Saalijalgpall ehk futsal Tanel Säde Sissejuhatus Erinevus jalgpallist Ajalugu Futsal Eestis Varustus Parimad mängijad Tanel Säde 2 Kirjeldus, erinevus tavajalgpallist Väiksem väljak, mängitakse siseruumis Nimetus tuleb Portugali keelest: Futebol de salão Brasiilias väga populaarne 5 mängijat, piiramatu vahetuste arv Kasutatakse väiksemat palli Tanel Säde 3 Tanel Säde 4 Futsali ajalugu 1930 alustati tegevust Mäng levis kiirelt South American Futsal Confederation (1956) Tanel Säde 5 Futsal Eestis Rahvusvaheline koondis 2008 FIFA edetabelis 92. kohal Tanel Säde 6 Eesti futsal Aasta Turniir Toimumiskoht Koht 2008 Baltic Cup Läti III 2010 Baltic Cup Läti ...
Piinatud hinged Metsas Hiiesoo talus elavad ema ja ta kaks tütart Säde ja Lee. Vahel käib neid ka vaatamas nende isa, kes on joodik. Sädel ja Leel on erilised võimed. Säde räägib vaimuga ja Lee nagu näeb veidike elu ette. Nende tädi Gertrud töötab linnas ühes Aroomipoes (kus on müüa erinevaid teid, kette, raamatuid, aga kõik on veidi nõiduslik). Säde käib 10.klassis ja algul keegi temaga ei suhtle, sest ta ei ole rikkast perest. Järsku aitab üks 12.kklassi poiss (Naatan) teda oma klassi poisi käest, kes Sädet norib. Säde ja Naatan hakkasid käima. Säde saab Naatanilt teda, et Naatanil on vanem vend, kes on juba 3 aastat kadunud. Naatani pere arvab, et ta lihtsalt põgenes teise riiki, aga kui Säde näeb sellest poisist pilti. Saab ta aru, et see poiss kellega ta suhtleb on Naatani surnud vend Ruben. Tuleb välja, et Säde isa oli Ruubeni autoga alla ajanud, kui ta täis oli olnud. Ning hiljem, et keegi t...
Mina olin siin Peategelane elab oluliste muutuste perioodil. Kuna muutub riigikord ja on majanduslangus on peategelane suurtes majanduslikes raskustes. Raha pole tal ka veel sellepärast, et ta ei ela vanematega koos ise veel alaealine olles. Ema on tal surnud ja isa töötab politseinikuna. Isaga ei ole peategelane suhelnud üle viie aasta. Kuna tal endal korter puudub, elab ta koos oma tüdruksõbra Sädega. Kuna Säde käib ka veel koolis, siis veab ta kodust rohkem raha välja, kui sisse toob. Nii, et Rass peab ülal pidama ka Sädet. Ise käib ta ka koolis ning tal ei ole raha isegi ennast ülal pidada rääkimata, siis veel Säde ülalpidamisest. Kooli kõrvalt otsib Rass ka juhutöid, et vähemalt natukenegi raha teenida. Kuid enamus tema töid on seadusevastased ja alailma tuleb tal politseiga tegemist teha. Nii palju ta ikka teenis, et sai osta söögi lauale, korteri üüri ära maksta ja elektri ära maksta. Sageli selle...
Väike-Maarja Gümnaasium Kristel Kriisa ,,Piinatud Hinged" Rait Läänemets Väike-Maarja 2013 Sissejuhatus Kuna eesti keele tunni tarvis oli vaja lugeda üks noorsooromaan, siis olin raamatu valimisel raskustes, kuna ise eestlastest kirjanikke palju ei tea. Otsustasin nõu küsida sõbrannalt, kes juhtus lugema Kristel Kriisa raamatut ,,Piinatud Hinged". Kuna ta seda väga kiitis, siis otsustasin samuti raamatukogust selle teose haarata. Väga kõrgeid ootusi mul küll polnud, kuna pole lugeja tüüpi inimene, kuid siiski jäin raamatuvalikuga rahule. Kristel Kriisa Kristel Kriisa pärineb Raplamaalt Varbola külast, ning kooliteed alustas ta Varbola Lasteaed-Algkoolis. 2000. aastal lõpetas ta Märjamaa Gümnaasiumi ning asus õppima Tallinna Ülikoolis, mille ta lõpetas 2006. aastal. Pärast ülikooli sai temast inglise keele õpetaja ning 2011. aastal sai t...
Materjal Detail Meetod Malm Mootoriplokk Malm- puurimisel tuleb puru, käiates tuleb lühikesi sädemeid, käiates Väntvõll ei tohi materjali rikkuda ega kuidagi vigastada Plokikaan Nukkvõll Sisselaskekollektor Kolvirõngad Teras Väntvõll Teras, raud- puurimisel eraldub puru ja laaste ja käiates on rohekas Sisselaskeklapp punane säde. Väljalaskeklapp Kepsud Saaled Nukkvõll Silindrisein Tõukurid Alumiinium Kolb Alumiiniumit halb puhastada, juhib soojust. Lõigates ketaslõikuriga Radiaator visakab puru ja poob ketast kinni ning alumiinium läheb väga tuliseks, Kepsud puurides tulevad p...
„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Li...
Mina olin siin 1) Kes oli peategelane? Iseloomusta teda. Filmi peategelane on Rasmus, hüüdnimega Rass. Ta oli poiss, kes sattus jamadesse kuna tal oli vaja raha, et ennast ja Sädet üleval pidada. 2) Kes oli Säde? Mida sa tead temast. Säde oli Rassi tüdruksõber, kellega ta koos elas. 3) Kes oli Renita? Miks ta oli Rassile oluline? (2 põhjust) Renita oli Rassi sõbranna. Ta oli Rassile oluline, kuna ta aitas Rassi, kui tal oli abi vaja ja ta teadis Rassi kohta palju. 4) Kuidas tehti ,,benzukat"? ,,Benzukat" tehti nii, et mindi bensiinijaama ja lasti autol bensiinipaak täis pluss veel mõned kanistrid ning siis ilma maksmata sõideti minema. Käes olid kindad ja näod olid peaagu varjatud. Autole, millega varastamas käidi, pandi valed numbrimärgid. Kontrolliti ka, et kaameraid ei oleks. 5) Kelle valis Rass oma perekonda? Miks? Hanna, kuna Rassile ei meeldinud...
Niveleerimis Töö nimetus käik Kuupäev 31.05.2011 Instrument niveliir Töö algus 00.00 llmastik päikseline Töö lõpp 00.00 Temperatuur 25 Absoluut- Instru-mendi Lugemid Kõrguskasvu Keskmised kõrgused või Latipunkti nr. horisondi latilt mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus ...
Elektromagnetväli ja -lained Vilma Deivi 6.märts 2009 Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetlained Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. Jaguneb nt: Madalsageduslained, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus http://www.youtube.com/watch? v=eCkmsoZCJhw James Clerk Maxwell Soti füüsik ja matemaatik Elektromagnetilise väljateooria rajaja Esimese värvifoto tegija 1861 Sagedus Sagedus ...
"Mina olin siin" Tegelased: Rass - peategelane Säde - Rassi tüdruk Mõssa - Rassi vend Olar - Diiler, müüs narkootikume Hanna - Olari õde Janar - Rassi sõber Talis - Rassi lapsepõlve sõber Renita - Tüdruk kellesse Rass armus Aivo - Rassi sõber Raamat räägib noorte elust, kes peavad ise endaga toime tulema. Kuidas nad raha teenivad (nt. varastamisega), suhetest üksteise vastu, elamustest tänava elus, kuritegevusest ja milleks on inimesed võimelised. Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks. Ta oli tark, intelligentne ja taibukas, kuid päevast kui Rass kohtus endise vangiga ja hakkas tegelema narkootikumide ja nende müümisega hakkas kõik ainult allamäge minema. Kõik sai alguse alguse Talisele tasuta bensukate tegemisest ehk siis bensiini vargustest. Rassil aga tookord nii hästi ei läinud ning jäi politseile vahele. Politseinike eest põgenemise käigus sõitis Rass Talise auto konkreets...
Mina olin siin 1. Iseloomusta tegelasi: Rass – (peategelane) ta oli 17 aastane, elas alguses koos oma tüdruksõbraga, oskas hästi valetada. Tal polnud ema ja isaga oli tülis. Säde – peategelase tüdruksõber, ta pettis Rassi ning Rass läks temast lahku. Renita – Rassi uus tüdruk, ilus, ta oli korralikum, kui Säde. Armastas Rassi. Teised tegelased, kes veel raamatus esinesid: Rassi isa, Janar, Talis, Aivo. 2. Mis segas Rass end räpastesse äridesse? Ma arvan, et sellepärast et ta ümber puudusid hoolivad sõbrad. Ta ümber olid vaid halvel teel olevad sõbrad ning ta ei tahtnud nende silmis tossikeseks jääda. Tal puudus ka ema ja ta oli tülis oma isaga, mistõttu pidi ta omale ise eluks vajaliku teenima. 3. Miks jättis Rass oma esimese tüdruksõbra maha? Sest ta nägi Sädet klubis teist poissi suudlemas. Tegelikult oli see mingi suvaline poiss. 4....
1 - Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub. 2 Kes oli Säde? Mida sa tead temast. Säde oli Rassi tüdruksõber, kellega ta koos elas. Kes oli Renita? Miks ta oli Rassile oluline? (2 põhjust) Renita oli Rassi sõbranna. Ta oli Rassile oluline, kuna ta aitas Rassi, kui tal oli abi vaja ja ta teadis Rassi kohta palju. 3- Rassi sõbrad on halvale teele läinud poisid, kes arvavad, et lihtsam on teenida raha ebaausate võtetega.Üks vanasõnagi kõlab nii, et ,,ütle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina". Võib järelda...
Lugemistest Kadri. 1.Kui vana oli Kadri? 2. Kellest sai Kadri parim sõbranna? 3. Kuidas sai direktor koolis teada, kes oli Kaldamäel juhtunud õnnetuse põhjustanud? 4. Miks oli Kadril küljes keldrihais? 5. Kus kohtusid tädi Elsa ja Kadri esmakordselt? 6. Miks ei lubanud vanaema Kadril küünlavalgel raamatut lugeda? 7. Miks oli "Tsaar Saltaanist" Kadri lemmikraamat? 8. Kuidas lõppes Kadrile esimene kord isa külastamine? 9. Miks avas Kadri vanaemale saadetud kirja? 10. Mida kinkis tädi Elsa Kadrile näärideks? 11. Miks ei olnud teose algul Kadrit võetud pioneeriks? 12. Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval vanaema käest pahandada? 13. Miks kahtlustati Kadrit Milka salli varguses? 14. Mis raamatut luges Kadri vanaemale ette? 15. Millist tädi Elsa poolt saadud nõuannet Kadri sageli meelde tuletas? 16. Mida pidas Urmas Kadri juures kõige ilusamaks? 17. Miks Kadril oli piinlik, kui tädi Elsa talle salli kae...
Sass Henno "Mina olin siin" Keskmes on noormees, nimega Rass, kes elab koos oma tüdrukuga. Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsib kontakte ja müüb üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha. Rassi sõbrad on halvale teele läinud, kes arvavad, et lihtsam on teenida raha ebaausalt. Suurteks mõjutajateks on lähiümbrus ja kaaslased. Keegi ei taha jääda sõprade silmis naerualuseks ega tossikeseks. Kui tegelase ümber oleks olnud paremad sõbrad, ei oleks ta seganud end räpasesse ärisse. Kuigi on nii, et mida rikkamad vanemad, seda helgem elu võsukesel. Kuna Rassil ema puudus ja isaga oli ta tülis. Töötades pidi ta endale ise leiba teenima ja korteri üüri maksma. Vaesus oli kindlasti põhjus, mis viis karmile eluteele....
TPT Sass Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Referaat Koostas: Lauri Piisang Juhendas: Tiina Luik Tallinn 2008 Autorist Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Breznev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta õppis 1989 2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 20032005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema teostest on veel ilmunud ...
KOOSOLEKU PROTOKOLL Toimumiskoht: Rõõmurulli lasethoid. Kellaaeg:16.00-18.00 Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. Agnes 2. Linda Lisaks osales koosolekul: Kati, Natalja, Katrin, Killu, Liina, Kreete, Marelle, Linda. Puudusid: Triin, Johanna, Eha, Säde Koosoleku juhataja: Agnes Protokollija: Merje Adams PÄEVAKORD: I. Kohamaksu tõus päevase raha sees on ka ekskursioonid ja väljasõidud. II. Mida on veel vaja lasteada? Kas õpetajad sooviksid minna lisakoolitusele? RÄÄGITI Marelle: Kuumaks 350 eurot kuus(sh. toit, küte, vesi, väljasõidud) Ühe päeva hinneks teeb see 17.5 Linda (toitumisspetsialist): menüü lähtub tervisekaitse nõuetest, lapsed saavad süüa kolm korda päevas, söömiseks on aega 30 minutit. Liina (õpetaja): vaja rohkem arendavaid mänguasju, rohkem vitamiine toidulauale. Kati (õpetaja): Läheks meeleldi lisakoolitusele. OTSUSED Ükshäälselt võeti vastu otsus tõsta kohamaksu, et lastele ...
Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisega.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral.Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Välk tekib ainult äikesepilves. Ka põuavälk, mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil(atmosfäärifront)tekkivais pilvedes.Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks.Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam, kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on poolu...
Mina olin siin See film räägib 18-aastasest Rassist, kelle ema on surnud ning isaga ta läbi ei saa. Ta elab üksi Tallinna äärelinnas ning käib eliitkoolis. Rassil on paar unistust. Ta unistab perest ja armastusest. Aga söögiraha nimel hakkab ta müüma narkootikume. Ent ta satub olukorda, mida ta ise ei suuda kontrollida. Arest on ainuke asi, mis võib tema elu päästa. Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Mulle endile väga ei meeldinud see film. Seal oli liiga palju vägivalda minu jaoks. Kindlasti on see eesti filmi kohta väga hästi tehtud. Osa filmist oli hea, aga väga suur osa filmist oli liiga jõhker. Ma arvan, et see film on pigem täiskasvanutele kui noortele. Kristel Luik 8b ...
Kartul Ander Asur Tanel Säde Sisukord • Ajalugu ja levik • Sordid • Kasvatamine • Haigused ja kahjurputukad • Kasutamine • Toiteväärtus ja keemiline koostis • Huvitavad faktid Ajalugu ja levik • Lõuna-Ameerika Andide kõrgmäesik • 14 000 aastat • 16. sajand leitud kultuuritaim • Hispaanlased tõid euroopasse • Eestis 18. sajandi keskpaik Sordid • Ants, Granola, Varajane kollane – Hea pudrukartul • Toscana, Granola, Ando – Hea keedukartul • Anti, Birgit, Gala – Hea praekartul • Campina, printsess – Hea salatikartul • Secura, Red lady, Romera – Hea ahjukartul Kasvatamine • Üle maailma • Parasvöötmes • Valgusnõudlik • Niiskuse suhtes nõudlik • Soojus Haigused ja kahjurputukad • Eestis 1965. a • Bakter; seen; viirushaigused Kasutamine • Toit- ja loomasööt • Tärklis; piiritus; siirup; • Ilutooted, erinevad näomaskid Toiteväärtus ja keemiline koostis • Vesi • ...
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta...
Fraseologismid ja metafoorid Heliseb kell, kui õpetaja klassi ette esimest viiulit mängima asub, on ka muidu õrrel olijatel vesi ahjus. Mis siis veel rääkida lauajalgadest, kel süda saapasäärde vajus. Silmates pedagoogi kämblate vahel tihket paberpakki, tekkis tahtmine plehku panna. Damoklese mõõk ei lasnud ennast enam kaua oodata. Saanud oma paberilipaka lauale ei suutnud ma oma silmi uskuda. Olin pahviks löödud. Õpetaja oli tabanud meie Achilleuse kanna. Asetan kirjapulga lauale ja jään pikkisilmi taevamannat ootama. Valget laeva aga ei ole ega ei tule. Pabinasse sattumine tegi ära suurema osa, valge leht tundus veelgi tuhmim ja hirmuäratavam. Kui tekkiski mõni hea mõte, siis tärkas kohe ka teine ning olingi jälle kahe heinakuhja vahel. Kaardikepiga ja suurte ümmarguste luupidega inimolend teeb veel suured silmad ja viibutab põhjatuule poole, kuid keegi ei liiguta lillegi. Veerandkond minutit enne lõppu hakkas kõik s...
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"....................
Armastab, ei armasta. Armastus, mis see õige on ? Kuidas tunnetame me armastust või kas seda üldse eksisteerib? Usun, et igaühe jaoks on kuskil keegi ... Keegi õige ja hea ! Keegi, kellele saab alati toetud. Keegi, kellega saab mureisd, rõõmu, kurbust ja õnne jagada. Keegi, kes on sulle alati olemas. Keegi kes sinust hooliks. Keegi, kellega on sul niiii hea olla ! Iga inimese jaoks on muidugi armastus erinev ja väljendub erinevalt. Mõnele väljendub armastus üha enam vaid seksis ja veelkord seksis. Minu jaoks on see vale. Armastuses peaks olema peamine siiski tunne, mingi sellinne säde, et koos on hea olla, ka ilma seksita. Peaks olema reaalsed tunded ja teineteisest hoolimine, austamine ning eelkõige arvestamine teineteisega. Armastust eksisteerib minu jaoks paljudes erinevatest vormides, kuid kõik need pole minu arvates kõige õigemad. Näiteks, armastus, mis on ühepoolne, a...
Mina Olin Siin SASS HENNO Raamatust: Räägib noorukitest, kes peavad endaga toime tulema. Kuidas nad raha teenivad (nt. Narkootikumide müümisega.), suhetest üksteise vastu, elamustest tänava elus, kuritegevusest. Võitis 2006. aastal romaanivõistluse. Tegelased: Rass- Käis rikkurite koolis. Elas koos enda tüdruku Sädega. Tema unistus oli saada arstiks. Tegeleses kuritegevuse ja narkootikumide müümisega, et saada raha ning maksta kinni sõbrale auto mille ta politsei eest sõites puruks sõitis. Säde- Oli Rassi tüdruk ning suudles purjus ollena teist meest ning läks Rassiga lahku. Mõssa- Rassi vend kes aitas Rassil narkootikume müüa. Tegelased: Olks(Olar)- Oli väga julm ning seetõttu paljud kartsid teda. Andis Rassile narkootikume müüa. Hanna- Olari õde. Hanna oli häbelik ja lõikus ennast. Autorist: Sündis 13. Septembril 1982 T...
KINNISE KÄIGU ARVUTUS ____parem_____poolsed Tabelinurg Koordinaatide juurdekasvud Direktsiooni Joone nurgad nurgad ad e. pikkused Koordinaadid PT PT ...
Tartu Kutsehariduskeskus KÄSISAED Iseseisevtöö Õpilane: Joonas Säde Juhendaja: Tartu 2014 Grupp: Sisukord 1. Sissejuhatus ……………………………………………………………….. 3 2. Saekäepide…………………………………………………………………. 4 3. Sae tööpõhimõte………………………………………………………… 6 SISSEJUHATUS Käsisaed on mõeldud puidu ja puitmaterjalide tükeldamiseks ning höövelduseks ette valmistamiseks. Parimad käsisaed on otsast kitsenevad ning nende seljal on küljelt vaadates S-kujuline kõverus, mis vähendab massi ja parandab tasakaalu. Saeleht on tavaliselt selja poole ahendatud- lehe paksus lõikeservast eemaldudes väheneb; see võimaldab sael saetees kergemini liikuda. SAEKÄEPIDE Käepideme asend on suhteliselt madalal, et maksimaalne jõud rakenduks saagi lükates hambarea keskel. K...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium VÄLK Referaat Juhendaja: **** Koostas: **** | 9a Tallinn 2006 Sisukord Äike Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt poo...
Benjamin Franklin Välk V Ä LK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel ülesalla käia isegi mitukümmend korda. Kuna kogu protsess käib nii kähku, siis ei ole märgata ka seda, et sageli lööb välk alt üles (maalt pilvesse). Sel juhul on piksenool harunenud ülalt. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 23 km pikkust mitmeharulist kanalit. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äike...
Agu Sihvka annab aru Jaan Rannap Põhitegelased: Agu Sihvka kiilike Topp Obukakk Kokkuvõtte: Palju erinevaid lugusid, mis lõppevad kõik seletuskirjadega õpetajale ja direktorile. Tavaliselt saavad Kiilike ja Agu Sihvka millegagi hakkama, vahest kaasavad ka nad oma tegemistesse teised õpilased. Nad on korraldanud öiseid häireid, dresseerinud mesilasi ja nurja ajanud aastapäeva kontserdi. Ja veel palju muudki. Alguses on neil muidugi alati head plaanid, aga lõpuks kujunesid need kõik alati halvad välja. Mõni asi lõpeb neil ka väga hästi, näiteks mesilaste dresseerimine. Sellega olid rahul ka mesilaste omanikud kuna nad said rohkem mett kokku , kui enne. Kahjuks öise häire korraldamine nii hästi ei lõppenud. Kuna meil oli igav siis nad ärandasid võimlemisõpetaja Pauksaare ratta ära ja panid selle metsa puu otsa. Nad arvasid, et sealt ei leia seda keegi ja panid spinningu jalgratta kella külge. Kui teised jalgrattast otsi...
Pinge, elektromotoorjõud ja potentsiaal Potentsiaal Tähis = kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. elektriline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega Pinge tähis= U U=q1(potentsiaal) - q2(potentsiaal) Pinge on elektrivälja kahe punkti potsentsiaalide vahe. Näitab kui suure töö teeb elektriväli laengu liigutamisel Elektromotoor- jõud on maksimaalne pinge Tähis: E Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu VAJALIKUD VALEMID = = = W / q p = Ed E- elektriväli, d- ...
ELEKTROMAGNETLAINED §31. Elektromagnetvli Liikumatud või liikuvad elektriliselt laetud osakesed tekitavad enda ümber elektrivälja. Elektrivälja jõujooned algavad positiivsetelt laengutelt ja lõppevad negatiivsetel laengutel. Elektriväli mõjub laetud osakestele, sõltumata sellest, kas need osakesed seisavad paigal või liiguvad. Elektrivool tekitab enda ümber magnetvälja. Magnetinduktsiooni jooned ümbritsevad vooluga juhte , niisuguseid välju nimetatakse pöörisväljadeks.Magnetväli mõjub elektrivoolule, see tähendab ainult liikuvatele laetud osakestele. Muutumatu tugevusega elektrivool tekitab magnetvälja, mille induktsioon ajas ei muutu. Elektri- ja magnetväljad on pidevad ja muutuvad sujuvalt üleminekul ruumi ühest punktist teise. Muutuv magnetväli tekitab kinniste jõujoontega elektrivälja. Niisiis elektrivälja tekitavad, mitte ainult elektrilaengud vaid ka muutuv magnetväli. Magnetinduktsiooni B muutumisel ajas tekib elektriväli, mille...
Keivin Mina olin siin Sass Henno Autorist: Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Breznev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Sass Henno taust ja tee kirjandusse ei ole traditsiooniline eesti kirjaniku tee, kus, olgem ausad, massikehana domineeris veel hilise ajani eesti fillist vareenikunäksija, kelle eluvõõrad ja ometi kõikemõistvad silmad vaatasid läbi elevandiluust torni akende. Sisenemine «eesti kirjandusmaastikule» tähendab arvatavasti rohkemat kui iiveldama ajavat sõnakõlksu, see tähendab ka iiveldama ajavat reaalsust. Kultuurijuttude varjus sumbunud tiigis kihavaid inimsuhteid, kontakte, kadedust, intriige, mis saadavad üheksat kuud sompu, lörtsi ja hämarust. Kõlab depressiivselt? Seesama «kirj...
Äike Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate ala...
Elektromagnetilise induktsiooni nähtus - Olukord, kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Pööriselektriväli. Kasutatakse. - Tekib magnetvälja muutusel. Kasutatakse ära elektrigeneraatorites. Miks püsimagnetist kuulike ei veere vasktorus sama kiiresti kui sama suur raudkuul? - Pöörisväli hoidab seda magnetväljas kinni. Induktsiooni elektromotoorjõud - Pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. Faraday magentilise induktsiooni katse - Pooliga on ühendatud galvanomeeter. Pooli südamik on ühendatud teise mähisega ja teises mägises voolu sisselülitamisel tekib impulss esimeses mähises. Magnetvoog. Tähis. Ühik - Magnetvoog näidab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeltatavat pinda selle pinna suuruse ja ühendi tõttu magnetväljas. Tähis: fii; Ühik: 1 Wb Faraday induktsiooni seadus valem! - E(i)= -k*(delta fii / delta t) 1 Wb - Üks veeber on selline magnetvoo muutus, mis ühe s...
,,Mina olin siin" Sass Henno Esitluse kavapunktid · Teose autor · Tegevusaeg ja koht · Teose teemad · Tegelased · Peategelane · Teose probleemid ja nende lahendused · Teose eripära · Hinnang Teose autor Sass Henno sündis 1982. aasta sügisel Tartus. Vahemikus 1989-2001 aastal õppis ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. 2004. aastal võitis ta romaaniga "Mina olin siin" romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tegevusaeg ja koht · Teose tegevuskoht on Tartu. · Tegevus aeg on peale sajand vahetust. Teose teemad · Olari vanglast välja saamine · illegallsed tööotsad · narkootikumide müük http://3.bp.blogspot.com/_5Qcl1S1MdQQ/STgN_S8PvLI/AAAAAAAA SCU/E-M2-fL_DNs/s1600-h/illus1.gif Tegelased · Rasmus ehk Rass - Peategelane · Mõssa - Rasmuse vend · Aivo - · Olar ehk Olks - Vahendaja · Talis - Rasmuse hea sõber · Renita - Tüdruk rajoon...
Benjamin Franklin Matti Aivar Lind Liina Salonen 11H Tallinna Lilleküla Gümnaasium VARAJANE ELU ·USA, Boston (1706 a. jaanuar) ·Algkoolist isa ärisse, ·Ärimehest isa Josiah Franklin sealt venna trükkikotta ja ·Kodukanast ema Abiah ujuma Folger ·Silence Dogood - ajakiri NOORUS JA KESKIGA ·Poliitik ja (aja)kirjanik ·Postkontori ülemjuhataja ·Leiutaja ja teadustega tegeleja ·Tegeles ajuti ka muusikaga Füüsikale andis suure panuse oma avastuste ja teooriatega elektri vallas. TEADUSHUVI ·Dr Spenceri loeng elektrist (kana, biifsteek, tuli, piiritus, elektrikett) ·Kiindus elektrisse ja pühendas kogu oma aja ·Londonist elektrostaatiline toru siidiga hõõrumiseks ja sai teada, et tekitatud sädemed ja välk on üht ja sama liiki elekter! ·1752. a tuulelohega siidinöör võtmega äikesepi...
gaaslahendus- nim. elektrivoolu gaasides,kaasneb valguse eraldumine,Laengukandjad:elektronid ja ioonid.ioniseerimine-ioonide tek. gaasis,tekib kui gaasides tekitada elektriväli ja tavaliselt tekitatakse see elektroodidele rakendatava pinge abil, mille tulemusena gaas ioniseerub, gaas hakkab elektrit juhtima sõltuv-sõltub ionisaatori olemasolust sõltumatu-ioonid tekivad ise säde-kõrge pinge,normaalrõhk (välk,bensiinimootori süütesüsteem)põrkeionisatsioon-nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. pooljuht-aine,puuduvad vabad laengukandjad,on kerge tekitada(jäävad kahe vahele), (räni,germaanium)tavaolekus-elektronid on seotud paaridesse,vabu laengukandjaid pole omajuhitavus-Ideaalses pooljuhis on elektrivool põhjustatud ühesuguse arvu elektronide ja aukude liikumisest ja seda nimetatakse pooljuhtide omajuhtivuseks.(augud+ ja elek...
Vahur-Üllar Kersna Miks Vahur? Mina valisin Vahur Kersna, sest ta on üks populaarsemaid saatejuhte Eestis. Vahur ja haridus Sündinud 4. aprillil1962 Võrus 1980 Antsla Keskkool 1985 TRÜ ajakirjandusosakond 1976 avaldas karikatuurid ajalehes "Säde" Vahur ja televisioon 1985. aastal "Prillitoosi" spordinurga toimetaja 19861999 "Noortestuudio pärastlõuna", "HTV uudised", "Monoloog tundmatuga", "Jah! Show", "Vabakava", "Kuniks elu", "Öine lend eikuhugi", "Õhtune Ekspress", "Reisile sinuga" 19992007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega 2004 - 2006 "Rännud Kersnaga" 2009 "Täna õhtul" 2009 "Sind otsides" Vahur ja raadio 19931995 Raadio Top (saatejuht, peatoimetaja) 19971998 Raadio Pluss B3 (direktor, saatejuht hommikuprogrammis) 19862007 Vikerraadio (hommikuprogrammi saatejuht) Vahur ja auhinnad Aasta eetriajakirjanik 1997 Kuldmikrofon 2004 Ajakirja "Nädal" lugejate poolt hääletatud 7 korral parimaks meessaatejuhiks televisioonis 1999...
PaulEerik Rummo PaulEerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Pärast ülikooli lõpetamist oli ta lühikest aega ,,Vanemuise" teatri dramaturg Esimesed trükikatsetused ilmusid 1954. aasta novembris ajalehes ,,Säde" ja ajakirjas ,,Pioneer". Märtsis 1990 valiti Rummo Eesti Komiteesse Rummo on Eesti kirjanik ja poliitik. Tema nimega seostatakse eesti kirjanduse murrangut 60ndatel aastatel. Abielus on ta näitleja Viiu Härmiga PaulEerik Rummo on luuletaja, kelle looming kuulub eesti uuemasse klassikasse. Rummo esikkogu "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) on täis optimistlikust ning kompromissitut luulet. Alles neljas luulekogu ("Saatja aadress") näitab luuletaja sisulisuse ja vormilisuse arengut. Luules väheneb laululisus ning vormi mitmekesisus. "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681...
AUGUST GAILIT Arthur Vaargas 9.kl August gailit Tema elukäik Sündis 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel. Suri 5. november 1960 Örebro, Rootsi linnas. August Gailit oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone ehk pilke- või pilalugu. Örebro linn Veel elukäigust August Gailit sündis Valgamaal, Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal, kasvas üles Laatre Mõisas. Aastatel 1911-1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, alates 1916 Tallinna Teataja toimetuses, 1917-1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjas sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastal 1944 põgenes ta perega Örebro, Rootsi Ormestra mõisa, tema põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. August gailiti põrm Teosed ,,Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 ,,Saatana karussell" (novellikogu), 1917 ,,I...
TURBA KOOL Säde Pintman Etna vulkaan Referaat Turba Kool 2017 ETNA on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan ja üks aktiivsemaid vulkaane maailmas. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Etna vulkaan purskas viimati 2015.aastal. Ööl vastu 7. septembrit 2006 hakkas Etna kagupoolne kraater laavat välja purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. Viimaste kümnendite pursetest oli pikaajalisim 13. mail 2008 alanud aktiivsusperiood, mis kestis kuni 6. juulini 2009. 3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat.Seni viimane vulkaanipurse leidis aset 3.detsembril 2015 (vikipeedia). Etna oli...
Eesti asukate rõivastus muinasajal Säde Matiisen TE-11 2011 Ülevaade Arheoloogilised leiud 11. 13. sajandist Tunneme pidulikke rõivaid, argipäevarõivad suhteliselt tundmata Sarnasused soomeugri naabritega Meestel sarnane rõivastus Naiste rõivastus Linane varrukatega särk Naiste rõivastus Villane varrukateta umbkuub Naiste rõivastus Vaipseelik e. Pallapool (seoti vööga ümber keha) Naiste rõivastus Sõba e. Üleheide e. kaal Meeste rõivastus Alussärk (lühem, põlvini, kaeluses sisselõige) Meeste rõivastus Meeste püksid (laiad ja madala istmega ratsutamiseks) Meeste rõivastus Ülekuub (käistega ja lühem, kanti vööga) Meeste rõivastus Talvel kanti sõbasid ja nahku Laste rõivastus Poistel...
Sten Kangilaski 12B Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" I osa Märkmeid, mõtteid ja häid tsitaate... Raamat oli kohati üpris humoorikas, kui samas üldmulje põhjal tundus üpriski igav ja üksluine. Nagu puudus selline ,,säde" või mingi eriline põnevust tekitav osa. Raamat oli küll väga hästi kirjutatud, kuid siiski liialt üksluine. Tsitaatidest valisin välja need, mis mind mõtlema, naerma panid või lihtsalt mingil põhjusel silma hakkasid. Kuid samas kui süveneda siis kindlasti väärt lugemine. Häid/Huvitavaid/Mõtlemapanevaid Tsitaate: -,,Elame siin nagu kärbsed sitahunnikul," -,,Töö on töö, leib on leib, ei põlga üht ega teist./.../" -,,Ori oled siin, ori seal, orjaks oled jumalast loodud ja määratud." -,,Ehk mis naine see on, kes ei jaksa iseoma mehe peksugi välja kannatada! Aga kuis ta siis lapsi ilmale kannab? ...
ÄIKE Hanna-Liisa Roone ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. VÄLK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem...
Mordva 9.b klass Mordva Mordva Vabariik asub Venemaal. See eksisteerib aastast 1990. Mordva Vabariigi pea oli 1995– 2012 Nikolai Merkuškin ja alates 2012. aastast on Vladimir Volkov. Mordvas asusid NSV Liidu Siseministeeriumi Kinnipidamisasutuste Valitsusele allunud Poliitvangide vangilaagrid. Mordvalased Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad - ersad ja mokšad. Nad elavad Volga keskjooksul - mokšad lääne ja ersad ida pool. Ersad ja mokšad räägivad vastavalt ersa keelt ja mokša keelt ning "erinevad mõneti ka antropoloogiliselt tüübilt ja kultuurilt. Sellegipoolest on neid nimetatud üheks rahvaks. Rahvanimetus mordvalased on teistesse keeltesse levinud vene keele vahendusel Mordvalased ise nimetavad end ersadeks või mokšadeks ja ütlevad: "Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas." ... 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 888 766 inimest. Neist 6...
Benjamin Franklin Referaat Benjamin Franklin oli kuulus teadlane, leiutaja, riigimees, filosoof, muusik, kirjastaja, filantroop, abolitsionist, diplomaat ja majandusteadlane. Ta sündis Bostonis 17.01.1706 ja suri 17.04.1790. Ta oli seebivalmistaja Josiah Franklini kümnes poeg. Franklin leiutas Franklini ahju, bifokaalprillid, meditsiinilise kateetri, piksevarda ja odomeetri. Franklin sai koolis käia vaid 2 aastat, kuna perekonnal oli raske rahaline seis. Teadmised omandas ta ise õppides. Noorena aitas ta oma venda Jamesi kes andis välja ajalehe ,,Uus-Inglismaa Teataja". Benjamin käis Dr.Spenceri loengut kuulamas. Ta nägi, kuidas elektrilöögiga tapeti kanu, praeti biifsteeki, kustutati tuld, süüdati piiritust ning kuidas lõpuks terve ahelik inimesi hirmuga õhku hüppas, kui neid läbis elektrivool. Sel loengul kiindus Franklin elektrisse. 1750 aastal pani Be...
Mina olin siin Filmis räägiti koolipoiss, teismelise Rassi elust. Rass oli 17 aastane noormees, kes elas koos oma tüdrukuga mingis üürikorteris. Raha neil ei olnud eriti palju. Rass teenis raha bensiini ning autode varastamisega, ühel otsal sai ta kõik kätte kuid politsei rikkus kõik. Boss nõudis temalt raha ikkagi. Siis läks Rass oma tüdrukuga baari. Seal keegi tantsis tema tüdrukuga, Rass sai kurjaks, kuigi ta seda välja ei näidanud, ja kutsus tüübi suitsule õue. Seal andis ta talle peksa. Siis ilmus tüübi sõbrad ja mingi boss, Olaf, kes küsis Rassilt miks lõi. Rass vastas et talle ei meeldi kui keegi käperdab tema naist, Olaf ütles lahe tüüp oled. Ja sealt edasi hakkas asi allamäge minema. See Olaf, mõnipäev hiljem pakkus talle narkotsi, müügiks. Sealt mingi osa annab Olafile ja ülejäänud endale. Sellega saavat raha küll, ja saigi. Samal ööl, ta oli Olafi juures ühe sõbra ja bossi õega, tõmbasid ennast pi...
Pirn Tanel Säde Aleks Mõttus Pirni taust Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili Pirnipuu perekonda kuulub veidi üle 20 liigi Umbes pooled kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja- Aafrikas ja Väike-Aasias, teine pool aga Kesk- ja Ida- Aasias Kõvade viljadega liiv-pirnipuu Sordid 'Kurvitsa Lemmik', Eesti sort 'Kägi Bergamott', Eesti sort 'Summer Beauty' 'Suvenirs, Läti sort 'Sudduth' Liiv-pirnipuu vili ehk Hariliku pirnipuu viljad liivpirn Tootmine, ajalugu, iseloomustus 2011. aastal toodeti 23,95 miljonit tonni pirne Pirnipuuistanduste kogupindala oli 1,62 miljonit hektarit Sveitsi alpidest leitud 10 000 aasta vanuseid pirniseemneid Sumerlaste allikates kirjeldatud pirni kui meditsiinilise vahendina kuuma mähise komponent Botaaniliselt on pirni puhul tegemist õunviljaga Esineb pirnikujulisi kui ka ümaramaid õunakujulisi pirne Pirni mass 60-300g Söödav viljaliha moodus...
Viimne reliikvia Sisukokkuvõte 16. sajandi lõpupoolel, mil Maarjamaad valitseb Liivi rüütliordu koos katoliku kirikuga ja ühiskonda on vallanud reformatsiooni mässumeeleolud, suundub Hans von Risbieter oma kihluspeole kauni aadlipreili Agnesega. Risbieter on saanud päranduseks Püha Brigitta säilmetega reliikvialaeka, mida aga ihaldab enda valdusse klooster eesotsas abtissi ja jesuiidist vend Johannesega. Rüütel nõustub kalli reliikvia kloostrile üle andma kuid alles pärast laulatust Agnesega. Teel Risbieteri mõisa kohtuvad Hans ja tema pruut vabamees Gabrieliga. Gabrieli ja Agnese vahel tekib säde, millest järgnevate hoogsate seikluste käigus kasvab leek. Kihluspeo nurjavad mässajad ning Gabriel päästab Agnese verepulmaks muutunud peolt. Peagi on nende kannul nii kloostrivennad kui Ivo Schenkenbergi röövlisalk. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõp...
Eesti teatrielu areng 1920-1940 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus. Eesti iseseisvumine 1918 kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Järgneva kahekümne aasta peamiseks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine. Umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena "Ugala" ja Narva Teater, poolkutselistena "Kannel", "Säde", Kuressaare Teater ja Rakvere Teater. Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel. Põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
