis_callidryas http://images.google.com Tänan kuulamast
ISLAND Üldandmed Pindala: ~100 000km2 Rahvaarv: üle 300 000 Pealinn: Reykjavik Tähtsamad keskused: Akureyri, Keflavik (lennujaam) Riigikord: Vabariik Geograafiline asend Saareriik, Atlandi ookeani Põhja osas, polaarjoone lähedal Hõlmab põhisaare Islandi ja arvukad väikesaared ümbruses Lähimad piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett. 400-800m kõrgune platoo ehk lavamaa 31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud Kliima ...
Seetõttu on Tsiili asukoht soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Põhjast piirneb Tsiili Peruuga, idast Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes aga Vaikse ookeaniga. Asend algmeridiaani suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 460ll 750lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 220ll ja 680lp. Asend ekvaatori suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 180ll 690lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 560ll 690lp. Tsiilis asub ka 400 000km2 suurune Atacama kõrb, mis on maailma kõige kuivem kõrb. *kaardil märgitud kõrbe piirkond. 2. Üldandmed Tsiilis elab umbkaudu 17,25 miljonit inimest. Pealinnaks on Tsiilil Santiago, kus elab lausa 5,42 miljonit inimest. Kolm suuremat linna on Santiago, Puente Alto (4,63 mln inimest), Concepcion (4,04 mln inimest). Pindala on 756,960 km2. Riigikeeleks on Tsiilis hispaania keel. Rahaühikuks on peeso.
Asend mandril, maailmajaos, riigis Kaart Atacama kõrb asub Vaikse ookeani ääres, Lõuna-Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos ning läbib Boliiviat, Peruud, Argentiinat ja Tsiilit. 2. Kõrbe suurus, ulatus Kõrbe pindala on umbes 400 000 km2. Ligikaudu pool Atacama kõrbest paikneb Tsiilis (umbes 181 000km2). Kõrb moodustab Vaikese ookeani ja Andide vahelise kuni 1000 km pikkuse vööndi ja kõrgus on kuni 4000m üle merepinna. Joonis 1. Atacama kõrbe asend 3. Kliimatingimused Kliima on kõrbetes väga kuiv, ning temperatuur päeval väga kõrge. Näiteks ei pruugi kümne aasta jooksul kordagi vihma sadada. Atacama kõrbes on tingitud see sellest, et Lõuna-Ameerika lääneküljest möödub külm Peruu hoovus ning tekitab sinna
puhtana ja korjata nende uuenevaid saadusi, tõuseks väärtus 2400$ peale aakri kohta. Luues uue turu jätkusuutlikele toodetele, mis vihmametsadest leida võib ja haldada neid nii nagu teevad seda indiaanlased, toob see positiivseid muudatusi vihametsade hävimise probleemile. Praegu on ettevõetud Columbia valitsus on juba aru saanud, et n.ö metsavalvuriteks sobivad kõige paremini selle põlisasukad e siis indiaanlased ja on andnud neile 10 000km2 suuruse maalapi, kus on praegu Chiribiquete rahvuspark. Grupid nagu World Wideful Fond (WWF) ja Global Forest Watch Canada (GFWC), on moodustatud selleks, et ära hoida vihmametsade hävimist. Kasutatud kirjanduse loetelu http://www.slideshare.net/tutmon930/deforestation -powerpoint1-presentation http://www.rain-tree.com/facts.htm "Maailma 100 loodusimet". Portugal: Karrup, 1997: lk 170-171 "The Cambridge English course, Student's book 2"
Kalahari kõrb (Lühireferaat) Marianna Golovina 8.c klass Kalahari kõrb (looduspiirkond) asub (Aafrika maailmajaos) Lõuna-Aafrika siseosas. Asub Lõuna-, Namiibia- ning Botswana Aafrika riikide piirkonnas. Kalahari kõrbe pindala on ligi 930 000km2 ning ulatub lõunas kuni Oranje jõeni. Kalahari kõrb on üks palavamaid ja metsikumaid kogu maakeral. Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul- novembris, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kalahari temperatuur võib ulatuda kuni 40°C , keskmaksimaalne temperatuur- 29°C, aga keskminimaalne 12°C. Öösel kiirgub aga soojus tagasi ning atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Aurustumine- 3 000mm. Sademete hulk on 150mm (lõunas) ning 1000mm (põhjas) aastas
Neist suurim ja tugevaim - Saksa ordu Liivimaa domeeniks ja läänivaldusteks. seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13.saj Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsutjateks olid Vanim ja kaalukaim - Riia peapiiskopkond (18 lõpust alates eramõisaid. Vasallide õiguslik seisund Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad 000km2) muutus järjest kindlamaks. Taani vasallidel alates korraga. Esindatud oli 4 kuuriat ehk seisuslikku Tartu piiskopkond (9600 km2) 1315 pärandatavad läänid, pojale. 1329, tütrele. gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, Valdused killustatud - Saare-Lääne piiskopkond Teistel hiljem. Tartu 1450 ja Saare-Lääne 1524. ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja
SOOME ÜLDANDMED: Pindala: ~300 000km2 Rahvaarv: 5, 4 miljonit Pealinn: Helsingi Suuremad linnad: Helsingi, Tampere, Espoo. GEOGRAAFILINE ASEND: Asub Euroopa põhjaosas. Veerand territooriumist asub Põhjapolaarjoone taga. Asub Läänemere ääres (Läänes Botnia e. Põhjalaht ja lõunas soome laht) Piirinaabrid: Läänes Rootsi, põhjas Norra, idas Venemaa. Lähiriigid Eesti LOODUS Pinnamood: Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt jääaeg. Enamus territooriumist on madal, kuni 200m. Maapind on valdavalt künklik. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestiku äär Haltiatunturi (1328 m) Põhjaosas paikneb MAANSELKA kõrgustik, keskosas SUOMENSELKÄ ja lõunaosas SALAPAUSSELKÄ. Botnia lahe ja Soome lahe 30-100 km laiusel alal paiknevad rannikumadalikud. SISEVEED Kokku on ligikaudu 190 000 järve. Enamus järvi on ühenduses jõgedega ja paljud mood...
Asukoht kaardil ja suurus Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu- Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri (vt. Lisa1). Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Musta mere pindala on 422 000km2. Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Maksimaalne sügavus 2210m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja- lõuna suunas kuni 580 km. Ajalugu Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina ,,tume, mitteläbipaistev, must". Keskajal nimetati Musta ning Aasovi merd ka Kasaari mereks. Marco Polo nimetas 13. sajandil Musta merd Suureks mereks.
Geisritest saadavat energiat kasutatakse vee soojendamiseks majapidamistes ja elektrienergia tootmiseks. Island on maailmas suurim taastuvate energiaallikate kasutamise arendaja. Hellisheii elektrijaam on suurim geotermaalenergiat tootev jaam maailmas. Elektrivarustamine ja tarbimine oli 2008 aastal ühe inimese kohta 53,1 Mwh, samal ajal oli aga Euroopa Liidus keskmine 7,4 MWh. Põllumajandus Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%(100 000km2 ), karjamaad 20%. Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu tootmises. 19.sajandil elasid põlluharimisest 70- 80% islandlasi, mis nüüdseks on alla 5% langenud. Hein, kaer, kartul, kaalikas jt Metsamajandus ja metsatööstus Põja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Islandi looduse karususe ja viljatuse põjuseks on arvukad asetleidnud vulkaanipursked, meretuul ja lammaste
See algas 10.aprillil ja kestis 15.juulini. Plahvatusele ja laavavooludele järgnes nälg ja haigused. Nagu eelnevalt mainitud sai sellele järgnev aasta tuntuks kui ,,aasta ilma suveta". Pinatuba vulkaan Luzoni saarel oli enne kuulsat vulkaanipurset ,,vaikinud" üle 500 aasta. 2.aprillil 1991.aastal Pinatuba ärkas ning 3.juunil toimus esimene laavapurse. 15.juunil leidis aset suurim purse, mis paiskas tuhka 34 kilomeetri kõrguseni ning kattis ümbritsevad 125 000km2. Hävis umbes 8000 hoone ja maja ning hukkus üle 400 inimese. Ühtlasi muutis Pinatuba vulkaanipurse ka terve maailma kliimat. Vulkaanipursked ise ei pruugi olla kõige hävitavamad, pigem on põhjusteks muud kaasnevad nähtused. Näiteks Indoneesias 1883. Aastal toimunud Krakatau vulkaanipurskele järgnes tsunami ehk hiidlaine, mis oli peamine laastav tegur. Ohvreid nõudis see umbes 36 000 inimest. Samuti võivad olla sellisteks teguriteks ka vulkaaniline gaas, rusuvool või nälg. Kuid
keskmine temperatuur pinnakihis 17,5 kraadi (27-29kraadi ekvaatori piirkonas, kuni 1,9 kraadi polaaraladel, 2-4kraadi süvavees). Maailmamere väiksemad osad on: mered, lahed ja väinad Meri suhteliselt ruur maailmamare osa, mis lõikub maismaasse või mida avaookeanis eraldavad saared. Vahemeri jaotub ise mitmeks mereks. Pindalalt võivad mered olla väga erineva suurusega Filipiini meri 5 726 000 km2, Valgemeri 90 000km2. 1 Merede veereziim erineb ookeani vee omast maisamaa läheduse ja ookeanist eraldatuse tõttu. Maismaa mõju avaldub jõgede ja kliima kaudu. Eraldatus takistab veevahetust. Merede kliima on ookeaniga võrreldes mandrilisem. Veetemperatuuri kõikumised on suuremad kui ookeanis. Merede soolsus sõltub mageda vee bilasist: + positiivne jõed, sademed, jääsulamine - negatiivne aurumine, jääteke
majandus, turism, kliima jm. Geograafia 3 Filipiinid asuvad Kagu-Aasias ning koosnevad 7107-st saarest, asustatud neist on umbes 1000. Riigi naabriteks on lõunast Indoneesia, läänest Singapur ja Malaisia, põhjast Hiina, Taiwan ja Hong Kong ning kirdest Jaapan. Läänest ümbritseb Filipiine Lõuna-Hiina meri, lõunast Sulawesi meri ning idast Filipiini meri. Riigipindala on 300 000km2 ning selle moodustavad 298 170 km2 maismaad ning 1830km2 merd. Rannikujoon on 36 289km pikk. Filipiinid on osa ka Vaikse ookeani tulerõngast(40 000km pikkune hobuserauakujuline osa Vaikses ookeanis, kus toimub 90% maailma maavärinatest). 4 Riigi kuulumine suurregiooni Filipiinid kuuluvad Kagu-Aasia regiooni, mis on regioonidest üks saarelisemaid,
· Preisimaa liidus vaid Suurbritanniaga · Vastas Austria koos Venemaa,Prantsusmaa ja Rootsiga. · Preisi algne edu sulas kiiresti · Sõja lõppperioodil armees vaid 100 000 sõdurit · Saatus tõi appi venemaaa · Uus tsaar Peeter III oli fanaatiline preislaste toetaja · Poola jagamised- 1772,1793,1795 · Poola territoorium jagamised venemaa, Preisimaa ja austria vahel · Preisimaa sai juurde 141 00o km2 · Võrdluseks Venamaa ligi 500 000km2 · Friedrich II kuningana · Euroopa armastusväärsem valitseja(Voltaire) · Muutus tulu sõdades osalemisega Suur prantsuse Revolutsioon 1789-99. ·
tuumaelektrijaamadest. Eelisarendatakse keemiatööstust. Tavapärased tööstusharud on masinatööstus, tekstiili-, tubaka-, toiduaine-, ehitusmaterjali-, keraamika- ja juveelitööstus. Palju tegeldakse käsitööga. Kiiresti arenevad majandusharud on tarkvara tootmine, - teenindus ja ravimitööstus. Haritavat maad on 57% territooriumist, 2-3 saaki saadakse aga vaid niisutatavalt territooriumilt, mille poolest on India maailmas esikohal (605 000km2). Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kauvilju, õlitaimi ning istandustes suhkruroogu, puuvilla, teepõõsast ja tubakat. Samuti on tähtsad puuviljad ja vürtsid. Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult ollakse maailmas esikohal (u. 225 miljonit), kuid lehma kohta tuleb piima vaid 250 kg aastas. Peamine tööloom on kudupühvel kuid kasutatakse ka taltsutatud elevante. Lambaid peetakse peamiselt mägialadel, kitsi ja kanu aga kõikjal
annaabi.ee 
